Tallinna Külmhoone majandustegevuse võib tinglikult jagada neljaks:

• jäätise tootmine
• kaupade külmtingimustel hoidmine
• külmutatud poolfabrikaatsete lihatoodete tootmine
• külmutatud toidukaupade hulgikaubandus
• jahutatud kaupade hulgikaubandus

Sellest tulenevalt on Tallinna Külmhoone jaoks olulised jäätiseturg, kaupade külmtingimustel hoidmise turg, külmutatud poolfabrikaatsete lihatoodete tootmise turg ja külmutatud toidukaupade hulgikaubanduse turg.

Jäätiseturu võib tinglikult jagada kaheks kodumaise odavama ja välismaise kallima jäätise vahel. Turul toimub kodumaise jäätise turuosa pidev suurenemine välismaise kallima jäätise arvelt. Tallinna Külmhoone AS-i tegevjuhtkonna hinnangul oli Eesti jäätiseturu ja Tallinna Külmhoone turuosa dünaamika viimastel aastatel järgmine:

Ettevõtte juhtkonna hinnangul omas aastal 1997 suuruselt teist turuosa AS Balbiino 25%-ga turustades nii oma toodetud kui ka imporditud Leedu jäätist.

Suuruselt kolmandat turuosa omas juhtkonna hinnangul Valio 15-17%-ga.

Jäätsieturu võib tinglikult jagada kolme segmenti:

• kõrge hinna segment.
• keskmise hinna segment ja
• madala hinna segment.

Segmentide lõikes oli Tallinna Külmhoone turuosa ja segmentide osakaal toodangus ettevõtte juhtkonna andmetel järgmine:

Ligikaudu 96-97% ettevõtte toodangust 1997. aastal realiseeriti kodumaisel turul, ülejäänud 3-4% turustati naaberriikides - Venemaal ning vähesel määral ka Ukrainas. Viimase kolme majandusaasta jooksul on sarnane käibe struktuur turgude lõikes püsinud muutumatuna.

Koduturul on klientideks kõik suuremad toiduainete kauplused. Põhiline turustustegevus toimus läbi tütarettevõtte AS Jäälill, mille külmlettide võrk katab peaaegu kogu Eestit. Kui siiani on ettevõte tegelenud põhiliselt kodumaise turuosa kindlustamise ja müügiketi väljaarendamisega jaekauplustes, siis edaspidi püütakse suurendada ekspordimahtu (vt. Tulevikuplaanid).

Tallinna Külmhoone turupositsiooni iseloomustab juhtkonna hinnangul:

• tuntud kaubamärk,
• kodumaine tootja,
• kõrge kvaliteet ja
• aktiivne müük ja müügitoetus.

Tallinna Külmhoone jaoks on kaupade külmtingimustel hoidmine kõrvaltegevuseks ja aitab täita külmhooone oma vajadustest üle jäänud laopindu. Strateegiliseks tegevusalaks on see Tartu Külmhoonel ja mitmetel kalatööstustel. Turu killustatuse ja puuduva statisika tõttu pole täpseid turumahte välja tuua võimalik. Külmhoone omab sellel tegevusalal palju väikeseid kliente, nende hulgas suuremad on REV tolliladu, Alven, Miratex.

Külmutautd poolfabrikaatsete lihatoodete turu mahtu 1998 aastal hindab ettevõtte juhtkond 8 miljonile kroonile aastas. Külmhoone plaanib sellest hõivata 50-55%. Põhilisteks konkurentideks sel turul on on AS Vilming ja AS Uvic.

Külmutatud toidukaupade hulgikaubandusturu maht on ettevõtte juhtkonna hinnangul 180-200 miljonit krooni. Tallinna Külmhoone turuosa moodustas samadel andmetel 50-60%, suurim konkurent on Balbiino, omades 30%-list turuosa. Tallinna Külmhoone turustab momendil külmutatud juurvilja, külmutatud friikartuleid, külmutatud pizzat ja külmutatud kanakoibi. Tallinnna Külmhoone juhtkond arvestab antud turu kasvuga 5-10% aastas.

Tallinna Külmhoone müüb jahutatud kaupu (piimatooted) põhiliselt Tallinna regioonis, mille maht ettevõtte juhtkonna andmetel on 300 miljonit krooni. Sellest ligilähedaselt 40% kuulub Tallinna Külmhoonele, 40% Tallinna Piimatööstusele, 15% AS-ile Kaur ja 5% AS-ile ESPITO.

Tallinna Külmhoone netokäibe struktuur 1995-1997 kajastub järgmises tabelis.

