Andmed seisuga: 25.04.2024 10:36 (GMT+3)

Ühispanga teade: kontserni auditeeritud aruande lisad 12/98 (osa 1/3)

15.03.1999, Eesti Ühispank, TLN
EESTI ÜHISPANK
TEADE
15.03.99

Aktsionäride vahendite muutuse aruanne
(Miljonites kroonides)
1998 1997
Aktsiakapital
Jääk aasta alguses 302.7 235.0
Fondiemissioon .0 11.8
GDR emissioon 111.6 .0
Liitumised pankadega 97.3 50.0
Suunatud emissioonid 150.0 5.9
Jääk aasta lopus 661.5 302.7

Aazio
Jääk aasta alguses 73.0 28.1
Aazio aktsiate müügist 1,267.7 56.6
Fondiemissioon .0 -11.8
Jääk aasta lopus 1,340.6 73.0

Jaotamata kasum/kahjum
Jääk aasta alguses .0 .0
Puhaskasum/kahjum -383.4 211.2
Eraldis üldisesse pangandusreservi .0 -211.2
Jääk aasta lopus -383.4 .0

Reservid ja realiseerimata kursivahed
Jääk aasta alguses 298.5 87.3
Eraldis üldisesse pangandusreservi .0 211.2
Realiseerimata kursivahed -8.5 .0
Jääk aasta lopus 290.0 298.5

Aktsionäride vahendid kokku 1,908.8 674.1


Rahavoo aruanded
(Miljonites kroonides)
Kontsern: Pank:
1998 1997 1998 1997
I Rahavoog majandustegevusest

Saadud intressitulu 1,377.1 645.9 1,108.8 582.8
Makstud intressikulu -727.5 -290.3 -637.6 -268.6
Dividenditulu 5.1 1.0 5.1 1.0
Saadud muu tegevustulu 47.4 299.6 8.4 274.0
Administratiivkulud -450.3 -282.9 -354.8 -267.5
Muud tegevuskulud -61.4 -11.6 -36.4 -10.4
Vähemusosalusest
tulenev kasum/kahjum 12.7 -.6 - -
Makstud tulumaks -2.0 -7.3 .0 .0
Mahakantud laenud
ja volakirjad, neto -251.0 -21.3 -164.1 -19.1
Valuutakursi muutus -8.5 .0 -8.5 .0
Muud liikumised 6.3 .0 .0 .0

Netorahavoog póhitegevusest enne -52.1 332.6 -79.1 292.2
muutusi tegevusaktivates ja passivates

Tegevusaktivate suurenemine/vähenemine(-/+)
Tähtajalised hoiused teistes panka 77.0 70.5 9.2 70.4
Laenud klientidele -1,717.6 -4,239.0 -1,083.7 -2,665.3
Väärtpaberite investeerimisportfel 166.6 -341.1 -309.4 -1,239.7
Muud aktivad 112.4 -239.3 79.9 -184.0

Tegevusvóórvahendite suurenemine/vähenemine(+/-)
Vólgnevus krediidiasutustele 254.6 203.5 -123.8 259.3
Vólgnevus klientidele 327.5 1,913.8 704.6 1,686.2
Emiteeritud vólakirjad -429.8 2,487.8 -368.2 2,039.4
Muud passivad 125.2 -38.4 43.4 -22.9
Netorahavoog
majandustegevusest -1,136.3 150.3 -1,127.2 235.7

II Rahavoog investeerimistegevusest

Pankade ühendamine,
neto tekkinud rahavoog 35) 419.5 218.8 -146.9 217.9
Investeeringud sidusettevótetesse -34.0 -7.1 -30.0 -6.7
Sidusettevótete müük 8.8 21.2 8.8 21.2
Investeeringud tütarettevótetesse - - -143.4 -50.3
Materiaalsete aktivate soetamine -555.9 -119.5 -188.3 -153.6
Materiaalsete aktivate müük 67.7 48.5 28.1 48.5
Netorahavoog
investeerimistegevusest -94.0 161.9 -471.6 77.0

III Rahavoog finantseerimistegevusest

Vähemusosaluse suurenemine -16.7 .8 - -
Allutatud vólakohust.emiteerimine 42.5 305.0 42.5 305.0
Aktsiaemissioonid 358.9 55.9 358.9 55.9
Aazio aktsiaemissioonidest 1,267.7 56.6 1,267.7 56.6
Netorahavoog
finantseerimistegevusest 1,652.3 418.3 1,669.0 417.5

Raha ja selle ekvivalentide muutus
perioodil (I + II + III) 422.0 730.5 70.3 730.2

