LISA 6

TALLINNA KÜLMHOONE AS majandusaasta aruanne 1997

 

 

 

Reg.nr. 10030700
Asukoht: Peterburi tee 42, Tallinn, EE0014
Telefon: 212-161
Faks: 212-161
Põhitegevusala: jäätise ja jäätisetoodete tootmine, lihast külmutatud poolfabrikaatide
tootmine, kaupade külmtingimustel hoiustamine
Majandusaasta: 01.jaanuar - 31.detsember 1997
Audiitor: AS Price Waterhouse
SISUKORD
AUDIITORI JÄRELDUSOTSUS
KONSOLIDEERITUD BILANSS
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE PÕHIMÕTTED
LISAD KONSOLIDEERITUD FINANTSARUANNETE JUURDE
TALLINNA KÜLMHOONE AS NÕUKOGU JA JUHATUSE LIIKMED
TEGEVUSARUANNE

 

Audiitori järeldusotsus 31.12.1997 lõppenud majandusaasta audiitorkontrolli läbiviimise kohta.

Tallinna Külmhoone AS-I aktsionäridele

Oleme auditeerinud Tallinna Külmhoone AS-i 31. detsember 1997.a. lõppenud majandusaasta kohta koostatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis on esitatud lehekülgedel 1-20. Raamatupidamise aastaaruande korrektne koostamine on ettevõtte juhtkonna kohustus. Meie ülesanne on anda auditi tulemustele tuginedes omapoolne hinnang raamatupidamise aastaaruande kohta.
Sooritasime auditi kooskõlas Rahvusvaheliste audiitorkontrolli standarditega, ehki meie töö ulatus oli piiratud vastavalt alltoodule. Nimetatud standardid nõuavad, et audit planeeritaks ja sooritataks viisil, võimaldaks piisava kindlustundega otsustada, kas raamatupidamise aastaaruanne on koostatud olulises osas korrektselt. Auditi käigus oleme väljavõtteliselt kontrollinud tõendusmaterjale, millel põhinevad raamatupidamise aastaaruandes esitatud näitajad. Meie audit hõlmas ka raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtete ja juhtkonnapoolsete raamatupidamislike hinnangute kriitilist analüüsi ning seisukohavõttu raamatupidamise aastaaruande esituslaadi suhtes tervikuna. Arvame, et meie audit annab piisava aluse arvamuse avaldamiseks raamatupidamise aastaaruande kohta.
Me ei ole auditeerinud Tallinna Külmhoone AS-I raamatupidamise aastaaruannet seisuga 31. Detsember 1996.a., kuna meid määrati ettevõtte audiitoriteks peale seda kuupäeva. Meie poolt kasutatavad praktilised auditi protseduurid ei võimaldanud meil saada piisavat kinnitust nimetatud kuupäeva bilansi andmete kohta. Bilansis seisuga 31. Detsember 1996.a. kajastatud summad moodustavad osa 1997 aasta kasumist ning rahavoost seisuga 31. detsember 1997.a.
Meie arvates, välja arvatud nimetatud paranduste võimalikud mõjud, millised oleksid võinud olla vajalikud, kui meil oleks olnud võimalik hankida piisavalt auditi tõendusmaterjali eelmises lõigus kirjeldatud asjaolude kohta, kajastavad ülalmainitud finantsaruanded õigesti ja õiglaselt Tallinna Külmhoone AS-i finantsseisundit seisuga 31. Detsember 1997.a. ja 1997.a. majandustegevuse tulemust ning rahavoogusid kooskõlas Rahvusvaheliste raamatupidamise standarditega ja Eesti Vabariigi Raamatupidamise seadusega.

Urmas Kaarlepp
AS Price Waterhouse
20. aprill 1998

 

 

Konsolideeritud bilanss
tuhandetes kroonides

12.31.97

12.31.96

A k t i v a (vara)
Käibevara
1. Raha ja pangakontod

6 073

105

(lisa 1)

2. Aktsiad ja muud väärtpaberid

0

0

(lisa 2)

3. Nõuded ostjate vastu

17 604

4 533

(lisa 2)

4. Mitmesugused nõuded ja ettemaksud

8 498

585

(lisa 3)

5. Varud

22 468

9 852

(lisa 4)

Põhivara
6. Mitmesugused pikaajalised nõuded

4 034

500

( lisa 5 ja 6)

7. Materiaalne põhivara

30 063

14 562

(lisa 7)

8. Immateriaalne põhivara

7 828

0

(lisa 8)

Põhivara kokku

41 925

15 062

A k t i v a (vara) k o k k u

96 568

30 137

P a s s i v a (kohustused ja omakapital)
Kohustused
Lühiajalised kohustused
9. Hankijatele tasumata arved ja viitvõlad

32 322

4 138

(lisa 9)

10. Lühiajalised laenud

6 631

617

(lisa 10)

Lühiajalised kohustused kokku

38 953

4 755

Pikaajalised kohustused
11. Pikaajalised laenud

6 495

3 937

(lisa 11)

12. Muud pikaajalised kohustused

643

947

(lisa 12)

Pikaajalised kohustused kokku

7 138

4 884

Kohustused kokku

46 091

9 639

Omakapital
13. Aktsiakapital

33 870

14 900

(lisa 13)

14. Aazio

49 000

0

(lisa 13)

15. Eelmiste aastate jaotamata kasum ja reservid

627

1 426

(lisa 14)

16. Aruandeaasta kasum / kahjum

-33 017

4 172

17. Oma aktsiad

-3

0

Omakapital kokku

50 477

20 498

P a s s i v a (kohustused ja omakapital) k o k k u

96 568

30 137

 

 

Konsolideeritud kasumiaruanne
tuhandetes kroonides

1997

1996

Äritulud
Realiseerimise netokäive

86 813

50 721

(lisa 15)

Valmis ja lõpetamata toodangu
varude jääkide muutus

1 414

-59

(lisa 15)

Muud äritulud

100

573

(lisa 16)

Äritulud kokku

88 327

51 235

Ärikulud
Kaubad,toore,materjal,teenused

53 156

28 865

(lisa 17)

Mitmesugused tegevuskulud

4 559

2 347

(lisa 18)