Esitatud lepingud tellijatega ei ole tehinguteks seotud isikutega Tallinna Väärtpaberibörsi Reglemendi osa Nõuded emitentidele, alajaotise 6, Erinõuded aktsiaemitentidele (punkt 6.10. Tehingud seotud isiskutega), tähenduses.

Tootmine ja tarnijad

Jäätisetehas võimaldab toota kuni 7 tonni jäätist vahetuses. Aastane maksimaalne tootmisvõimsus on 2 000 tonni jäätist ühes vahetuses. Tehas töötab ligemale 100% tootmisvõimsusega. Umbes kaks kolmandikku Tallinna Külmhoone jäätisetoodangust moodustab perejäätis ning ühe kolmandiku tükijäätis.

Seisuga juuli 1998 toodetakse 59 sorti jäätist, mis kõik põhinevad naturaalsetel toorainetel - koor, piim, suhkur ja maitseained. Toodangu kvaliteedi parandamiseks lisatakse veel emulgaatoreid.

Umbes 72% jäätise tootmisele tehtavatest kulutustest moodustab tooraine.

Reeglina on Tallinna Külmhoone sõlminud tarnelepingud üheks aastaks, kus on fikseeritud ostuhind ja -kogused.

Esitatud lepingud tarnijatega ei ole tehinguteks seotud isikutega Tallinna Väärtpaberibörsi Reglemendi osa Nõuded emitentidele, alajaotise 6, Erinõuded aktsiaemitentidele (punkt 6.10. Tehingud seotud isiskutega), tähenduses.

Hindade kasvutendents on ettevõtte juhtkonna sõnul 2% aastas.

Jäätisepakendid ostetakse firmadelt Balti Pakend ja Ahlström. Jäätisetootmises vajaminevad vahvlitopsid küpsetab Tallinna Külmhoone ise.

Suurem osa ettevõtte tehnikast ja seadmetest on Vene päriltolu ja tugevasti amortiseerunud. Olukorda parandab uue jäätisetehase ehitamine.

Jäätise turustamine toimub AS-i Jäälill omanduses olevate külmlettide keti kaudu. Turustamise korraldamiseks ja müügi edendamiseks on sõlmitud leping AS-ga AGE reklaam.

Suurem osa külmhoone seadmetest pärinevad aastatest 1970-1980. Külmhoone projekteeritud kogumahtuvus on 5 663 tonni toiduaineid. Vabad laopinnad on välja renditud ligikaudu 100% ulatuses. Külmhoone laopinnad võib jaotada järgnevalt:

• kiirkülmakambrid, mis on ette nähtud sisseveetavate mittekülmutatud kaupade eelkülmutamiseks temperatuuril -24C kuni -28C. Nimetatud külmutuskambrite kogupindala on 776 m²
• sügavkülmakambrid, kus säilitatakse toiduaineid pikemat aega madalamal temperatuuril -18C kuni -20C. Sügavkülmakambrite pindala on kokku 7704 m²
• juustuladu, kus hoiustatakse juustu temperatuuril 0C kuni +5C. Juustulao pindala on 341 m²

Kaupade hoiustamine külmtingimustel toimub kaupade vastutavale hoiule võtmisena. Toodangu väljastamine on võimalik nii auto- kui raudteetranspordiga. Alates 1997. aasta maikuust pakub Tallinna Külmhoone võimalust hoiustada kaupu külmtingimustel ka tollivabas laos (tolli- ja käibemaksu tuleb tasuda kauba väljastamisel laost).

Vältimaks jäätisetootmise sessoonsusest tulenevat äririski on Tallinna Külmhoone asunud tootma poolfabrikaatseid lihatooteid. Ettevõtte omab tsehhi pelmeenide ja frikadellide tootmiseks. Põhitooraineks on liha, mis momendil ostetakse Rakvere Lihakombinaadist.

Külmutatud kaupade hulgikaubandus kujutab endast Tallinna Külmhoone jaoks ühte kõrvaltegevusala. Ettevõtte on mitmete toodete, sealhulgas külmutatud juurvilja, külmutatud friikartuli, külmutatud pizza maaletooja ja müüb neid tooteid läbi oma jaotuskanalite. Suurematele klientidele transporditakse toodang kohale, väiksemate klientide jaoks on ettevõtte territooriumil “cash & carry” tüüpi ladu.

Nimetatud tegevusalaga tegeles kuni 17.07.1998 Tallinna Külmhoone tütarettevõte AS Piimar, kes rentis Tallinna Külmhoonelt jahutusladusid kogupinnaga 900 m². AS-l Piimar on tarnijatega aastased tarnelepingud, kus on fikseeritud tarnete hinnad ja allahindluse tingimused.