Raha ja selle ekvivalendid
perioodi alguses 34) 1,708.4 977.9 1,708.1 977.9

Raha ja selle ekvivalendid
perioodi lópus 2,130.4 1,708.4 1,778.3 1,708.1


RAAMATUPIDAMISARVESTUSE P?HIM?TTED

Üldised póhimótted

Eesti Ühispanga raamatupidamisaruanded on koostatud vastavuses
Rahvusvaheliste Raamatupidamise Standarditega (IAS) ja hea
raamatupidamistavaga. Vórreldes 1997. aasta aruandega on ühtlustatud
ühinenud panga póhivara amortisatsiooninormid

Konsolideerimine

Eesti Ühispanga kontserni finantsaruanded hólmavad tütarettevótete
auditeeritud finantsaruandeid seisuga 31. detsember 1998. Aruanded on
koostatud olulistes aspektides kooskólas emaettevótte
arvestuspóhimótetega. Konsolideerimisel on lähtutud rahvusvaheliselt
tunnustatud printsiipidest, mille kohaselt liidetakse ema- ja
tütarettevótete bilansid ja kasumiaruanded rida-realt, elimineerides
omavahelised saldod ja käibed. Vähemusosanike osalus tütarettevótete
omakapitalis on kontserni aruannetes kajastatud kontserni
kohustustest ja omakapitalist eraldi. Konsolideeritud bilansis on
emaettevótja omakapital vórdne kontserni omakapitaliga. Välisriigis
registreeritud tütarettevótete kasumiaruanded on ümber hinnatud Eesti
kroonidesse 1998. aasta Eesti Panga keskmise valuutakursiga ning
bilansid on konsolideeritud 1998. aasta 31. detsembri Eesti Panga
valuutakursiga. Konsolideeritud on nende ettevótete aruanded, milles
Eesti Ühispank omab olulist osalust. Oluliseks on loetud üle 50%
hääleóiguse vói valitseva móju omamist teises ettevóttes. Eesti
Ühispanga kontserni aruanded hólmavad AS Saules Banka (osalus
79,49%), Ühisliisingu AS (osalus 96,67%), Tallinna Panga Liisingu AS
(osalus 100%), ZAO Russkij Objedinjonnóij Liising (osalus 75%), AS
Ühispanga Fondijuht (osalus 100%), AS Ühisinvesteeringud (osalus
100%), Tallinna Panga Varahalduse AS (osalus 100%), AS Tallinna Pank
Securities Latvija (osalus 100%), AS FMI Baltijos Vertybiniai
Popieriai (osalus 98,77%), Baltic Invest (osalus 100%), PT
Investeeringute AS (osalus 100%), AS Bangalo (osalus 100%), AS
Navarra (osalus 100%), AS TPF Orior (osalus 100%), AS PF Koda (osalus
100%), AS LF Finants (osalus 100%), OÜ Efficio (osalus 100%), AS
Ühispanga Elukindlustus (100%) finantsaruandeid. AS Saules Banka,
AS Ühisliisingu, Tallinna Panga Liisingu AS, Tallinna Panga
Varahalduse AS ja PF Koja tütarettevótted on eelnevalt
konsolideeritud emaettevótete finantsaruannetesse. Pikaajalised
investeeringud sidusettevótetesse (osalus 20-50%) on kajastatud
kapitaliosaluse meetodil, mille kohaselt suurendatakse kontserni
investeeringut sidusettevótte kontsernile kuuluva kasumiosa vórra ja
vähendatakse sidusettevótte kahjumi vói kasumijaotuse kontsernile
kuuluva osa vórra. Kontserni aruanded hólmavad AS Sularahakeskus
(osalus 25%), Pankade Kaardikeskuse AS (osalus 39,6%), Leks
Kindlustuse AS (osalus 35%). Pikaajaline investeering
sidusettevóttesse Leks Kindlustuse AS on kajastatud realiseerimis-
maksumuses.

Väärtpaberid

Väärtpaberitena on kajastatud kóik panga käes olevad väärtpaberid,
millele pangal on omandióigus. Investeeringud väärtpaberitesse
liigitatakse sóltuvalt omamise eesmärgist kas kauplemis- voi
investeerimisportfelli kuuluvateks väärtpaberiteks. Investeeringute
portfellis kajastatakse aktsiad ja osad, mis on soetatud
strateegilisel eesmärgil pikaajaliseks hoidmiseks.
Investeerimisportfelli aktsiad on kontserni aruannetes kajastatud
madalamas, kas realiseermis- vói soetusmaksumuses, nende
realiseerimisel on müügitulemi määratlemiseks kasutatud
FIFO-meetodit. Kauplemisportfellis on näidatud väärtpaberid, mis on
soetatud kauplemise eesmärgil. Neid hinnatakse turuväärtuses,
kusjuures aluseks vóetakse antud päeval börsil teostatud tehingute
sulgemishind. Börsil noteerimata aktsiad kajastatakse börsivälise
kauplemissüsteemi hindades. Nende investeeringute väärtus panga
bilansis hinnatakse alla ettevótte raamatupidamisväärtuse langemisel
(vastavalt ettevótte finantsinformatsioonile).