Tööjõu kulud

14 601

11 156

(lisa 19)

Kulum

59 504

1 843

(lisa 20)

Muud ärikulud

117

251

(lisa 21)

Ärikulud kokku

131 937

44 462

Ärikasum (- kahjum)

-43 610

6 773

(lisa 25)

Finantstulud

20

25

(lisa 22)

Finantskulud

805

868

(lisa 23)

Kasum (- kahjum) enne tulumaksustamist

-44 395

5 930

Tulumaks

811

(lisa 29)

Edasilükkunud tulumaks

11 378

947

Aruandeaasta puhaskasum (- kahjum)

-33 017

4 172

Kasum ( -kahjum) aktsia kohta kroonides

-14.12

2.09

(lisa 26)

 

 

Konsolideeritud rahavoogude aruanne
tuhandetes kroonides

1997

1996

ÄRITEGEVUSEST
Ärikasum (- kahjum)

-43 610

6 773

Kasum põhivara müügist

-15

-36

Tekkepõhine intressikulu

805

0

Põhivara amortisatsioon

59 504

1 843

Nõuete suurenemine

-13 071

-839

Varude suurenemine

-12 616

-1 983

Kohustuste vähenemine(-), suurenemine (+)

19 542

1 352

Saadud intressid ja muud finantstulud

20

25

Makstud intressid

-767

-868

Makstud tulumaks

-778

-1 016

ÄRITEGEVUSEST KOKKU:

9 014

5 251

INVESTEERIMISEST
Põhivara müük

18

0

Põhivara soetamine

-4 804

-4 847

s.h. kapitalirendiga

138

0

Pikaajaliste finantsinvesteeringute müük

500

0

INVESTEERIMISEST KOKKU

-4 148

-4 847

FINANTSEERIMISEST
Tagasimakstud laenud

-1 147

-1 837

Makstud kapitalirendi makseid

-65

0

Saadud laenud

2 314

1 500

FINANTSEERIMISEST KOKKU

1 102

-337

KOKKU RAHAVOOG:

5 968

67

MUUTUS SULARAHAS JA RAHALISTES EKVIVALENTIDES
Raha ja raha ekvivalendid aasta alguses:

105

38

Juurdekasv

5 968

67

Raha ja raha ekvivalendid aasta lõpus:

6 073

105

s.h. raha ja pangakontod (lisa 1)

6 073

105

Raha ja raha ekvivalentide all on näidatud ainult raha kassas ja pangakontodel.
Tütarettevõtted on soetatud mitterahalisel teel.

 

 

Raamatupidamisarvestuse põhimõtted

Tallinna Külmhoone AS on jäätise tootmise ning külmutatud toiduainete hoiustamise ja müügiga tegelev ettevõte, mille tegevus on toimunud Eesti piires. Tallinna Külmhoone AS aktsiad on registreeritud Tallinna Väärtpaberibörsi vabaturu nimekirjas. Ettevõte asub ja on registreeritud Tallinnas. 1997.aastal töötas ettevõttes 200 inimest.

Arvestuspõhimõtted
Antud aastaaruande koostamise on esmakordselt kasutatud Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandartite (IAS) põhimõtteid. Tallinna Külmhoone AS-I 1997.aasta konsolideeritud aastaaruande koostamisel on lähtutud Rahvusvahelistest Raamatupidamisstantarditest (IAS) ja Eesti Vabariigi Raamatupidamise Seadusest.
Aruandes kajastuvad 1996. aasta andmed on olulises osas võrreldavad aruandeaasta andmetega.

Käesolev aruanne on koostatud perioodi 01.01.1997 - 31.12.1997 kohta tuhandetes Eesti kroonides ( kui ei ole näidatud teisiti).

Konsolideerimise põhimõtted
Konsolideeritud finantsaruannete koostamisel on arvestatud finantsinformatsiooni tarbijate huvi käsitleda omavahel seotud ettevõtteid ühtse majandusüksusena, kus kontserni kuuluvate ettevõtete aruanded on konsolideeritud rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele vastavalt. Konsolideeritud finantsaruannetes on kajastatud ainult need majandustehingud, mis leidsid aset väljaspool kontserni olevate ettevõtetega.

Firmaväärtus- majandusüksuse omandamisel esineva investeerija soetusmaksumuse ja omandatud netoaktivate reaalväärtuse vahe kuulub amortiseerimisele 5a jooksul. 1997.aastal tehti erand ühendatavate ettevõtete osas (lisa 24).

Välisvaluutad
Kõik välisvaluutas toimunudTallinna Külmhoone AS-i tehingud on kajastatud Eesti kroonides. Välisvaluuta aktivad ja passivad on ümberarvestatud Eesti kroonidesse Eesti Panga poolt 31.detsembri 1997.a. kehtiva kursi alusel.

Lühiajalised finantsinvesteeringud
Lühiajalised finantsinvesteeringud on bilansis kajastatud lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või netorealiseerimismaksumus ning nende väärtuse muutus on näidatud kasumiaruandes finantstuludena ja -kuludena.

Pikaajalised finantsinvesteeringud
Tütar- ja sidusettevõtete aktsiad ning muud pikemaks perioodiks kui 1 aasta soetatud väärtpaberid on näidatud pikaajaliste finantsinvesteeringutena. Konsolideeritud bilansis on investeeringud tütarettevõtetesse elimineeritud nende omakapitaliga.

Nõuded
Bilansis kajastuvad nõuded on aasta lõpu seisuga inventeeritud, kusjuures ebatõenäoliselt laekuvate arvete katteks on moodustatud reserv.

Varud
Ladudes ja tootmises olev toormaterjal ning ostutooted on kajastatud bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või netorealiseerimismaksumus. Valmistoodang ja lõpetamata toodang on kajastatud tootmisomahinnas (koosneb otsestest ja kaudsetest tootmiskuludest). Materjali, pool- ja valmistoodangu kulu arvutamisel kasutatakse kaalutud keskmise hinna meetodit.

Materiaalne põhivara
Põhivara on vara, mille kasutusaeg on üle ühe aasta. Varad maksumusega alla 2000 krooni kantakse kuluks kasutusse võtmisel.

Põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, millesse kuuluvad soetamise, kohaletoimetamise ja kasutuselevõtmisega seotud kulud.

Põhivara parendused kuuluvad kapitaliseerimisele juhul, kui nendega seoses viiakse konkreetse vara omadused kvalitatiivselt uuele tasemele või kui on võimalik tõestada, et tehtud kulutustega vastavuses olevad tulud tekivad olulises osas tulevastel perioodidel.

Amortisatsiooni arvestatakse lineaarsel meetodil, lähtudes konkreetse vara kasulikust elueast, järgnevalt:

Ehitused 30 - 40 aastat
Masinad ja seadmed 5 - 10 aastat
Mootorsõidukid 5 - 7 aastat
Muu inventar 2 - 5 aastat
Immateriaalne põhivara 5 aastat

Maad ei amortiseerita.

 

Potentsiaalne tulumaksukohustus
Potentsiaalne tulumaksukohustus kajastab kumulatiivselt kõiki Tulumaksuseaduse ja raamatupidamisprintsiipide erinevustest tulenevaid ajutisi erisusi. Juhul, kui raamatupidamisliku kasumi pealt arvutatav tulumaks ületab tegeliku maksukohustuse antud perioodil, kajastatakse vahe bilansis kohustusena ja kasumiaruandes kuluna. Kui tulevikus on tõenäoline kasumi tekkimine, siis kajastatakse ka tulumaksuvara.

1997.a. aastaaruande koostamisel kasutati kehtiva IAS-I põhimõtteid. Uuendatud IAS 12 põhimõtted võetakse kasutusele 1998.a. Juhtkonna hinnangul ei oma üleminek uue IAS 12 põhimõtetele olulist mõju 1997.a. majandusaastale.

Puhkusetasu reserv
Puhkusetasu kulu on kajastatud kohustuse tekkimise perioodil, see tähendab siis, kui töötajal tekib nõudeõigus. Väljateenitud puhkusetasu on kasumiaruandes kajastatud kuludena ning bilansis arvele võetud lühiajalise kohustusena.

Garantiid
Garantiid ja muud analoogsed ettevõtte poolt võetud kohustused kajastatakse bilansis juhul, kui on toimunud või tõenäoliselt toimuvad sündmused, mille puhul vastav garantii või kohustus realiseerub.

Müük
Müük on kajastatud netorealiseerimise maksumuses ja ei sisalda makse, komisjonitasusid ning hinnaalandusi. Välisvaluutas koostatud müügiarved on konventeeritud Eesti kroonidesse arve päeval kehtinud Eesti Panga noteeringu alusel.

Kasum aktsia kohta
Kasum aktsia kohta on arvutatud aasta puhaskasumi jagamisel kaalutud keskmise aktsiate arvuga aastas.

Rahavood
Ettevõte kasutab rahavoogude aruande koostamisel kaudset meetodit.

Bilansipäeva järgsed sündmused
Aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulised sündmused, mis mõjutavad eelmist aruandeperioodi, kajastatakse finantsaruannetes.

 

Lisad konsolideeritud finantsaruannete juurde
1.Raha ja pangakontod
2.Nõuded ostjate vastu
3.Mitmesugused nõuded ja ettemaksud
4.Varud
5.Pikaajalised nõuded
6.Mitmesugused pikaajalised nõuded
7.Materiaalne põhivara
8.Immateriaalne põhivara
9.Hankijatele tasumata arved ja viitvõlad
10.Lühiajalised laenud
11.Pikaajalised kohustused
12.Muud pikaajalised võlad
13.Aktsiakapital
14.Eelmiste perioodide jaotamata kasum ja muud reservid
15.Segmentide informatsioon
16.Muud ärituld
17.Kaubad, toore, materjalid, teenused
18.Mitmesugused tegevuskulud
19.Tööjõu kulud
20.Kulum
21.Muud ärikulud
22.Finantstulud
23.Finantskulud
24.Äriühendlused
25.Ärikasum (-kahjum)
26.Kasum aktsia kohta
27.Ostetud ettevõtete finantsandmed
28.Eksperthinnad hoonete turuväärtuse kohta
29.Maksmisele kuuluv tulumaks
30.Finantsinstrumendid
31.Seotud osapooled

 

 

1. Raha ja pangakontod
tuhandetes kroonides

12.31.97

12.31.96

Kassa ja pangakontod EEK

1 162

105

Pangadeposiidid

4 911

0

Kokku

6 073

105

Aastavahetusel oli summas 4 911 miljonit krooni üleöö deposiite, intressiga 8.1%.
2. Nõuded ostjate vastu
tuhandetes kroonides

12.31.97

12.31.96

Ostjate võlgnevus

17 937

4 678

Ebatõenäoliselt laekuvad arved (lisa 20)

-333

-145

Kokku

17 604

4 533

Vastavalt Raamatupidamise seadusele on läbi viidud nõuete hindamine. Nõuete
hindamisel on käsitletud iga nõuet eraldi.
Nõuded, mille kohta on teada, et need on lootusetud, on bilansist välja kantud.
3. Mitmesugused nõuded ja ettemaksud
tuhandetes kroonides

12.31.97

12.31.96

Muud debitoorsed võlad

597

261

s.h.: Lühiajalised laenud

150

0

muud nõuded

448

0

Intressid

16

26

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud

692

71

Edasilükkunud tulumaksu nõue

5 902

0

Ettemaksud tulumaks

1 014

209

Käibemaks järgmisel kuul

275

17

Ettemaks erisoodused

2

0

Kokku

8 498

584

Tulevaste perioodide kulude ettemaksetest on suurem osakaal:
tuhandetes kroonides

12/31/97

Ettemakstud kindlustus

61

Tellitud ajakirjandus

11

Ühisliisingu ettemaks

44

AS Igar ettemaks müügipunkti eest

281

Muud

215

EÜP garantiikiri

80

Kokku

692

Eesti Ühispanga garantii tagatiseks on panditud veoauto Volvo F-10, väljalaskeaasta 1988.

