| Ajalugu | Tegevusalad | Finantstulemused | Olulised lepingud | Arbitraaži- ja kohtuvaidlused |
EMV juriidiline eelkäija, Ehitus- ja Montaazivalitsus, asutati 1949. aastal. Põllumajandust toetava riikliku organisatsiooni ülesandeks olid peamiselt veemajanduslikud ehitustööd. Aastate jooksul lisandusid kuivendussüsteemide, puurkaevude, veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide, pumbamajade ja veetornide projekteerimine.
1958. aastal suurendati oluliselt üldehitus- ja sanitaartehniliste tööde mahtu põllumajandusettevõtetes ning lõpetati melioratiivehitus. Loodi ka uus üldehitusjaoskond.
Seoses Maaparanduse Trusti likvideerimisega liideti 1960. aastal EMV-ga lõhketööde ja puurimisjaoskond koos Madara tänaval asuva tootmisbaasiga. Sinna ehitati 1961. aastal EMV uus peahoone.
1972. aastal liitus EMV EKE süsteemiga. Koondis "Eesti Kolhoosiehitus" tekkis kuuekümnendatel aastatel jõukamate kolhooside algkapitalil ning tänu kooperatiivsele omandivormile oli tal riikliku ehitusega võrreldes rida eeliseid. Sisuliselt kujunes EKE süsteem maaehitusministeeriumiks.
15. juunil 1991. aastal, paar kuud enne Eesti taasiseseisvumist moodustasid ühendatud EKE-EMV töötajad aktsiaseltsi EMV. Aktsiaseltsi algkapital oli 168,000 krooni. Aktsiaselts ostis EKE-süsteemilt vajalikud käibevarad ning sõlmis põhivarade rendilepingu.
1995. aasta mais sõlmis EMV Eesti Erastamisagentuuriga erastamise ostu-müügilepingu, mille alusel omandas seni renditud põhivarad koguväärtuses 14 miljonit krooni. Lepingust tulenevad kohustused täitis EMV täielikult 1996. aastal.
EMV oli 1996. aastal suurima netokäibega ehitusettevõte Eestis. EMV netokäive oli 355 miljonit krooni, mis moodustas 4 protsenti Eesti ehitussektori 9 miljardi krooni suurusest kogukäibest 1996. aastal.
EMV peamiseks tegevusalaks on ehituse peatöövõtt, mille hulka kuulub üldehitus, sanitaartehnilised ja viimistlustööd. Teise olulisema tegevusalade valdkonna moodustavad eritööd: lõhke-, puurimis-, ventilatsiooni- ja isoleerimistööd. Muude tegevusaladena on veel betoonitööstus, ehitusmehhanismide ja transpordivahendite rent ning kinnisvaraosakond.
Ehituse peatöövõtt
Ehituse peatöövõtu osatähtsus EMV kogukäibes on viimase kolme aasta jooksul pidevalt kasvanud. 1996. aastal teostatud ehitustööde maht oli 288 miljonit krooni, mis moodustas 81 protsenti kogu netokäibest. 1995. ja 1994. aastal olid ehitustööde osatähtsused vastavalt 70 ja 67 protsenti netokäibest. Ehitustööde brutokasum ehk tootmiskulude kate 1996. aastal oli 30 miljonit krooni ja keskmine rentaablus 10 protsenti (Vt. Lisa 1).
1996. aastal moodustati senise nelja ehitusjaoskonna (Tallinn, Saku, Jüri, Laagri), sanitaartehniliste ja viimistlustööde jaoskonna baasil kaks ehitusdivisjoni: üldehituse divisjon ja insener-tehnilise ehituse divisjon.
Üldehituse divisjon teostab kõrge viimistlusastmega ehitiste nagu büroode, tootmis- ja teenindushoonete rajamist. Üldehitusdivisjoni 1996. aasta märkimisväärsemateks projektideks olid Tallinna Lennujuhtimiskeskuse hoone ja Eesti Mobiiltelefoni büroohoone, mille ca 5000 ruutmeetrine ning kõrge viimistlustaseme ja keeruliste insenervõrkudega pind valmis kaheksa kuu jooksul.
Insener-tehnilise ehituse divisjoni ülesandeks on tehnoloogiliselt keerukamate projektide teostamine. Insener-tehnilistest projektidest jätkati 1996. aastal töid Tallinna heitveepuhastusseadmete ehitusel Paljassaares, lõpetati Tallinna veepuhastusjaama osonaatorite tsehhi ehitustööd, anti üle etapp Tartu heitveepuhastusseadmete ehitusel ja alustati töid Haapsalu heitveepuhastusseadmete ja Narva linna joogivee peapumpla ehitusel. Osaleti ka Paldiski Lõunasadama ja Tallinna Sadama Kesklinna Sadama 12. kai rekonstrueerimisel.
