| Ehitusturg Eestis | Konkurents |
Eesti ehitusturu maht on viiekordistunud aastatel 1992-1996. Ehitusturu arengut on toetanud Eesti majanduse kui terviku stabiilne areng, mis on olnud üheks tingimuseks väliskapitali sissevoolule. Pangandussektori areng, laenuressursside olemasolu ja edukas erastamisprotsess on olnud teised ehitusturu arengut positiivselt mõjutavad tegurid. 1996. aastal oli ehitussektori osatähtsus Eesti sisemajanduse koguproduktis siiski ainult 5 protsenti.
Eesti ehitusettevõtete netokäive 1996. aastal oli Statistikaameti esialgsete andmete põhjal 9 miljardit krooni, mis on 22 protsenti rohkem kui 1995. aastal. Ehitustööde käive oli 8 miljardit krooni, mis moodustas 89 protsenti netokäibest. Eestis teostatud ehitustööd moodustasid 91 protsenti ehituskäibest ja väljaspool Eestit ehitati 0.7 miljardi krooni väärtuses 1996. aastal.
Statistikaameti andmetel oli 1996. aasta lõpus Eestis registreeritud üle 2,000 ehitusteenuseid pakkuva ettevõtte, millest 52 protsenti tegeles ehitusega ja ülejäänud kas ei tegutsenud või ei esitanud aruandeid. Riigi- ja munitsipaalettevõtteid oli 100 (Vt. Lisa 4).
EMV oli 1996. aastal suurima käibe ja omakapitaliga ehitusettevõte Eestis. EMV turuosa moodustas 4 protsenti kogu ehitusturu 9 miljardi krooni suurusest käibest 1996. aastal.
Eesti ehitusturg on jaotunud paljude väikeste ettevõtete vahel. EMV peamisteks konkurentideks on siiski suurimad Eesti ehitusettevõtted, nagu AS Eesti Ehitus, AS EKE Merko, AS Koger ja Sumberg.
Eesti Ehitus
AS Eesti Ehitus kuulub osaliselt Soome eraettevõttele SRV International. Eesti Ehituse käive 1996. aastal oli 276 miljonit krooni, mis oli 55 protsenti enam kui 1995. aastal. Ettevõtte puhaskasum oli 8.4 miljonit krooni. Töötajate arv 1996. aasta lõpus 260 töötajat. Suuremate projektidena võib nimetada sadama 7. kai ehitust, Loksa Laevaremonditehase hooneid, Tallinna Sadama D-Terminaali.
EKE Merko
AS EKE Merko, mis sarnaselt EMV-ga kuulus EKE süsteemi, reorganiseeriti aktsiaseltsiks 1991. aastal. Ettevõtte omanikeks on Eesti eraisikud. Ettevõtte käive 1996. aastal oli 208 miljonit krooni, mis oli viis protsenti vähem kui 1995. aastal, mil ettevõte oli suurima käibega ehitusettevõte Eestis. Ettevõtte kasum oli 10 miljonit krooni. Töötajate arv 1996. aasta lõpus 160 töötajat. 1996. aastal teostatud suurematest projektidest võib nimetada Texaco bensiinijaama, Kaarna tänava elamukvartalit ja Santa Barbara hotelli.
Koger ja Sumberg
AS Koger ja Sumberg on asutatud 1989. aastal. 1996. aasta lõpus kuulus 20 protsenti AS Koger ja Sumberg aktsiatest fondile Baltic Republics Fund ja 80 protsenti oli jaotunud grupi eraisikust ettevõtjate vahel. Ettevõtte käive 1996. aastal kasvas 60 protsendi võrra ja ulatus 261 miljoni kroonini. Ettevõtte kasum oli 0.1 miljonit. AS Koger ja Sumberg omab tütarettevõtteid Viljandis, Pärnus ja Ida-Virumaal. Teostatud projektid hotell Olümpia renoveerimine, Eesti Energiamüügi Viru, Valga, Viljandi ja Pärnu kontorid, Pärnu Sadama turbakai, Eesti Kaabel. (Kasutatud arvsuuruste allikad: Äripäev; Eesti Ehitusturg 1997)
Välismaiste ehitusettevõtete ja nende Eesti esinduste poolt teostatud ehitustööde osatähtsus Eesti ehitusturul 1996. aastal oli EMV juhatuse hinnangul 5 protsenti. Välismaised ehitusettevõtted Skanska (Rootsi), YIT ja Lemminkäinen (Soome) on EMV suurimateks konkurentideks projektides, mida finantseerivad Soome või Rootsi päritolu institutsioonid. Ettevõtte juhatuse hinnangul ei ole välismaised ehitusettevõtted Eesti ehitusturust aktiivselt huvitatud, kuna siinsed projektid on väiksemahulised ja tugeva konkurentsi tõttu madala rentaablusega.
EMV juhatuse hinnagul on ettevõtte peamiseks tugevuseks suurus, mis võimaldab teha pakkumisi ja teostada suuremahulisi projekte ning esitada nõutavad garantiid. Ehitusprojektide garantii on ligikaudu 10 protsenti projekti maksumusest. Pikaajalise ehitusalase kogemuse tulemusena on EMV saavutanud hea maine ehitusturul. Ettevõtte poolt pakutavad kõrgekvaliteedilised teenused on garanteeritud insenertehniliste oskustega töötajate ja professionaalse juhtimise koostööna. Vaatamata EMV praegusel liidripositsioonile, on juhatus arvamusel, et konkurentsivõimet saab veelgi tugevdada.
1996. aasta algusest töötab EMV nn. projektijuhtimise meetodil, mis tähendab et ettevõttel on täielik kontroll iga projekti tulude, kulude ja teostamise üle. Projektijuhtimise süsteemi rakendamine on aidanud põhjalikult analüüsida iga projekti ja rakendada saadud kogemusi uute pakkumiste esitamisel. 1996. aastal realiseeris EMV kümnendiku esitatud pakkumiste koguarvust, mis moodustas veerandi esitatud pakkumiste kogumaksumusest. Juhatuse hinnangul on see hea näitaja, mis samas kinnitab EMV edukust suuremamahulistes pakkumistes.