 

 

4. Varud
tuhandetes kroonides

12.31.97

12.31.96

Tooraine ja materjal

8 452

4 092

Lõpetamata toodang

2

0

Valmistoodang

3 199

1 788

Ostetud kaubad müügiks

9 451

2 062

Ettemaksed hankijatele

1 364

1 911

Kokku

22 468

9 853

Tulenevalt müügimahu olulisest kasvust on suurenenud varud ca 100%.
Konsolideeritud ettevõtete varud on tervikuna ostetud kaubad müügiks.
Varud on bilansis kajastatud lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või
netorealiseerimismaksumus. Varude hindamisel on rakendatud keskmise soetushinna meetodit.
Moraalselt vananenud, realiseerimisaja ületanud, ebakvaliteetseid materjale on alla hinnatud
summas 68,9 tuh. krooni ja realiseerimiseks kõlbmatuid materjale on maha kantud summas
14,1 tuh. krooni.
Panditud vara
tuhandetes kroonides

12.31.97

12.31.96

Kommertspant: varud (kaubad)

1 170

0

Pandiga tagatud kohustused :
summas 1000 tuh.krooni (arvelduskrediit)
Kokku

1 170

0

5. Pikaajalised nõuded
Seisuga 31.12.96 oli Tallinna Külmhoonel Eesti Ühispanga aktsiaid 49244 tk. maksumusega 492440 EEK,
mis müüdi 1997. aasta jooksul (lisa 31).
6. Mitmesugused pikaajalised nõuded
tuhandetes kroonides

12.31.97

12.31.96

Edasilükkunud tulumaksu nõue

4 034

0

Kokku

4 034

0

Tulumaksu nõude jääk 31.detsembril 1997.a. moodustab 9 936 tuhat krooni. Puhaskasumi prognoos
1998.a. on 22 700 tuhat krooni, millest 1998.a. tulumaksu nõue moodustab 5 902 tuhat krooni ning
tulenevalt pikaajaline edasilükkunud tulumaksu nõue 4 034 tuhat krooni (lisa 29).

 

 

7.Materiaalne põhivara
Materiaalne põhivara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, arvestades nende kasulikku tööiga.
Aruandeaastal amortisatsiooninorme ei muudetud.
1997. aasta tuhandetes kroonides

maa

ehitised

masinad,
seadmed

inventar

kulum

seadmed
montaazis
ettemaks
aasta alguses

1 177

9 682

13 594

4 524

-7 825

5

177

soetatud

252

1 496

5 867

3 046

-983

-5

125

müük

0

0

2

39

18

0

0

rekonstrueerimine

0

1 942

157

0

0

0

0

mahakandmine

0

0

248

43

291

0

0

aasta kulum

0

305

1 428

1 411

-3 145

0

0

aasta lõpus

1 429

13 120

19 368

7 488

-11 644

0

302

Täielikult amortiseerunud (raamatupidamisliku jääkväärtusega 0) põhivarade soetusmaksumus seisuga
31.12.97.a. on 1 910 tuhat krooni.
1996.aasta tuhandetes kroonides

maa

ehitised

masinad,

seadmed

inventar

kulum

seadmed

montaazis

ettemaks

aasta alguses

0

7 172

3 057

3 584

-5 208

1 752

1 729

soetatud

1 177

0

5 660

267

0

-1 747

-1 552

müük

0

130

40

28

rekonstrueerimine

656

0

0

0

mahakandmine

0

0

0

0

aasta kulum

182

962

699

-1 843

aasta lõpus

1 177

7 828

8 587

3 811

-7 023

5

177

Kapitalirent
Kapitalirendiga on soetatud Tallinna Külmhoone AS-is transpordivahendid ning AS IGAR Kaubanduses
külmutusseadmed ning hooned soetusmaksumusega 4,2 milj. krooni.
Kapitalirendi maksed (aastas, tuhandetes kroonides)

 

1997

65

1998

1 197

1999

947

2000

674

2001

674

2002

673

Aasta intress 10-17 %

 

8.Immateriaalne põhivara
1997.aasta tuhandetes kroonides
firma-

muu immateriaalne

väärtus

põhivara

kokku

Algmaksumus

0

0

Soetus

65 005

336

65 341

Kulum

57 513

0

57 513

Jääkmaksumus

7 492

336

7 828

Detsembris 1997.a. omandas Tallinna Külmhoone AS 100% aktsiaseltside Jäälill ja Piimar aktsiatest aktsiate vahetuse teel. Soetusmaksumuse aluseks oli 1,4 miljoni emiteeritud aktsia õiglane hind 45 krooni aktsia. Samal kuul ühendati omandatud ettevõtted AS-ga Tallinna Külmhoone.
Emissiooni ja ühendamise tulemusena tekkis aazio summas 49 miljonit krooni ja firmaväärtus summas 57 513 miljonit krooni. Tegemist on mitterahaliste tehingutega. Firmaväärtus kanti kuluks 1997.aastal.
Detsembris 1997.a. ostis Tallinna Külmhoone 100% AS IGAR Kaubandus aktsiatest 9,2 miljoni krooni eest.
Investeeringu soetusmaksumuse ning omandatud omakapitali vahe summas 7,4 miljonit krooni on näidatud firmaväärtusena. Kuna ettevõtet ei ole plaanis ühendada, siis kantakse firmaväärtus kuluks 5 aasta jooksul.
9. Hankijatele tasumata arved ja viitvõlad
tuhandetes kroonides

12.31.97

12.31.96

Ostjate ettemaksed

41

37

Hankijatele tasumata arved

27 486

1 826

Võlad töötajatele

2 366

1 198

Intressivõlad

38

0

Muud viitvõlad

183

2

Maksuvõlad :

2 208

1 075

s.h.: Tasumisele kuuluv tulumaks

445

0

Ravi ja sotsiaalkindlustusmaksed

450

168

Käibemaksuvõlg

718

588

Üksiisiku tulumaks

576

284

Muud

19

35

Kokku

32 322

4 138

10. Lühiajalised laenud
tuhandetes kroonides

12.31.97

12.31.96

Arvelduskrediit

2 255

55

Tagatiseta võlakohustused

1 201

Krediit üksikisikutelt

1 600

0

Kapitalirendi maksed järgneval aastal

450

0

Pikaajalise pangalaenu maksed järgneval aastal

1 125

562

Kokku

6 631

617

 

