Lisa 5

Finantsaruanded 1994-1997 I kvartal

Kasumiaruanne

* auditeerimata, konsolideerimata
** Ettevõtte tulumaks ja puhaskasum 1997. aasta esimese kvartali kohta on arvestuslikud, kuna tulumaksu vastavalt seadusele majandusaasta keskel ei arvestata.

Bilanss

*auditeerimata, konsolideerimata

Rahavoo aruanne

Selgitused finantsaruannetele 

Arvestuspõhimõtted

AS EMV raamatupidamisaruanded on kooskõlas Eesti Raamatupidamise seadusega ning Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandarditega (IAS, v.a. IASi lisad). 1994. aasta aruandeid IASist lähtudes ümber arvestatud ei ole, mistõttu kolme aasta aruanded pole täies ulatuses võrreldavad.

Finantsaruannete koostamisel elimineeritakse täielikult AS EMV struktuuriüksuste omavahelised teenused ja kulud. Sisekäive on võimalik elimineerida vastavalt tegelikult toimunud liikumistele raamatupidamisregistrites.

Alates 1996. aastast on AS EMV üle läinud kasumiaruande skeemilt 1 Raamatupidamise seaduses toodud kasumiaruande skeemile 2 (vastavalt Rahandusministeeriumi kirjale nr. 20-7/5890, 15.11.1995.a.). Seetõttu ei ole kolme viimase aasta kasumiaruande kõik read võrreldavad.

Raamatupidamisarvestuses kasutatakse tekkepõhist printsiipi, st. tehingud kajastatakse nende toimumisel. Potentsiaalsete tulude kajastamisel kasutatakse aga konservatiivsuse printsiipi, st. kui vastavalt lepingutele arvestatud intressid, trahvid või viivised pikema perioodi jooksul ei laeku, lõpetatakse nende kajastamine äri- või finantstuludes.

Alates 1995. aastast kajastatakse investeeringud sidusettevõtetesse kapitaliosaluse meetodil, mille puhul korrigeeritakse bilansis investeeringute summat sidusettevõtte kasumi (kahjumi) AS EMV osalusega vastava osaga.

Vastavalt IASi nõuetele on alates 1995. aastast aruandesse lülitatud potentsiaalne tulumaksukohustus. Potentsiaalne tulumaks on arvestatud Tulumaksuseaduses sätestatud maksuamortisatsiooni ja raamatupidamises põhivara arvestuse erinevusest tulenevalt (tulumaksumääraga 26 %). Potentsiaalse tulumaksu 1995. aasta osa oli 1,204 tuhat krooni ja 1996. aasta summa 1,111 tuhat krooni on kajastatud kasumiaruandes tulumaksu kuluna ja bilansis pikaajaliste eraldistena.

Märkus 1 - Realiseerimise netokäive

Märkus 2 - Toodete (teenuste) kulu

Märkus 3 - Turustuskulud

Turustuskuludena kajastatakse lisaks reklaami ja esinduskuludele veel turustamisega seotud töötajate töötasu, sotsiaalkulud, komandeeringute ja kontoritehnika kulud. Turustuskulusid arvestatakse eraldi kirjena alates 1996. aastast. 1995. ja 1994. aasta vastavad kulud ei ole täielikult võrreldavad.

Märkus 4 - Üldhalduskulud

Üldhalduskulude kirjel näidatakse EMV struktuuriüksuste ja peakontori üldhalduskulud. Üldhalduskulude arvestus 1995. ja 1994. aastal ei vasta alates 1996. aastast kasutatavale kasumiaruandeskeemile ja nimetatud kulud ei ole nende aastate lõikes võrreldavad. 1995. ja 1994. aastal on üldhalduskuludena kajastatud ainult keskuse kulud. 1996. aastal olid peakontori üldhalduskulud 11,245 tuhat krooni.

Märkus 5 - Muud äritulud

Märkus 6 - Muud ärikulud

Märkus 7 - Finantstulud

* Real "Muud intressi ja finantstulud" 1997 I kvartalis on kajastatud HP Investeerimisfondi osakute müük väärtuses 2,225 tuhat krooni ja Hansa Rahaturufondi osakute müük väärtuses 115 tuhat krooni.

Märkus 8 - Finantskulud

Märkus 9 - Aktsiad, väärtpaberid

1996. aastal soetati 12,700 Hoipanga Investeerimisfondi osakut 1996. aasta jooksul müüdi 8,200 osakut müügihinnaga 11 miljonit krooni, kasum tehingutest oli 1.8 miljonit krooni, mis on kajastatud kasumiaruandes finantstuludena.

31. 3.1997. aasta seisuga oli väärtpaberite saldo kokku 10,440 tuhat krooni, mis on näidatud bilansireal "Aktsiad, väärtpaberid". Soetatud väärtpaberid olid 4,500 Hoiupanga Investeerimisfondi osakut ja 2,970 Hansa Rahaturufondi osakut (vt. lk.9 "Likviidsuse juhtimine").

Märkus 10 - Nõuded ostjatele

Vastavalt Raamatupidamise seadusele on läbi viidud nõuete hindamine. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. Nõuded, mille laekumine on muutunud ebatõenäoliseks, on bilansis näidatud real "Ebatõenäoliselt laekuvad arved".

