III ÜLEVAADE AS-i NORMA TEGEVUSEST JA ORGANISATSIOONIST

Üldinformatsioon

AS Norma on registreeritud Eesti Vabariigi ettevõtte registris 18.11.1994 a. registreerimisnumbriga 01004365. AS Norma registreeriti Äriregistris 17.07.1996 a. koodiga 10043950.

AS-i Norma juriidiline aadress ja asukoht on Laki 14, EE0006, Tallinn, Eesti Vabariik. AS-i Norma majandusaastaks on kalendriaasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. AS-i Norma audiitoriks on olnud alates 1994. aastast AS Price Waterhouse, mille aadress on Narva mnt. 9, Tallinn. AS-i Norma põhipank on Tallinna Pank, asukohaga Roosikrantsi 2, ja Hansapank, asukohaga Liivalaia 8. Õigusalastes küsimustes on AS-i Norma konsulteerinud alates 1997. aastast advokaadibüroo Teder & Rask, asukohaga Rävala pst. 8.

AS-i Norma põhikirja uus redaktsioon on kinnitatud korralisel üldkoosolekul 09.05.1997 a. Põhikiri on toodud prospekti lisas. Avaldus AS-i Norma põhikirja muudatuse registreerimiseks on antud äriregistrisse. Ametlikke teateid avaldab AS Norma peamiselt BNS-i ja börsi kaudu.

AS-i Norma kuulub kontserni AS Norma Grupp, viimane omab 61.9% AS-i Norma aktsiatest. AS-i Norma Grupp peamised tegevusalad on investeeringute suunamine, haldustegevus ning tehingud kinnisvaraga. 1996. aasta lõpus moodustas AS-i Norma käive 79.8% AS-i Norma Grupp käibest. Lisainformatsiooni AS-i Norma Grupp kohta võib leida alajaotusest Emaettevõte AS Norma Grupp.

AS-i Norma põhitegevuseks on:

- autode turvasüsteemide ja autodetailide tootmine, ost-müük, vahendus, teenustööde tegemine;

- tarbekaupade ja tootmis-tehnilise iseloomuga toodete tootmine, ost-müük, vahendus, teenustööde tegemine;

- metallitöötlus, mehaanika ja galvaanika (teenustena ja abitootmisena põhitootmise tarbeks), soojusenergia müük;

- projekteerimine ja konstrueerimine AS-i tegevusvaldkondades, samuti põhitegevusega seonduv teaduslike uurimistööde teostamine ja konsultatsioonialane tegevus.

Lisaks ülalnimetatud tegevusaladele, on AS-il Norma põhikirja järgi lubatud tegutseda ka järgmistel aladel:

- kinnisvaratehingud;

- investeeringute suunamine, laenude andmine omavahendite arvel;

- sõiduvahendite rendile andmine ja rendile võtmine;

- jae- ja hulgimüük (s.h. eksport ja import);

- transporditeenuste osutamine Eesti Vabariigi piires;

- konverentside, messide, näituste, näitusmüükide organiseerimine.

AS Norma koosneb ettevõtete grupist, mille ülevaade on antud alajaotuses AS-i Norma struktuur.

Viimastel aastatel on AS Norma pidevalt suurendanud oma toodangu müügimahtusid hõivates uusi turge. Põhilistest majandusnäitajatest annab ülevaate järgmine tabel.

Ajalugu

AS-i Norma ajalugu ulatub 100 aasta taha, kui. 26.detsembril 1891. aastal asutas Paulus Michelson plekitöökoja 4 inimesega, kus teostati mitmesuguseid plekitöid. Alates 1931. aastast kannab ettevõte Norma nime. 1945. aastast toimus Norma kasv tolleaegsete artellide liitumise teel.

Aastate jooksul algupärane toodete sortiment kasvas hõlmates elektromehhaanilisi ja plastmassist mänguasju ja elektriliste toiteelementide ja fotoimpulsslampide tootmist. Suur kasv tootmismahus toimus aga 1973. aastal, kui alustati turvavööde tootmist. Käesoleval ajal valmistab Norma ca 2.2 miljonit autoohustusrihma aastas, mis moodustab 86% kogu müügikäibest.

1991. aasta aprillis moodustati riikliku tootmiskoondise 'Norma' varade baasil rahvaettevõte 'Norma'. Kuigi uus ettevõtlusvorm oli progressiivne oma aja kohta, võimaldades ettevõttele enam iseseisvust, ilmnesid majanduse ja seadusandluse arenedes selle ettevõtlusvormi mitmed puudused, nt omandisuhete ebamäärasus, kollektiivne juhtimisviis, rahvusvaheliste partnerite kõhklused koostööprojektide arendamisel.