Sanitaartehniliste ja viimistlustööde jaoskonnad teostavad töid nii EMV üldehituslikel objektidel kui pakuvad oma teenuseid ka väljaspool. EMV sisekäive moodustas 63 protsenti ja väljaspool teostatud töödest saadi 36 protsenti sanitaartehniliste tööde jaoskonna 10 miljoni krooni suurusest käibest 1996. aastal.
Viimistlustööde jaoskonna käive 1996. aastal oli 8 miljonit krooni mis saavutati peaaegu võrdselt EMV-s ja väljaspool teostatud projektidest. Väljaspool EMV-d teostati peamiselt remondi-, maalri- ja krohvimistöid. EMV-s teostatud projektidest andis viimistlustööde jaoskonna käibest ligikaudu ühe kolmandiku Eesti Mobiiltelefoni büroohoone viimistlus
15. mail 1997. aastal oli EMV sõlminud ehituslepinguid kokku 500 miljoni krooni ulatuses, millest 327 miljonit krooni k.a. esimeses kvartalis teostatud tööd on 1997. aasta tööde maht, mis moodustab 88 protsenti kogu aastaks kavandatud 370 miljoni krooni suurusest ehitustööde mahust. Suuremad sõlmitud lepingud on Tallinna Heitveepuhastusjaama, Kawe Plaza büroohoone ja Narva Tollipunkti hoone ehitamiseks. (Vt. Lisa 2).
EMV on viimase kolme aasta jooksul kujunenud Eesti juhtivaks riiklike ja munitsipaalsete projektide teostajaks. 1996. aastal moodustasid nimetatud projektid 70 protsenti EMV netokäibest. 1994. aastal oli avaliku sektori ettevõtete poolt tellitud projektide osatähtsus vaid 25 protsenti netokäibest.
EMV suundumus ja edu nn. avaliku sektori (infrastruktuuri) projektide teostamisel on seotud nende projektide mahukuse ja nõutavate garantiidega. EMV bilansimaht ning pakutav rahvusvahelistele standarditele vastav ehituskvaliteet on võimaldanud ettevõttel olla edukas ka rahvusvahelistel konkurssidel. EMV on osalenud mitmetel rahvusvahelistel pakkumistel, nagu näiteks Tallinna Lennujuhtimiskeskuse, Tallinna Heitveepuhastusjaama, Narva Veehaarde, Tartu Tunnelkollektori, Narva Tollipunkti ehituse pakkumistel.
EMV eesmärgiks on säilitada liidripositsioon infrastruktuuri projektide teostamisel ka tulevikus, kuna nende projektide rentaablus on kõrgem ning suure tõenäosusega kasvab nõudlus nimetatud rajatiste osas.
Eritööd
EMV poolt pakutavad eritööd olid kuni 1996. aasta detsembrini jaotatud kolme jaoskonda: puurimis-, lõhketööde- ning ventilatsiooni- ja isoleerimistööde jaoskond. Eritööde maht suurenes 1996. aastal 21 protsenti võrreldes 1995. aastaga ja moodustas 8 protsenti EMV netokäibest 1996. aastal. Tootmiskulude kate eritööde osas oli 7 miljonit krooni ja keskmine rentaablus 24 protsenti 1996. aastal.
Puurimistööde jaoskond teostas puurkaevude projekteerimist ja puurimist, remondi, hooldus ja taponeerimistöid ning sügavvundamentide ja kohtvaiade valmistamist. Nõudlus puurimistöödele on viimasel paaril aastal suurenenud seoses talude arvu suurenemise ja keskonnakaitse arenguga. Puurimistööde osatähtsus EMV kogukäibest oli 4 protsenti 1996. aastal. Juhatuse hinnangul oli EMV puurimistööde jaoskonna turuosa 1996. aastal 70 protsenti.
1996. aasta detsembris asutati puurimistööde jaoskonna baasil tütarettevõte AS EMV SOILMEC, mis hakkab lisaks senistele puurimistöödele tegelema ka mikrotunnelite rajamisega. Mikrotunnelite rajamine on Eestis vähearenenud, kuid ettevõtte juhatuse hinnangul perspektiivikas tegevusala. Mikrotunnelite rajamiseks on tellitud Saksamaalt spetsiaalne seade, mille kogumaksumus on 13.2 miljonit krooni. Seade on ostetud järelmaksuga ja tuleb välja osta kolme aasta jooksul.