Tallinna Külmhoone AS on sõlminud arvelduskrediidi lepingu limiidiga 3,0 miljonit krooni. Bilansipäeval arvelduskrediiti ei kasutatud. AS-il Jäälill on arvelduskrediidi leping limiidiga 1,0 miljonit krooni, mida bilansipäeval ei kasutatud. AS-il Piimar on arvelduskrediidi leping limiidiga 1,0 miljonit krooni intressiga 14% aastas, millest kasutati bilansipäeval 566 tuhat krooni. AS IGAR Kaubandus arvelduskrediidi limiit oli 2,0 miljonit krooni ja sellest oli kasutatud 1 689 tuhat krooni. 1,6 miljonit krooni on AS Jäälill juhatuse liikmete lühiajaline laen ettevõttele intressiga 14% aastas. Kapitalirendi maksed 450 tuhat krooni kuulub maksmisele 1998 aastal AS Jäälill poolt 1997 aastal kapitalirendi tingimustel soetatud transpordivahendite eest. Liisitud transpordivahendite intress on vahemikus 10-17%. Pikaajalise pangalaenu tagasimaksed moodustavad 1,125 miljonit krooni, laenu intress on DEM LIBOR+7%.

11. Pikaajalised kohustused
Tagastamise

tuhandetes kroonides

Intress

tähtaeg

12.31.97

12.31.96

AS Eesti Ühispank

2 813

3 937

LIBOR+7%

2001

AS Eesti Ühisliising

266

0

10-12%

1999

AS Eesti Ühisliising

3 368

0

13%

2002

AS Tööstusliising

48

0

17%

1999

Kokku

6 495

3 937

2 813 tuhat krooni on pikaajaline laen tagasimaksutähtajaga 2001.a. intress DEM LIBOR+7%. 266 tuhat krooni on kapitalirendi maksed 1999.a.jooksul, intress 10-12%. 48 tuhat krooni on kapitalirendi maksed 1999.a. jooksul, intress 17%. 3 368 tuhat krooni on AS Igar Kaubandus liisingkohustus omandatud seadmete osas.
Eesti Ühispangalt saadud laenude tagatiseks on panditud Tallinna Külmhoone AS-le kuuluvad ehitised ja rajatised asukohaga Peterburi tee 42, Tallinn. Pandisumma on 20000 tuhat krooni.
Pikajalise laenu intressimäära risk on sõltuv Saksa Marga LIBOR-i muutumisest. Ülejäänud intressimäärad on fikseeritud.
12. Muud pikaajalised kohustused
Hankijatele tasumata võlad

tuhandetes kroonides

12.31.97

12.31.96

Eesti Erastamisagentuur (maa eest)

643

947

Kokku

643

947

31.12.1997.a. moodustab võlg maa eest 643,0 tuhat krooni, tagasimaksutähtaeg 2006.a.,
ostu-müügihind on 1786,1 tuhat krooni, intress 10% aastas. 31.12.1996.a. on näidatud edasilükkunud tulu-
maksukohustus, millises osas on korrigeeritud algsaldosid (1996.a. aruandes oli näidatud kui reserv).

 

13. Aktsiakapital
tuhandetes kroonides

12.31.97

Muutus

12.31.96

01.01.96

Aktsiakapital

33 870

18 970

14 900

14 900

Aazio

49 000

49 000

0

0

Oma aktsiad

-3

-3

0

0

Tallinna Külmhoone AS emiteeris 1997.a 1,897 miljonit uut lihtaktsiat nimiväärtusega 10 krooni, mis annavad ühe hääleõiguse aktsia kohta. 497 tuhat aktsiat emiteeriti fondiemissiooni teel eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvel. Aktsiate jagamisel tekkis aktsiate jääk 342 aktsiat, millised Väärtpaberite Keskdepositoorium kandis ettevõtte arvele ja mis on näidatud kui oma aktsiad. 1,4 miljonit aktsiat emiteeriti AS-de Jäälill ja Piimar ostmiseks aktsiate vahetamise teel. 1997.a. suvel noteeriti Tallinna Külmhoone AS-i aktsiad Tallinna Väärtpaberibörsi vabaturu nimekirjas.
14. Eelmiste perioodide jaotamata kasum ja reservid
tuhandetes kroonides
Jaotamata

kasum

Fondi-

emissioon

Kohustuslik

reservkapital

Jaotamata kasum kokku 01.01.96.a.

1 095

330

Aasta puhaskasum

5 119

Jaotamata kasum kokku 31.12.96.a.

6 214

330

Korrigeerimine tulumaksu kohustus

-947

Fondiemissioon

-4 970

4 970

Kohustuslik reservkapital

-256

256

Jaotamata kasum kokku 31.12.97.a.

41

586

1997.a. toimus fondiemissioon, selleks emiteeriti 1996.a. puhaskasumist ja eelmiste perioodide jaotamata kasumist aktsiakapitali suurendamiseks eraldatud summas 4 970 000 497 000 uut lihtaktsiat nimiväärtusega 10 krooni.
15.Segmentide informatsioon
tuhandetes kroonides

1997

1996

Turgude lõikes

Neto-

Neto-

realisatsioon

realisatsioon
Eesti

86 813

50 721

1997

1997

1997

Tootegruppide lõikes

Neto-

Neto-

Ärikasum

realisatsioon

realisatsioon

Kaubad

10 154

12%

250

Jäätis

65 557

75%

11 887

Hoiuteenused ja muud teenused

9 045

10%

1 446

Muud

2 057

3%

320

Kokku

86 813

100%

13 903

 

 