Rahvaettevõte 'Norma' reorganiseeriti vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 13.07.1994 a. määrusele nr. 257, kus kinnitati varade jaotus ettevõttes ja nähti ette asutada rahvaettevõttes oleva riigi vara ja rahvaettevõttele kuulunud vara baasil aktsiaselts Norma. 8.11.1994 a. kirjutati alla AS-i Norma asutamisleping. Endistest rahvaettevõtte töötajatest 16.08.1994. a. moodustatud aktsiaselts Norma Liikmete AS sai lepingu järgi 66% AS-i Norma aktsiatest. Ülejäänud 34% jäi Eesti Vabariigile, mida esindas Rahandusministeerium. Norma Liikmete AS-i sissemaksed AS-i Norma aktsiakapitali toimusid rahvaettevõtte 'Norma' osakute ja sularahaliste sissemaksete alusel. Riigile kuuluv AS-i Norma aktsiakapitali osalus võõrandati Eesti Erastamisagentuuri poolt korraldatud avaliku enampakkumise korras 1995. aasta novembris erastamise väärtpaberite eest. Norma Liikmete AS võttis kasutusele ettevõtte uue nime AS Norma Grupp vastavalt põhikirja muudatusele 23.05.1996. a. (Prospekti lisades on võimalik tutvuda Eesti Vabariigi Riigi Väärtpaberiameti tunnistusega AS-i Norma Eesti Vabariigile kuuluvate 448 800 aktsia võõrandamise kohta ja Otsusega AS-i Norma kandmise kohta äriregistrisse ja 'Selgitusega rahvaettevõtte Norma reorganiseerimise kohta')

AS-i Norma struktuur, AS-i Norma tütarettevõtted ja osalused teistes äriühingutes

1996. aasta alguses lõpetati AS-is Norma põhilised ümberkorraldused kontserni-tüüpi aktsiaseltsi moodustamisel. Praegu on AS-i Norma kontserni koosseisus 6 tütar- ja 2 sidusettevõtet. AS-i Norma kontserni struktuuris toimunud muudatused olid tingitud efektiivsemate turumajandamise põhimõtete rakendamisest. Tütarettevõtete loomine aitas ettevõtte tegevusi tehnoloogiliselt spetsialiseerida samas vähendades äririske. Tütarettevõtete kogukäive 1996. aastal ulatus 88.8 miljoni kroonini, millest 47.7 miljonit krooni oli kontserni-sisene käive.

1996. aasta detsembris lõpetati majandustegevus AS-is Bavaria ja likvideerimisprotsess on tänaseks lõpetatud. AS-i Bavaria põhitegevusalaks oli töötajate toitlustamise korraldamine.

Venemaal 1994 a. loodud ühisettevõte AS Norma-Start on likvideerimisel madala töö efektiivsuse ja perspektiivi puudumise põhjustel. Seda ettevõtet sai asendama samal aastal moodustatud AS Norma-Osvar, milline on oma tootmisprofiililt lähedane autotööstusele.

Järgnevas tabelis on ära toodud AS-i Norma struktuur, struktuuri kuuluvate ettevõtete - ema-, tütar- ja sidusettevõtete - tegevusala, asukoht, osalusprotsent, aktsiakapital, käive, kasum ja töötajate arv seisuga 31.12.1996 a..

AS-i Norma tütar- ja sidusettevõtete lühiülevaade

Varad ja kohustused

Ettevõtte varad seisuga 01.06.1997 a. olid:

Suurem osa AS-i Norma tootmises kasutatavaid hooneid, rajatisi ja maad kuuluvad AS Norma tütarettevõtete bilanssi.

01.06.1997 a. seisuga oli ettevõttel lühiajalisi võlakohustusi 75.915 miljonit krooni (s.h. arveldused hankijatega 22.505 miljonit krooni); pikaajalised kohustused puudusid.