Lõhketööde jaoskond tegeleb lõhketöödega karjäärides ja ehitusobjektidel. 1996. aastal teostati peamiselt lõhketöid paekarjäärides Vasalemmas, Rõstlas, Rummus ja Karinus. Lõhketööde jaoskonna käive oli 5 miljonit krooni 1996. aastal.
EMV ventilatsiooni- ja isoleerimistööde jaoskond tegeleb ventilatsioonisüsteemide valmistamise, paigaldamise ja isoleerimistöödega. 1996. aastal oli jaoskonna käive 19 miljonit krooni, millest EMV projektidega seotud tööd moodustasid vaid 40 protsenti (Vt. Lisa 1).
Muud tegevusalad
Betoonitööstus, mis asub Jüris, valmistab peamiselt kauba- ja raudbetooni. Betoonitööstuse käive kahekordistus 1996. aastal ja oli 29 miljonit krooni. Betoonitööstuse käibe kasv oli tingitud investeeringutest täiendavasse betoonisõlme Muugal ja kaubabetooni transpordivahenditesse, mis juhatuse hinnangul võimaldas suurendada 1996. aastal jaoskonna turuosa Tallinna piirkonnas 25 protsendini. Suuremateks konkurentideks Tallinna piirkonnas on AS Ruudus Eesti ja AS Lagedi Betoon. EMV betoonitööstuse toodangust müüdi 1996. aastal 30 protsenti ettevõtte ehitusobjektidele ja 70 protsenti teistele klientidele.
Mehhaniseerimis- ja transpordiosakond tegeleb ehitusmehhanismide ja transpordivahendite rentimise ja vastavate teenuste osutamisega. Osakonna käive 1996. aastal oli 20 miljonit krooni, millest 48 protsenti kasutas EMV ja 52 protsendi ulatuses müüdi teenuseid väljaspool. Mehhaniseerimis- ja transpordioskond kattis 1996. aastal 80 protsenti EMV nõudlusest nimetatud teenustele (Vt. Lisa 1).
EMV kinnisvaraoskonna tegevuseks on EMV varade haldamine. EMV-le kuulub administratsioonihoone aadressil Madara 27, mis on välja renditud ning 1994. aastal ehitatud uus kontorihoone aadressil Madara 25. EMV-le kuuluvate hoonete ja rajatiste loetelu on esitatud Lisas 3.
1996. aastal lõpetas EMV ehitusmaterjalidega kauplemise, sulges nii müügikeskuse Jüris, kui ka kaupluse Tallinnas Paldiski mnt. Sulgemise põhjuseks oli ülitugev konkurents ja EMV strateegia kontsentreerida oma tegevus üldehitusele ja eritöödele.
EMV netokäive 1996. aastal kasvas 78 protsenti ja oli 355 miljonit krooni. Ettevõtte ärikasum oli 23 miljonit krooni, mis annab käiberentabluseks 6.5 protsenti. Puhaskasum 16 miljonit krooni 1996. aastal oli peaaegu kaks korda enam kui 1995. aastal.
31. detsembril 1996. aastal oli EMV bilansimaht 118 miljonit krooni, millest 60 protsenti oli käibevara ja 41 protsenti moodustasid põhivarad.
1995. aasta mais sõlmis EMV Eesti Erastamisagentuuriga renditud varade erastamislepingu koguväärtuses 14 miljonit krooni. Erastamisleping sisaldas 12 miljoni krooni väärtuses kinnisvara - Madara 27 asuvat EMV administratsioonihoonet ja Jüris asuvat EMV tootmisbaasi. Lisaks omandati 2 miljoni krooni väärtuses masinaid ja seadmeid. 1996. aastal tasus EMV Eesti Erastamisagentuurile 5.4 miljonit krooni ja täitis omapoolsed kohustused täielikult.
1996. aastal omandati ka hoonete alune maa aadressil Madara 27 ja Madara 25, kus asuvad EMV büroohooned. Kinnistu aadressil Madara 25 kanti Kinnistusregistrisse 24. detsembril 1996. aastal ja kinnistu aadressil Madara 27 registreeriti 25. veebruaril 1997. aastal.
Põhivarasse investeeriti 1996. aastal kokku 10.5 miljonit krooni, millest suurimad investeeringud olid betoonitööstuse tehnoloogiliseks uuendamiseks ja vananenud ehitusmehhanismide väljavahetamiseks (Vt. Lisa 5).
EMV 1997. aasta esimese kolme kuu netokäive oli 53 miljonit krooni ja puhaskasum oli 1.1 miljonit krooni. Bilansimaht kasvas kolme kuu jooksul 12 protsenti ja oli 31. märtsil 1997. aastal 132 miljonit krooni. Aasta esimesed kolm kuud on ehitusturul tervikuna vähemaktiivne periood, kuna paljud projektid antakse üle enne aastavahetust ja uute projektide suhtes käivad alles läbirääkimised. EMV 1997. aasta esimese kvartali tulemused vastasid kinnitatud eelarvele (Vt. Lisa 5).