1996

1996

1996

Tootegruppide lõikes

Neto-
realisatsioon

Neto-
realisatsioon

Ärikasum

Kaubad

397

1%

54

Jäätis

41 456

82%

5 534

Hoiuteenused ja muud teenused

7 592

15%

1 016

Muud

1 276

3%

169

Kokku

50 721

100%

6 773

Tallinna Külmhoone AS-i varud ja materiaalsed põhivarad asuvad Eestis. Kogu majandustegevus on toimunud Eestis. Eksport on toimunud ebaregulaarselt ning summad ei ole olnud olulised. Lisas ei ole esitatud infot tegevusaladega seotud varade kohta, kuna antud info ei ole täpselt määratav.
Valmis ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus

tuhandetes kroonides

12.31.97

12.31.96

+ / -

Lõpetamata toodang

2

0

2

Valmistoodang

3 199

1 787

1 412

Kokku

3 201

1 787

1 414

Valmistoodang koosneb eranditult jäätisest Tallinna Külmhoone AS-is.
16.Muud äritulud
tuhandetes kroonides

1997

1996

Põhivara müük

14

36

Viivised

10

0

Kasum valuutakursi vahest

1

0

Muud äritulud

75

537

Kokku

100

573

Muud äritulud koosneb aruandeperioodil selgunud eelmiste aastate kasumist
ja tuludest mittepõhitegevusest.
17.Kaubad, toore, materjalid, teenused
tuhandetes kroonides

1997

1,996

Kaubad

11 048

1 423

Materjalid, toore

36 258

23 908

Elekter

1 532

1 186

Soojus

966

894

Muud teenused

3 352

1 454

Kokku

53 156

28 865

 

 

Materjalid ja toore on ettenähtud jäätise valmistamiseks, kaubad sisaldab riigireservi, muud teenused sisaldab vee ja kanalisatsiooni kulusid ja seadete remondi teeninduskulusid.
18.Mitmesugused tegevuskulud
tuhandetes kroonides

1997

1996

Pangateenused

206

438

Sidekulud

225

133

Lähetuskulud

346

336

Valve

660

652

Reklaam

950

149

Transpordikulud

320

92

Remondikulud

390

126

Seadmete korrashoid

270

146

Konsultatsioonid

375

71

Kuluks kantud nõuete summa

396

145

Riigilõiv

95

0

Muud kulud

326

59

Kokku

4 559

2 347

Muud kulud sisaldavad kantselei kulusid, kindlustust, makseid loodusressursside kasutamise
eest, väikevahendid.
19.Tööjõu kulud

tuhandetes kroonides

1997

1996

Palgad

10 327

7 864

Ravi ja sots.maksud

3 381

2 613

Puhkuse reserv

893

679

Kokku

14 601

11 156

20.Kulum

tuhandetes kroonides

1997

1996

Põhivara kulum

1 991

1 843

Firmaväärtus

57 513

0

Kokku

59 504

1 843

Firmaväärtus summas 57 513 tuhat krooni tekkis 100%- liste tütarfirmade AS-de Jäälill ja Piimar ostmisest ja ühendamisest Tallinna Külmhoone AS-ga, mis kanti erandina korraga 1997.a. kuludesse.

 

 

21.Muud ärikulud

tuhandetes kroonides

1997

1996

Kahjum valuutakursi muutustest

25

6

Liikmemaks

9

13

 
Muud ärikulud

4

12

Trahvikulud ja viivised

79

220

Kokku

117

251

Trahve ja viiviseid maksti hankijatele ja maksuametile.
22.Finantstulud

tuhandetes kroonides

1997

1,996

Intressitulud

20

0

Dividendid

0

25

Kokku

20

25

Intressitulud on saadud üleöö deposiitidelt. Dividende saadi 1996.a. Harju Maapangast.
23.Finantskulud

tuhandetes kroonides

1997

1,996

Intressikulud

805

866

Muud finantskulud

0

2

Kokku

805

869

Intressikulud sisaldavad pangalaenu intresse.

 

24.Äriühendlused

8.oktoobril 1997.a. otsustas Tallinna Külmhoone AS-i aktsionäride üldkoosolek suurendada aktsiakapitali 14 miljoni krooni võrra, milleks emiteeriti ja pakuti nimeliselt kindlaksmääratud investoritele 1,4 miljonit Tallinna Külmhoone AS-i nimelist ja tähtajatut aktsiat nimiväärtusega 10 krooni ( "Aktsia"). Aktsiakapitali suurendamisel emiteeritud aktsiaid otsustati pakkuda üksnes AS Jäälill ( registrikood 10140593) ja AS Piimar ( registrikood 01236420) otsuse hetkel aktsiaraamatutesse kantud aktsionäridele.

AS Jäälill aktsionäridele otsustati pakkuda 1,1 miljonit aktsiat, kokku nimiväärtusega 11 miljonit krooni. AS Piimar aktsionäridele otsustati pakkuda kokku 0,3 miljonit aktsiat, kokku nimiväärtusega 3 miljonit krooni. 28.novembril 1997.a. kirjutas Tallinna Külmhoone AS alla ühinemislepingutele AS-ide Jäälill ja Piimariga, mis kinnitati aktsionäride poolt detsembris 1997.Soetusmaksumuse aluseks oli 1,4 miljoni emiteeritud aktsia õiglane hind 45 krooni aktsia.Emissiooni ja ühendamise tulemusena tekkis Tallinna Külmhoone AS-il aazio summas 49 miljonit krooni ja firmaväärtus summas 57,5 miljonit krooni. Seega osteti AS-d Jäälill ja Piimar. Nende soetamist, samuti AS IGAR Kaubanduse omandamist kajastatakse raamatupidamises ostumeetodil.

Ettevõtte juhtkond otsustas tekkinud firmaväärtuse 57,5 miljonit krooni kanda koheselt 1997.a.kuluks, mistõttu ettevõtte majandustegevuse resultaadiks kujunes 33,0 miljoni krooni suurune kahjum, mis vähendab ettevõtte avansilisi tulumaksu makseid 1998.a. Seega on Tallinna Külmhoone AS-I 1997a. konsolideeritud bilansis kajastatud ka AS-d Jäälill ja Piimar. 100%-liste tütarettevõtete ühendamise tulemusena tekib ettevõttel tulevikus täiendavat vaba rahavoogu 15 miljonit krooni ulatuses ( 57.5 miljonit krooni korda kehtiv tulumaksumäär) ja ühendamine omab positiivset mõju ettevõtte rahavoogudele, mis omakorda on ettevõtte väärtust suurendav faktor. Vaba rahavoo teke annab ettevõttele võimaluse alustada 1998.a. uue jäätisetehase ehitust.