Turupositsioon

Peamise toote - autode turvavöö osas on AS Norma kaotanud oma monopolistliku positsiooni SRÜ riikide turul. Samas on kasvavad klientide tootmismahud garanteerinud ettevõtte jätkuva edukuse traditsioonilistel idaturgudel. Venemaa välismajanduspoliitika muutlikkus ja autotehaste kehv majandusseis on sundinud AS-i Norma oma pilgu suunama alternatiivsetele Lääne turgudele, kuigi ka sealsed turud on tsüklilised. Stabiilsuse tagamiseks on suurendatud investeeringuid tootearendusse, koolitusse ja turundusse loomaks tugevaid sidemeid uute klientidega. Peamised konkurendid turvavööde osas on 4 rahvusvahelist kontserni - Autoliv, TRW Repa, Allied Signal ja Takata. AS-i Norma turuosa hinnatakse SRÜ turul 94%-le. Alljärgnev tabelid kirjeldab AS-i Norma turupositsiooni maailma- ja SRÜ turvavööde turul.

* Allikas AS Norma

Hetkel sõlmitud suurimad lepingud

* Lepingu lõpetamine ennetähtaegselt võimalik vaid force majeur'i alusel.

Stabiliseerumas on turg AS-i Metaprint plekktaarale ja pudeli kroonkorkidele, kus tarbijaks on Baltikumi keemia- ja toiduainetetööstus. Peamised konkurendid selles vallas on Itaalia ja Skandinaavia suured plekktoodete firmad.

Mänguasjade osas pole praegu AS-i Metaprint tooted konkurentsivõimelised üliodavate Kaug-Ida ja kvaliteetsete Lääne analoogidega.

Käibestruktuur

AS-i Norma põhitoodang on autode turvavööd, mida valmistati ligi sadat eri tüüpi ja vastavad täielikult Euroopas kehtivaile standardeile. Turvavööde osakaal AS-i Norma toodangus moodustas 86% kogukäibest. Müügi- ja tootearendusosakond on teinud suuri jõupingutusi uute turgude otsimiseks ja tooteskaala laiendamiseks, mille tulemusi loodetakse näha tulevatel aastatel. Turvavööde tootmine on AS-i Norma kõige enam kasumit andev tegevus.

Tähtsuselt järgmine tegevusvaldkond on metallist ja plastmassist detailide valmistamine allhanketööna, peamiselt autotööstusele. 10% allhanketöödest eksporditakse Lääneriikidesse.

Eksport moodustas 1996. aastal 98% müügikäibest. Venemaale eksporditi 86% toodangust, Läände 10%, ülejäänu müüdi Eestisse, Lätti ja Leetu. Idaregioonis olid Norma toodangu suurimad ostjad Venemaa autotehased AO AvtoVAZ Togliattis ja AO GAZ Niþni-Novgorodis. Samal ajal suurenes märgatavalt müük läände, ulatudes 40 miljoni kroonini. Suurimaks kliendiks Läänes on SAAB AUTOMOBILE AB Rootsis, kellele valmistatakse 35-t detaili. Lepingud klientidega sõlmitakse enamasti aastaks.

Litsentsid, patendid ja kaubamärgid

AS-i Norma juhtkonna üks eesmärke on Norma nime samastamine tarbija silmis kvaliteediga. Alates 1992. aasta sügisest algas ettevõttes kvaliteedisüsteemi väljakujundamine rahvusvahelise standardi ISO 9000 kohaselt. Käesolevaks ajaks on juurutatud 65 mitmesuguseid protseduure hõlmavat ettevõttestandardit. Norra sertifitseerimisfirma Det Norske Veritas tunnistas mai lõpul AS-i Norma kvaliteedisüsteemi vastavaks rahvusvahelisele ISO 9002 nõuetele.

AS Norma on teinud suuri investeeringuid CAD/CAM tehnoloogia arendamisse.

Maikuus sai AS Norma laste turvaiste Euroopa E sertifikaadi. Viimaseid toodab AS Norma peamiselt Balti turu tarbeks 1000-3000 tükki aastas.

Kõik AS-is Norma toodetud autoohustusrihmad omavad Euroopa sertifikaate.

Seisuga 12.06.1997 a. oli AS Norma saanud või esitanud avaldused järgmiste patentide saamiseks:

• Venemaal ja Ukrainas käigus hoitavad patendid:

• Patendi avaldused Venemaal, Europatent, patendi avaldused ja patendid Saksamaal.

Hetkel on AS-il Norma registreeritud üks kaubamärk AS-i Norma logo.

Tarnijad

AS Norma kasutab põhiliselt Venemaalt (85%) ja Saksamaalt (15%) ostetud terast, musta ja valget plekki, Türgist (50%) ja Saksamaalt (50%) ostetud sünteetilist linti ja -niiti, Venemaa ja Lääne-Euroopa plastmasse. Tooraine osas kasvab pidevalt Lääne turult ostetavate materjalide osakaal kuna suurenevad nõudmised omatoodangu kvaliteedile ja väheneb ida poolt ostetava materjali hinnaeelis. Kokku moodustas 1996. aastal Lääne tarnete osakaal ca 47%, tarned SRÜ-st 40% ja Eestist 13%. Lepingud on üldjuhul sõlmitud tarnijatega aastaks.