Likviidsuse juhtimine
Sõltuvalt projektist ja tellijast saab EMV 5-10 protsenti projekti maksumusest ettemaksuna. Konkurentsi suurenemisest tingituna on ettemaksude suurus pidevalt vähenenud ja suuremate projektide tellijad hindavad üha enam omafinantseerimise osatähtsust. Projekti teostamise ajal toimub igakuine akteerimine, mille käigus hinnatakse teostatud tööde väärtus ja lähetatatakse vastav arve. Maksete laekumise tähtaeg on kohalikelt tellijatelt 14-28 päeva ja rahvusvahelistelt tellijatelt 28-56 päeva. 31. märtsil 1997. aastal olid nõuded ostajatele 42 miljonit krooni. 1996. aastal kanti kuludesse 4.5 miljonit laekumata arveid (Vt. Lisa 5 Märkus 10).
EMV võlad hankijatele olid 16 miljonit krooni 31. märstil 1997. aastal. Maksetähtaeg nendel kohustustel on 14-30 päeva.
Likviiduse paremaks juhtimiseks on EMV kasutanud erinevaid finantsturu instrumente. 1996. aastal kasutati pankade poolt pakutavat üleöölaenu teenuseid ning aasta lõpus kui asutati Hansa Rahaturufond, on paiguatatud vabu vahendeid fondiosakutesse. Pikemaajalise investeeringuna on omandatud Hoiupanga Investeerimisfondi osakuid. 31. märtsi 1997. aasta seisuga oli EMV omandanud väärtpabereid koguväärtuses 10 miljonit krooni (Vt. Lisa 5 Märkus 9).
EMV jaoks on olulised ehituslepingud, millede loetelu projektidena on esitatud Lisas 2.
15. mai seisuga oli ehituseks sõlmitud lepingute kogumaksumus 500 miljonit krooni, millest 1997. aasta tööde maht on 327 miljonit krooni.
Seoses aktsiakapitali laiendamisega sõlmis EMV 25. veebruaril 1996. aastal fondidega Baltic Republics Fund ja Baltic Investment Fund investeerimislepingu. Lepinguga sätestati aktsiate müügitingimused, vastastikused kohustused ja teadete edastamise kord. Lepinguga kinnitas EMV kõikide fondidele esitatud andmete õigsust ning kohustus taotlema aktsiate noteerimist Eesti või mõnel muul börsil. Vastavalt lepingule on fondidel õigus nimetada oma esindajana üks nõukogu liige, kui kumbki fondidest omab 10 protsenti või enam EMV aktsiakapitalist. Sõlmitud leping ei piira EMV aktsiate vaba võõrandamise õigust ja ei sisalda sätteid, mis võiksid oluliselt mõjutada aktsiate hinda. Vastavalt lepingule toimub informatsiooni edastamine pärast EMV aktsiate noteerimist vastavalt börsi nõuetele, kus noteeritakse ettevõtte aktsiad.
EMV ei ole seotud arbitraazi- ega kohtuvaidlustega, mis võiksid avaldada ebasoodsat mõju ettevõtte tegevusele. Samuti pole EMV-le teadaolevatel andmetel lähitulevikus niisuguseid vaidlusi ette näha.
Ajavahemikus 1. mai 1996 kuni 30. aprill 1997 on EMV olnud seotud alljärgnevate kohtuvaidlustega:
6. detsembri 1996. aasta Tallinna Linnakohtu otsusega rahuldati AS EMV hagi AS Tarveko vastu ja mõisteti välja AS EMV kasuks kokku 1.3 miljonit krooni. Tallinna Riigikohus jättis 7. aprillil 1997. aastal linnakohtu otsuse muutmata ja AS Tarveko apellatsioonikaebuse rahuldamata.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda lahendas 10. oktoobril 1996. aastal aktsiaseltside EMV ja GMP vastastikused nõuded järgmiselt:
Mõisteti välja AS-lt EMV AS GMP kasuks 1,974,000 krooni leppetrahvi tööde üleandmisega viivitamise eest ja AS-lt GMP AS EMV kasuks 1,960,207 krooni tehtud tööde eest ja 800,000 krooni viiviseid tehtud töö eest tasumisega viivitamise eest. Vastastikused nõuded tasaarvestati ning AS GMP tasus AS-le EMV 786,207 krooni osade kaupa 7. jaanuariks 1997. aastal.