Vólakirjadena on käsitletud fikseeritud intressiga vólakirju ja muid
väärtpabereid. Investeerimisportfelli vólakirjad vóetakse bilansis
arvele soetusväärtuses. Nende hindamisel jaotatakse soetusmakumuse
ning nimiväärtuse vahena kujunev intress vólakirja kestuse
perioodile. Tulemus kajastatakse kasumiaruandes intressituluna.
Juhul, kui vólakirjad realiseeritakse, rakendatakse müügitulemi
määratlemiseks FIFO-meetodit. Kauplemisportfelli vólakirjad on
kajastatud bilansis turuväärtuses, s.t. bilansipäeval börsil tehingu
sooritamisel kasutatud sulgemishinda. Tulemus kajastatakse
kasumiaruandes finantstuluna .

Laenud

Laenud klientidele kajastatakse bilansis kuni nende mahakandmiseni,
vaatamata sellele, et osa nendest vóib olla kantud ebatóenäoliselt
laekuvate nóuetena kuludesse. Ebatóenäoliselt laekuvad nóuded
näidatakse samanimelisel varakirjel miinusmärgiga. Laenud on
bilansis kajastatud tegeliku laenunóudena, s.t ilma tekkepóhiselt
arvestatud intressideta ja viivisteta. Arvelduslaenu puhul on
bilansis kajastatud laenuvótja limiidi tegelik kasutus. Kasutamata
krediidilimiit on kajastatud bilansivälise kohustusena. Laenude
hindamisel on konservatiivselt arvestatud mitmesuguseid riske, s.h
toimunud intressitaseme tóusu, mis vóib omada edaspidist móju
ettevótete finantsseisule. Hinnatud on laenude vói intressinóuete
laekumise tóenäosust ning suurust järgnevatel perioodidel.
Eeldatavate laenukahjumite ulatuses on moodustatud laenukahjumite
provisjon, milles kajastuvad ebatóenäoliselt laekuvad ja lootusetud
laenud on kirjendatud kuludesse ning näidatud kasumiaruande real
"laeunprovisjonid". Laenude tagasilaekumise hindamise aluseks on
laenuvótja majanduslik seisund, laenutagatise väärtus ning selle
realiseeritavus, laenulepingu fikseeritud kohustuste täitmise
óigeaegsus, laenuvótja usaldusväärsus ning muud tegurid. Laenudelt,
millelt ei ole kahe kuu jooksul intressid laekunud, lópetatakse
intressitulu tekkepóhine arvestus.

Varad ja kohustused välisvaluutas

Välisvaluutavarad ja -kohustused on kajastatud bilansis Eesti
kroonides vastavalt Eesti Panga kursile 30. septembril 1998. Eesti
Panga poolt mittenoteeritav välisvaluuta on kajastatud arvestusliku
kursiga vastava riigi keskpanga bilansipäeva Saksa marga noteeringu
alusel. Välisvaluuta ostu- müügitehingutelt saadud kasumit
kajastatakse kasumiaruandes netotuluna.

Goodwill

Firmaväärtus (goodwill) on majandusüksuse ostmisel ostuhinna ja
ostetud netoaktivate reaalväärtuse vahe. Firmaväärtust
amortiseeritakse lineaarselt, arvestades investeeringu eeldatavat
tasuvusaega, kuid mitte rohkem kui 10 aasta jooksul.

Materiaalsed póhivarad

Materiaalse póhivarana on bilansis kajastatud maa, hooned ja muud
pikaajalise kasutuseaga varad. Póhivara on kajastatud jääkväärtuses,
kusjuures soetusmaksumusest on maha arvatud akumuleeritud kulum.
Materiaalse póhivara kulum ja allahindlus on näidatud kasumiaruande
kirjel "Materiaalse ja immateriaalse vara väärtuse muutus". Kulumi
arvestamise aluseks on póhivara kasulik tööiga, millest lähtuvalt on
kujundatud amortisatsiooninormid. Hooned amortiseeritakse 20 - 50
aasta jooksul, muud varad 2,5 - 10 (erandina kuni 20) aasta jooksul.
Maad ei amortiseerita. Remondiväljaminekud kapitaliseeritakse ja
kantakse kuludesse porportsionaalselt viie aasta jooksul. Varad
soetamismaksumusega vähem kui 7000 krooni kantakse soetamisel
kuludesse.