1996. aastal kanti lootusetud nõuded kuludesse 4,472 tuhande krooni eest. 1995. aastal kanti kuludesse 761 tuhat krooni. 1996. aastal olid suuremad kuludesse kantud nõuded alljärgnevad:

Märkus 11 - Mitmesugused nõuded

Real "Muud lühiajalised nõuded" on kajastatud IAS 11 ptk.43 järgi kõigi pooleliolevate projektide tellijatelt lepingujärgsete tööde eest saadaolevad summad, juhul kui projekti kulud ja kasum arvestusperioodil olid suuremad samal perioodil tellijale esitatud vahearvetest. Ehitusprojektide nõuete hindamine toimub alates 1. jaanuarist 1996.

*Nõuded tütarettevõtetele

Märkus 12 - Ettemakstud tulevaste perioodide kulud

Real "Ettemaksud teenuste eest" on kajastatud vastavalt lepingule tehtud ettemaksud 1997. aastal saadaolevate teenuste eest. 1995. ja 1994. aastal on kajastatud kõik ettemaksud bilansirühmas "Varud" real "Ettemaksed hankijatele".

Märkus 13 - Varud

Varude kulukskandmisel kasutatakse kaalutud keskmise hinna meetodit.

Märkus 14 - Pikaajalised finantsinvesteeringud

Finantsinvesteeringud tütarettevõtetesse ja sidusettevõtetesse on kajastatud kapitaliosaluse meetodil.

AS EMV tütarettevõtted on SIA Latvia, EMV System-Bau GmbH ja AS EMV SOILMEC, mille aktsiatest AS EMV omab 100 protsenti ning sidusettevõte on Maarjamäe Maja AS, mille aktsiatest AS EMV omab 32.4 protsenti. Lisaks omas AS EMV 31.3.1997. aastal AS EKE Ärikeskus, AS Balt-Service ja AS EKE International aktsiad.

Märkus 15 - Materiaalne põhivara

Põhivarana on bilansis kajastatud varad kasutusega üle ühe aasta ja maksumusega alates 5,000 kroonist. Põhivara võetakse raamatupidamises arvele soetusmaksumuses, aruandes on see kajastatud jääkmaksumuses. Kulumit arvestatakse lineaarselt, arvestades põhivara kasulikku tööiga järgmiselt:

Maksuamortisatsiooni arvutmisel kasutati 1996. aastal amortisatsiooninorme 8 protsenti hoonetel ja 40 protsenti muul põhivaral.

Investeeringud 1994-1996

Märkus 16 - Võlakohustused

Pikaajaliste laenude tagasimaksed järgmisel perioodil - vt. märkus 20

Märkus 17 - Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest

Märkus 18 - Maksuvõlad

Märkus 19 - Muud ettemakstud tulevaste perioodide tulud

Bilansikirjel "Muud ettemakstud tulevaste perioodide tulud" on kajastatud IAS 11pt. 43 järgi kõigi pooleliolevate projektide tellijatelt lepinguliste tööde eest enamarvestatud summad, juhul kui tellijatele aruandeperioodil esitatud vahearved on suuremad kui samal perioodil projekti arvestatud kulud ja kasum. Projektide hindamist teostatakse alates 1. jaanuarist 1996.

Märkus 20 - Pikaajalised võlakohustused

31.3.1997 seisuga olid AS-l EMV alljärgnevad pangalaenud:

1996. aastal tasuti Tallinna Panga laen 1.7 miljonit krooni ja intresse 250 tuhat krooni ning Hansapanga laen 1,529 tuhat krooni ja intresse 207 tuhat krooni.

1996. aasatl tasuti täies ulatuses põhivara erastamise ostu-müügi lepingust tulenev kohustus Eesti Erastamisagentuurile. Rahas tasuti 4,559 tuhat krooni, EVP-des 885 tuhat krooni ja intresse 660 tuhat krooni.

Võetud laenude ja muude kohustuste tagamiseks on sõlmitud järgmised lepingud:
a) hoone asukohaga Madara 25 pandileping Hansapanga kasuks;
b) kommertspandileping Hansapanga kasuks;
c) hoone asukohaga Madara 27 pandileping Eesti Investeerimispanga kasuks.

Märkus 21 - Pikaajalised hankija arved

Bilansikirjel "Pikaajalised hankija arved" on näidatud lepingujärgselt 1998. aastal tasumisele kuuluv summa 353 tuhat krooni.

Märkus 22 - Pikaajalised eraldised

Bilansikirjel "Pikaajalised eraldised" on näidatud ettevõtte potentsiaalne tulumaksu kohustus. Maksu- ja raamatupidamisarvestuse erinevuste tõttu on ettevõttel järgneval perioodil pikaajaline tulumaksukohustus 2,963 tuhat krooni.

Märkus 23 - Bilansivälised kohustused

Seisuga 31.1.1997

1) Tellijatele antud ehituslepingute täitmistagatised 20,750 tuhat krooni;
2) Tellijatelt saadud ettemaksude tagastamise garantiid 14,045 tuhat krooni;
3) Pakkumistagatised 6,890 tuhat krooni;
4) Tellijatele antud garantiiaegsed tagatised 2,252 tuhat krooni;
5) Pikaajaline katteta akreditiiv 12,300 tuhat krooni.

Kuna garantiide realiseerumise tõenäosus on väike, pole neid kajastatud bilansis kohustusena.