Töötajad

AS-i Norma töötajate keskmine arv oli 1996. aastal 1123, neist 868 olid töölised. Töötajate arv vähenes aasta jooksul 169 inimese võrra ehk 15%. Tänu sellele vähenes tööjõukulude osakaal tegevuskuludes 26%lt 21%le.1995. aastal töötas AS-is Norma keskmiselt 1549 töötajat, 1994. aastal -- 1725 töötajat.

Juhtimisstruktuur

AS-i Norma juhtimisstruktuur koosneb kolmest tasandist - üldkoosolekust, nõukogust ja juhatusest.

Üldkoosolek

Kõrgeimaks juhtimisorganiks on aktsionäride üldkoosolek. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas kuue kuu jooksul peale majandusaasta lõppemist. Erakorraline üldkoosolek toimub seaduses ettenähtud juhtudel või vastavalt vajadusele. Kõigil aktsionäridel, kes on kantud aktsiaraamatusse üldkoosoleku kuupäeval kella 9.00 seisuga, on õigus osaleda aktsionäride üldkoosolekul, kus aktsionärid teostavad oma otsustamisõigus hääletamise kaudu. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt pool üldkoosolekul esindatud häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

Nõukogu

AS-i Norma juhtimise teiseks tasandiks on nõukogu, mis moodustati 1996. aastal. Nõukogu esindab aktsionäride strateegilisi huve. Nõukogu planeerib AS-i tegevust, korraldab AS-i juhtimist ning teostab järelevalvet Juhatuse tegevuse üle. Nõukogu nõusolek on Juhatusele vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, nt. tehingute tegemiseks, millega kaasneb osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes või pankades; tütarettevõtjate asutamine, filiaalide asutamine ja sulgemine, või põhivahendite omandamine ja võõrandamine väljaspool kinnitatud eelarvet ja investeeringute eelarvet.

Nõukogu koosneb kuuest liikmest, kes valitakse üldkoosoleku poolt üheks aastaks. 09.05.1997 a. seisuga kuuluvad AS-i Norma nõukokku:

Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kaks korda kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku Nõukogu esimees või teda asendav isik. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole Nõukogu liikmetest. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud Nõukogu liikmetest. Nõukogul on õigus otsuseid vastu võtta ilma koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik Nõukogu liikmed.

Juhatus

AS-i Norma juhtimise kolmandaks tasandiks on juhatus eesotsas juhatuse esimehega. Juhatuse ülesandeks on korraldada ettevõtte tegevuse taktikalist ja lühiajalist planeerimist, ehk esindada ja juhtida AS-i Norma. Juhatus koosneb kuuest liikmest ja valitakse Nõukogu poolt kolmeks aastaks. AS-i Norma juhatusse kuuluvad 09.05.1997 a. seisuga:

Juhtkond

AS-i Norma tegevjuhtimisstruktuuri moodustab juhtkond, mille koosseis on toodud alljärgnevas tabelis:

AS-i Norma nõukogu ja juhatuse liikmetele nõukogu või juhatuse töös osalemise eest 1996. aastal maksti tasu 535 812 krooni. Tegevjuhtkonnale makstud summaarne töötasu oli 1996. aastal 1 544 420 krooni.

Arbitraaži- ja kohtuvaidlused

Juhatusele ei ole teada ühtegi potentsiaalset kohtu- või arbitraaživaidlust, mis võiks oluliselt mõjutada ettevõtte majandustegevust. Seisuga 01.06.1997 a. oli AS Norma esitanud 12 pretensiooni-hagi kogusummas 4 095 849 krooni. Enamik pretensioonidest ja hagidest esitatakse debitoorse võlgnevuse sissenõudmiseks. Seisuga 01.06.1997 a. oli AS Norma vastu esitatud 3 pretensiooni 6 714 197 krooni ulatuses, millest üks pretensioon taara mittetagastamise eest -- 6 648 599 krooni väärtuses -- on lahendamisel. Pretensiooni realiseerumist peetakse juhatuse poolt mitte-tõenäoliseks. (Vaata lisa 'Juhatuse kommentaar AO AVTOVAZ-i pretensiooni realiseerumise kohta'.) Ülejäänud pretensioonid on jäänud rahuldamata kogusummas 65 598 krooni.