Reservid ja üldine pangandusreserv

Vastavalt kehtivale seadusele vóivad krediidiasutused kahjude
katmiseks moodustada maksuvaba reservi 5% ulatuses laenuportfellist.
Eraldised sellesse reservi on lubatud maksustavast tulust maha
arvata. Laenuportfelli vähenemisel kantakse maksuvaba reservfondi
summad, mis ületavad nimetatud määra, panga maksustatavasse tulusse.
Eesti Ühispanga 1994., 1995., 1996. ja 1997. aasta kasum on jaotatud
üldisesse pangariski reservi (v.a 6,2 miljonit krooni 1995. aasta
kasumist) ja moodustab 298,5 miljonit krooni.

Maksud

Aasta kasumi/kahjumi maksumäär sisaldab jooksvaid ja edasilükkunud
makse. Jooksvad maksud on arvutatud otsese tulumaksukohustuse alusel
(baasilt), kasutades maksuvabade tulude-kulude osas korrigeeritud
maksude-eelset kasumit/kahjumit. Edasilükkunud maksud on arvestatud
26% Eesti ettevótetel ja 25% Läti ettevótetel ajalistest erinevustest
tingitud raamatupidamisearvestuse ja tuludeklaratsiooni tulemuse
vahel.

Derivaatinstrumendid

Forward-, swap- ja optsioonitehingudtehingud on kajastatud
bilansiväliste nóuete ja kohustustena. Forward-, swap- ja
valuutaoptsioonitehingud on ümber hinnatud vastavalt kehtivale Eesti
Panga kursile. Aktsiaoptsioonitehingud on ümber hinnatud turuhinnale.
Realiseerimata tulu bilansiväliste nóuete ja kohustuste
ümberhindlusest kajastatakse kasumiaruande kirjel "netokasum
finantstehingutest". Intressitulu swap-tehingutelt kajastatakse
kasumiaruande kirjetel "intressitulu" ja
"intressikulu". Optsioonipreemiad ja realiseerimata tulu
bilansiväliste nóuete ja kohustuste ümber- hindlusest kajastatakse
kasumiaruande kirjel "netokasum finantstehingutest".

Muutused raamatupidamispohimotetes

1997. aastal kasutusrendina kajastatud liisingportfell on ümber
klassifitseeritud IAS-ile vastavaks kapitalirendi portfelliks,
mistottu on korrigeeritud ka kontserni ja panga 1998. aasta alguse
saldod. Antud paranduse mojul muutusid panga ja kontserni bilansis
laenude ja materiaalsete aktivate saldod.

Panga ja kontserni 1997. aasta kasumiaruandes on muudetud vorreldes
1997. aasta aruandega moningaid tulude ja kulude numbreid, et
adekvaatsemalt kajastada tulusid ning kulusid vastavalt 1998. aasta
kasumiaruande struktuurile. Nii on 1997. aasta väärtpaberitulude alt
välja toodud kasum, mis saadi sidusettevotetest, samuti on
tegevuskulude alt välja toodud kahjum investeerimisportfelli
väärtpaberitest. Kontserni 1997. aasta kasumiaruandes on
intressikulude ja tulude alt välja toodud Ühisliisingu poolt ostetud
ja müüdud kaupade käive, millest saadud netotulu on näidatud muude
tulude all. Antud parandused ei ole mojutanud panga ja kontserni
1997. aasta lopptulemust.


SELGITUSED
(Miljonites kroonides)

1.Intressitulud Kontsern: Pank:
1998 1997 1998 1997
Laenudelt 1,109.7 548.8 763.6 471.6
Deposiitidelt 45.1 18.8 31.9 18.8
Väärtpaberitelt 96.4 45.3 188.1 65.8
Tulevikutehingutelt 115.0 4.7 115.0 4.7

Ostu tagasimüügitehingutelt 10.3 18.5 9.5 18.5
Muud .6 9.8 .6 3.3
1,377.1 645.9 1,108.8 582.8

2.Intressikulud Kontsern: Pank:
1998 1997 1998 1997
Teiste pankade vahenditele 86.8 50.0 60.8 50.0
Nóudmiseni hoiustele 87.4 82.0 82.8 82.0
Tähtajalistele jm. hoiustele 283.4 84.4 276.6 80.3
Emiteeritud vólakirjadele 197.9 62.7 145.3 45.1
Allutatud vólakohustustele 26.4 9.2 26.4 9.2
Tulevikutehingutele 45.6 2.0 45.7 2.0
727.5 290.3 637.6 268.6