Esitatud lepingud AS-i Piimar tarnijatega ei ole tehinguteks seotud isikutega Tallinna Väärtpaberibörsi Reglemendi osa Nõuded emitentidele, alajaotise 6, Erinõuded aktsiaemitentidele (punkt 6.10. Tehingud seotud isiskutega), tähenduses.

Lähtuvalt jäätisetootmise spetsiifikast, on Tallinna Külmhoone kulustruktuuris esikohal tooraine kulu, millelel järgneb tööjõukulu.

Uued tooted

Tallinna Külmhoone ehitab vabrikut, mis võimaldab toota kõrgekvaliteedilisi uusi tooteid.

Põhilisteks uuteks toodeteks kujunevad:

• jäätisetordid
• uut sorti “Eskimo” jäätised
• uued koonusjäätised.

Lähiaastatel plaanitakse ka külmutatud lihatoodete tootmise ja külmutatud kaupade hulgikaubanduse osa suurenemist käibes.

Uue teenusena planeeritakse ka logistikateensute pakkumist teistele ettevõtetele.

Konkurendiks jäätise tootmisel koduturul on AS Balbiino, mis turustab jäätist hulgimüügifirma AS Balbi külmlettide keti kaudu.

Välismaistest tootjatest on olulisemaks konkurendiks Valio. Valio tooted on kallimas hinnaklassis ja seetõttu ei ole Valio ja Tallinna Külmhoone AS-i turusegmendid otseselt kattuvad. Tallinna Külmhoone AS-i juhtkonna hinnangul on Valio turuosa võrreldes eelmise aastaga kahanenud umbes 10%, selle arvelt on suurenenud kodumaise jäätise turuosa. Valiol puudub Eestis oma jaotuskett külmutatud toodetele ja suurem osa turustustegevus toimus läbi AS Jäälill ja peale Jäälille ühinemist Tallinna Külmhoonega, läbi Tallinna Külmhoone enda hulgimüügiketi.

Lisaks konkureerib Lõuna-Eestis Tallinna Külmhoone jäätisega odavam, kuid kvaliteedilt allajääv Läti Piimakombinaadist imporditav vahvlijäätis.

Tallinna Külmhoone AS-i konkurentsieelisteks jäätise tootmisel on:

• kõrge kvaliteet - reklaamiagentuuri AGE uuringud näitavad, et Tallinna Külmhoone AS-i jäätist peetakse Eesti turul kõige kvaliteetsemaks. Kvaliteet tähendab tarbija jaoks eelkõige häid maitseomadusi. Hinnates kvaliteeti punktiskaalal 1-5, sai Tallinna Külmhoone AS-i jäätis 1997. aastal hindeks 4,45, mis on lähedal maksimumpunktide arvule.

• naturaalsete komponentide kasutamine jäätise valmistamisel on üheks põhjuseks, miks Tallinna Külmhoone AS-i jäätised on tarbija arvates hea maitsega ning seetõttu ka kvaliteetsed.

Tallinna Külmhoone konkurentideks toiduainete külmtingimustel hoidmisel on põhiliselt Niiduranna ja Paljassaare sadamaäärsed külmlaod. Tallinna Külmhoone külmlao peamiseks konkurentsieeliseks on võimalus vedada kaupu lattu ja laost välja nii auto- kui raudtee transpordiga, mis on eriti oluline Venemaale suunatud ekspordi puhul.

Poolfabrikaatsete külmutatud lihatoodete osas ei ole Tallinna Külmhoone eesmärgiks pakkuda konkurentsi Eesti lihatootjatele vaid diversifitseerida oma tegevust ning seeläbi vähendada sessoonsusest tulenevat äririski. Uute toodete arendamisel püütakse leida suuremate lihatoodete valmistajate poolt katmata turusegmente.

Hooned ja maa

Tallinna Külmhoone AS-le kuulub ettevõtte alune tootmismaa (aadressiga Peterburi tee 42, Tallinn) pindalaga 33 076 m², mis erastati 20.12.1996 ning mille bilansiline väärtus seisuga 01.05.1998 on 1 429 267 krooni.

Tallinna Külmhoone AS ei rendi hooneid ega maad.

Tallinna Külmhoone kaubamärk “Jäälill”, registreerimisnumbriga 00889, on registreeritud Riigi Patendiametis 25.04 1997.a. Kaubamärgi kasutamine: jäätis, pelmeenid, lihatooted (frikadellid, kotletid, supikogud).

Tallinna Külmhoone investeeringud 1996 aastal olid järgmised:

Tallinna Külmhoone AS investeeris tootmisse ja hoonete rekonstrueerimisse 1997.a. 4 162 706 krooni. Kõik investeeringud finantseeriti omavahenditest.