AS-de Jäälill ja Piimar ühendamine ei ole Tallinna Külmhoone AS-I aastaaruande koostamise ajal veel Äriregistrisse kantud, kuid Eesti Vabariigi seadused annavad Tallinna Külmhoone AS-le õiguse kajastada toimunud ühendamisi oma bilansis. Tallinna Külmhoone on nimetatud ettevõtted raamatupidamislikult ühendanud seisuga 31. detsember 1997, kuna ettevõtte ostuprotsess lõppes detsembris 1997.a. AS Jäälill on suurim külmutatud toodete müüja Eestis, hõlmates ettevõtte juhtkonna hinnangul 60% Eesti jäätisemüügi turust. Turustatavast toodangust moodustab üle 50% Tallinna Külmhoone AS-i toodang. Ettevõtte kasvupotensiaal sõltub suuresti Eesti jäätiseturu kasvust, 1998 aastaks on planeeritud ka turuosa kasv, edaspidi on ülesandeks seatud turuosa hoidmine.
AS Piimar on turuliider jahutatud piimatoodete hulgimüügi osas Tallinnas ja Harjumaal hõlmates umbes 40% vastavast turust. Turustatavate toodete hulgas ei ole Tallinna Külmhoone AS-i toodangut. Turustatakse valdavalt Ühinenud Meiereide ja Laeva Meierei toodangut. Ettevõtte kasvupotensiaaliks võiks olla oma seniste klientide toodangu müük väljaspool Tallinna ja Harjumaad. 23.detsembril 1997 osteti 100% AS IGAR Kaubanduse aktsiatest (1600 tk.) soetusmaksumusega 9.2 milj. krooni .Tekkinud firmaväärtus 7,4 milj.krooni kantakse kuluks 5 aasta jooksul, kuna ettevõtte juhtkond ei planeeri AS IGAR Kaubanduse ühendamist. AS IGAR Kaubandus on suurim jahutatud ja külmutatud toodete hulgimüüja Lõuna-Eestis. AS IGAR Kaubandus nimetati 9.veebruaril 1998 AS Tartu Jäälilleks.

 

25. Ärikasum (-kahjum)

tuhandetes kroonides

1997

1996

Ärikasum ilma firmaväärtuse kuluks kandmiseta

13 903

6 773

Firmaväärtuse kuluks kandmine

-57 513

0

Kokku

-43 610

6 773

Ärikasum on saadud ettevõtte põhitegevusest (lisa 16).
26.Kasum aktsia kohta
Kasum aktsia kohta on leitud puhaskasumi või puhaskahjumi jagamisel kaalutud keskmise aktsiate arvuga.
Ettevõttel ei ole potenstsiaalselt emiteeritavaid lihtaktsiaid, mistõttu on korrigeeritud tulud aktsia kohta samad
mis lihttulud aktsia kohta.

 

27.Ostetud ettevõtete finantsandmed

tuhandetes kroonides

AS Jäälill

AS Piimar

AS IGAR

Kaubandus

12.31.97

12.31.97

12.31.97

Käibevara kokku

16 008

4 964

9 057

s.h.:Varud

4 037

1 559

3 792

Nõuded ostjate vastu

9 168

3 317

4 157

Raha ja pangakontod

2 395

23

455

Mitmesugused nõuded ja ettemaksud

407

65

653

Põhivara kokku

4 622

1 745

6 840

Kohustused kokku

9 024

6 703

13 715

s.h.:Lühiajalised kohustused kokku

8 299

6 703

10 347

Pikaajalised kohustused kokku

725

0

3 368

Aktsiakapital

-

-

400

Jaotamata kasum

-

-

1 782

tuhandetes kroonides

1997

Tallinna Külmhoone AS
Investeeringud soetusmaksumuses

72 200

Omakapital AS Jäälill

-5 481

Omakapital AS Piimar

-6

Omakapital AS IGAR Kaubandus

-1 708

Firmaväärtus

65 005

28.Eksperthinnad hoonete turuväärtuse kohta.
Eksperthinnangu on koostanud AS Ristart Kinnisvarabüroo 1995.aastal.
Tallinna Külmhoone peahoone koos plokeeritud juurdeehitusega 21 975 tuhat krooni - bilansis 2 505 tuhat krooni.
Juustuladu 1 000 tuhat krooni - bilansis 41 tuhat krooni.
Kompressoritsehh 3 000 tuhat krooni - bilansis 1 589 tuhat krooni.
Katlamaja- pesumaja 800 tuhat krooni. - bilansis 949 tuhat krooni.

 

 

29.Maksmisele kuuluv tulumaks
tuhandetes kroonides

1997

1996

Raamatupidamiskasum (- kahjum)

-44 395

5 930

Maksustatavat kasumit suurendavad :
Täiendav kasum Eesti maksuseaduste järgi

185

275

Raamatupidamisamortisatsioon

1 991

1 843

Goodwill

57 513

0

Põhivara parandused, parendused ja täiendused
(maskuamortisatsiooni tabel)