3.Teenustasu tulu Kontsern: Pank:
1998 1997 1998 1997
Arveldustasud 52.9 30.7 42.3 30.8
Väärtpaberiturg 48.7 45.2 43.1 45.2
Krediteerimisinstrumentide
lepingute sólmimise tasud* 90.8 61.1 75.4 45.7
Maksekaardid 47.4 23.8 38.7 23.8
Muu 31.3 26.8 30.5 25.8
271.2 187.6 229.9 171.3

*Krediteerimisinstrumentide lepingute all on móeldud klientidega
sólmitud laenu-, akreditiivi ja garantiilepinguid.


4.Teenustasu kulu Kontsern: Pank:
1998 1997 1998 1997
Arveldustasud 11.5 12.0 10.1 12.0
Väärtpaberiturg 9.1 2.6 7.7 2.6
Maksekaardid 28.3 25.3 26.8 25.3
Emissioonide tasud 52.4 36.7 48.3 36.7
Muu 15.3 6.5 12.2 7.0
116.7 83.1 105.1 83.7

5.Personalikulud Kontsern: Pank:
1998 1997 1998 1997
Palgakulu 175.8 108.3 136.9 102.2
Pensionikulu(ainult Saules Bankal) .2 .0 .0 .0
Sotsiaalmaks 56.1 35.8 45.2 33.7
232.1 144.1 182.1 135.9

Keskmine töötajate
arv aasta jooksul 1588 1025 1297 969
Töötajate arv (perioodi lópus) 1947 1228 1466 1127


6.Muud administratiivkulud Kontsern: Pank:
1998 1997 1998 1997
Koolitus ja komandeeringud 11.2 14.8 9.1 11.0
Rent ja kommunaalkulud 33.9 21.0 29.9 21.1
Valve ja turvakulud 10.7 6.7 9.7 6.7
Transport 16.3 9.7 15.6 11.9
Kantselei, side ja postikulud 55.7 33.3 43.3 33.2
Reklaam ja marketing 28.9 18.3 25.0 18.1
Muu 61.5 34.9 40.2 29.5
218.2 138.7 172.8 131.6


7.Nóuete ja bilansiväliste
kohustuste väärtuse muutus Kontsern: Pank:
1998 1997 1998 1997
Laenuprovisjonid 14) -344.7 -95.3 -230.2 -74.5
seotud kindla kliendiga -169.5 -77.8 -46.7 -56.9
üldprovisjon -185.6 -23.6 -185.6 -23.6
mahakirjutatud laenudest
tagasi tulnud osa 10.3 6.0 2.0 6.0

Vólakirjade provisjonid -105.5 .0 -97.3 .0
Nóuded teistele pankadele -6.3 .0
Bilansivälised finantsinstrumendid -5.9 .0
Muud nóuded -12.1 .0 -4.9 .0
-474.5 -95.3 -332.5 -74.5


8.Tulumaks Kontsern:
1998 1997
Tulumaks .9 .0
Potensiaalse tulumaksu kohustus 1.1 7.3
2.0 7.3

Tegelik tulumaksukulu erineb tegevuskasumile rakendatavast 26%
maksumäärast järgnevatel póhjustel:

Pank:
1997
Kasum / kahjum enne makse 211.2
Maksustamisele mittekuuluv kasumi osa* -211.2

Eesti Vabariigis on kehtivaks tulumaksumääraks 26%,
Lätis 25%, Leedus 29% maksustatavast tulust.

*Vastavalt Eestis kehtivale Tulumaksuseadusele on pankadel
óigus puhaskasumist kanda üldisesse pangandusreservi
maksustamisel mittekuuluv summa kuni 5% brutolaenuportfelli
ulatuses. Seetóttu 97.a pangal maksustavat tulu ei tekkinud.


9.Kasum/kahjum aktsia kohta
1998 1997
Puhaskasum/kahjum (milj.kr) -383.4 211.2
Keskmine aktsiate arv aasta jooksul 44290700 27684500

Tulu aktsia kohta (EPS) -8.7 7.6
EEK EEK


EESTI ÜHISPANK

Kaubeldavad väärtpaberid

Aktsiad
Võlakirjad
Fondid

Turuinfo

Statistika
Kauplemine
Indeksid
Oksjonid

Turureeglid

Reeglid ja hinnad
Järelevalve

Alusta siit

Ettevõttele
Investorile
Liikmetele
First North turu nõustajatele

Uudised

Nasdaqi uudised
Ettevõtete uudised
Kalender

Meist

Ettevõttest
Kontorid