1998.a. on Tallinna Külmhoone AS-il plaanis investeerida 80 miljonit krooni.

Tallinna Külmhoone 1997.a. majandustegevuse eesmärgiks oli kohaliku turu järk-järguline kindlustamine toodete kvaliteedi, tootevaliku suurendamise ja turuosa laiendamise läbi. Selle strateegiaga saavutati ettevõtte toodangu kasv 1 586 tonnilt 1996 aastal 2 608 tonnini 1997 aastal.

Tallinna Külmhoone tulevikuplaanideks on:

• Kvaliteedi säilitamine ja tõstmine, eriti uue valmiva jäätisetehase abil.
• Toodete pakkumine kõigis hinnasegmentides, kõrge hinna segmendi osakaalu suurendamine.
• Tööviljakuse ja efektiivsuse parandamine.
• Ekspordi oluline suurendamine, seda ennekõike Baltimaadesse, Ukrainasse ja Venemaale. 1998 aastal plaanitakse eksportida 1 200 tonni, sellest 80% Lätti ja 20% Venemaale.

Tallinna Külmhoone müügihinnad on aastatel 1996-1997 tõusnud 2,5%, ettevõtte juhtkond planeerib müügihinna jätkuvat kasvu umbes 2% aastas.

1998. aastal on Tallinna Külmhoonel kavas investeerida 80 miljonit krooni, sellest uue jäätisetehase seadmete ostuks 58 miljonit ja 22 miljonit tehase ehituseks.

17.07.1998 on registrisse kantud Tallinna Linnakohtu Registriosakonna poolt tehtud kandeotsus AS-i Jäälill ühinemise kohta Tallinna Külmhoone AS-ga ning alates 17.07.1998 on AS Jäälill lõpetatud.

10.08.1998 on registrisse kantud Tallinna Linnakohtu Registriosakonna poolt tehtud kandeotsus AS-i Piimar ühinemise kohta Tallinna Külmhoone AS-ga ning alates 10.08.1998 on AS Piimar lõpetatud.

23.12.1997 ostis Tallinna Külmhoone 100% AS IGAR Kaubanduse aktsiatest (1 600 aktsiat nimiväärtusega 500 krooni aktsia). Aktsiate eest tasuti 9 200 000 krooni. AS IGAR Kaubandus nimi muudeti 09.02.1998 AS-ks Tartu Jäälill (edaspidi Tartu Jäälill).

Tartu Jäälill 1997. majandusaasta aruanne on esitatud lisas 12.

Tartu Jäälill on suurim jahutatud ja külmutatud toodete hulgimüüja Lõuna-Eestis. Tartu Jäälille aktsiate ostu eesmärk oli Lõuna-Eesti jaotuskanalite omandamine.

Tartu Jäälill kasutab kapitalirendilepingu alusel 5 000 m² suurust laokompleksi, 600 m² suurust sügavkülmutite kompleksi mahutavusega 1 500 tonni ja 300 m² jahutusladu 6 000 tonnise mahutavusega. Nimetatud hooned asuvad aadressil Ravila 59, Tartu. Seadmeid kasutatakse samuti kapitalirendilepingu alusel.

Tartu Jäälill kasutab renditud hoonete alust maad pindalaga 20 366 m² (aadressiga Ravila 59, Tartu). Maa kuulub Tartu linnale. Tartu Jäälill tasub maa kasutamise eest maamaksu (maksu alus 1 629 300 krooni, intress 0,9% maksu alusest).

Tartu Jäälille aktsiatelt Tallinna Külmhoonele 1997. majandusaasta eest dividende ei makstud.

AS Rakvere Jäälill (edaspidi Rakvere Jäälill) asutati 1996. aastal AS Jäälill poolt. AS Jäälill omas ning alates 17.07.1998 omab Tallinna Külmhoone 51% AS Rakvere Jäälill aktsiatest (204 aktsiat nimiväärtusega 1 000 krooni aktsia). Aktsiate eest tehti 23.08.1996 rahaline sissemakse 204 000 krooni. Teised aktsionärid on Siiri Sarandi 35%, Rein Sarandi 14%.

Rakvere Jäälill alustas majandustegevusega 1996. aasta sügisel ning 1996. aasta kohta majandusaasta aruannet ei koostatud.

Hoonealune maa on 30.06.1998 seisuga erastamata.

Rakvere Jäälillel ei ole võlakohustusi seisuga 20.07.1998.

Rakvere Jäälille aktsiatelt AS-le Jäälill 1997. majandusaasta eest dividende ei makstud.

Tehingud tütar- ja sidusettevõtetega toimusid turuhindadega.

Tehingud seotud osapooltega 1997 on kajastatud 1997. majandusaasta aruande märkuses 31.