1 780

511

Kokku kasumi ( - kahjumi ) suurendamine

61 469

2 629

Maksustatavat kasumit vähendab:
Maksuamortisatsioon

29 479

4 172

Täiendav kahjum Eesti maksuseaduste järgi

1 957

1 220

Kokku kasumi ( - kahjumi ) vähendamine

31 436

5 392

Maksustav tulu

-14 362

3 121

Maksusumma 26 %

3 734

811

Põhivara raamatupidamis -ja maksubaasi vahe

29 401

0

Maksusumma 26 %

7 644

0

Tulumaksu nõue

11 378

0

Edasilükkunud tulumaksukohustused

-1 442

947

Tulumaksu nõue kokku

9 936

0

s.h.: Lühiajaline tulumaksu nõue

5 902

0

Pikaajaline tulumaksu nõue

4 034

0

30.Finantsinstrumendid
Ettevõttele kuuluva raha ja laenude bilansiline ja turuväärtus on olulises osas samad. Krediidirisk väljendab potentsiaalset kahju, mis tekib äripartnerite suutmatusest täita endale võetud kohustusi. Suuremad krediidiriskid olid 1997. aastal seotud Eesti piires krediiti müüdud kaubaga ning ei ole püsiva iseloomuga.
31.Seotud osapooled
1997.aasta jooksul toimusid ostu-müügitehingud järgmiste seotud osapooltega:
AS-idele Jäälill ja Piimar müüdi kaupu ja teenuseid 66853 tuhande krooni eest ja osteti kaupu 7948 tuhande krooni eest. Müügil AS-le Jäälill kasutati 7% hinnaalandust hulgihinnast. 1,6 milj. krooni on AS Jäälill juhatuse liikmete lühiajaline laen AS-le Jäälill intressiga 14% aastas.
Seisuga 31.12.96 oli Eesti Ühispanga aktsiaid 49244 tk. hind 10 EEK ühe aktsia eest. 1997.a. müüdi Eesti Ühispanga aktsiad maha seotud osapoolele, kogumaksumusega 492440 EEK.

 

31.12.1997.a. seisuga kuulus Tallinna Külmhoone AS-i nõukogu ja juhatuse liikmetele ning nende lähikondsetele aktsiaid alljärgnevalt:

Nõukogu liikmed:

 

Margus Puust 669 735 tk.
Rein Nigul 69 644 tk.
Imre Freiberg 0 tk.
Kokku  739 379 tk.
Osalus aktsiakapitalis 21.8299%

Juhatuse liikmed:

Udo Puust 669 735 tk.
Anatoli Bekergun 669 735 tk.
Aarne Räpp 35 000 tk.
Kokku  1 374 470 tk.
Osalus aktsiakapitalis 40.5808%

 

1997 AASTA TEGEVUSARUANNE
Tallinna Külmhoone AS-i 1997.a. majandustegevuse eesmärgiks oli kohaliku turu järk-järguline
kindlustamine toodete kvaliteedi, tootevaliku suurendamise ja turuosa laiendamise abil.
Tallinna Külmhoone AS-I 1997.a. konsolideeritud netokäibeks kujunes 86,8 miljonit krooni,
mis on 71,2% ( 36,1 miljonit krooni ) enam kui eelmisel aastal. Käibekasv saavutati 100%-liselt
Eesti siseturul. Tallinna Külmhoone AS-i netokäive jagunes:
jäätisetooted

75.40%

külmutatud lihatooted

11.50%

kaupade külmtingimustel hoiustamine

10.40%

muu

2.70%

Tallinna Külmhoone AS-i 1997.a. konsolideeritud puhaskahjum oli 33,0 miljonit krooni. Puhaskahjum oli tingitud 100%-liste tütarfirmade AS Jäälill ja AS Piimar ühendamisest Tallinna Külmhoone AS-ga ning tulenevalt firmaväärtuse summas 57,5 miljonit krooni kohesest kuluks kandmisest. Tegemist oli mitterahalise tehinguga, mis annab Tallinna Külmhoone AS-le tulevikus täiendavat vaba rahavoogu 15 miljoni krooni ulatuses ( 57,5 miljonit krooni korda kehtiv tulumaksumäär.
Tallinna Külmhoone AS-I aktivate väärtus kasvas aasta jooksul 66,5 miljonit krooni ( ja moodustas 96,6miljonit krooni) ning omakapital 30,0 miljonit krooni ( 50,5 miljonit krooni ).
1997.majandusaasta olulisemad sündmused Tallinna Külmhoone AS-s:
1. Aktsiate noteerimine Tallinna Väärtpaberibörsi vabaturu nimekirjas 27.06.1997.
2. Aktsiakapitali suurendamine 14,9 miljonilt kroonilt 33,8 miljoni kroonini.
3. AS-de Jäälill ja Piimar aktsiate omandamine ja hilisem 100%-liste tütarfirmade ühendamine
Tallinna Külmhoone AS-ga.
4. AS Igar Kaubandus 100% aktsiate ostmine.
5. Lihast külmutatud poolfabrikaatsete toodete tootmisliini käivitamine.
6. Seoses 100% AS-de Piimar, Jäälill ja Igar Kaubandus omandamisega on Tallinna
Külmhoone AS oluliselt maandanud ühele tootele tingitud äririski ning on vähendanud ettevõtte
sõltuvust jäätisemüügi edukusest. Täiesti uueks tegevusalaks on jahutatud kaupade ( peamiselt
piimatooted ) hulgimüük.
1997.a. tootis Tallinna Külmhoone AS 2608,9 tonni jäätist, mis ületas ettevõtte juhtkonna
poolt planeeritud realisatsioonimahu 30%. Võrreldes eelneva aastaga, mil ettevõte tootis
1586,2 tonni jäätist kasvas realisatsioonimaht 64,4% ehk 1022,7 tonni.
Tallinna Külmhoone AS investeeris tootmisse ja hoonete rekonstrueerimisse 1997.a.
4.162.706 krooni, mis jagunes alljärgnevalt:
1. Jäätisevabriku seadmed 268.000 krooni
2. Pooltoodete tsehhi seadmed 744.364 krooni ning rekonstrueerimine 286.631 krooni.
3. Kompressoritsehhi seadmed 243.600 krooni ning rekonstrueerimine 233.180 krooni.
4. Kontoriruumide rekonstrueerimine 1.276.431 krooni.
5. Külmhoone rekonstrueerimine 146.449 krooni ning seadmed 531.027 krooni.
6. Arvutustehnika 135.828 krooni.
7. Kontori signalisatsioon 91.499 krooni ning muud 352.146 krooni.

 

 

Tallinna Külmhoone AS-i töötajate keskmine arv 1997.a. oli 200 ( 175 1996.a.).
1998.a. on Tallinna Külmhoone AS-l kavas investeerida 77 miljonit krooni, sealhulgas uue jäätisetehase seadmete ostuks 58 miljonit krooni ja tehase ehituseks 17 miljonit krooni. 2 miljonit krooni investeeritakse külmhoone seadmete uuendamiseks.
1998.a. on kavandatud toota 4000 tonni jäätist, kasv võrreldes 1997.a. 53%, millest 1000 tonni on plaanis realiseerida Läti turul.

 

SISUKORD