AS HARJU ELEKTER

 

REGISTREERIMISPROSPEKT

 

1,800,000 aktsiat

 

 

Usaldusisik: Eesti Investeerimispank

 

 

Tallinn, september 1997

 

 

 

Sisukord

1. ÜLDINFO

1.1. Põhiandmed

1.2. Aktsiakapital

2. TEGEVUS

2.1. Turg

2.2. Sidusettevõtjad

3. FINANTSTULEMUSED

3.1. Bilanss

3.2. Kasumiaruanne

3.3. Rahavoogude aruanne

3.4. Finantskokkuvõte

3.5. Rakendatud raamatupidamispõhimõtted

3.6. Selgitused finantsaruannetele

4. JUHTIMISSTRUKTUUR JA TÖÖTAJAD

5. ARENGUSUUNAD JA PERSPEKTIIVID

ANDMETE ÕIGSUSE KINNITUS

LISAD

 

 

1. ÜLDINFO

 

1.1. Põhiandmed

 

 

Ettevõte

Harju Elekter AS (HE) on moodustatud 12.08.1993. ning kantud Äriregistrisse 14.05.1996 a. registreerimisnumbriga 10029524. HE asukoht ja aadress on Paldiski mnt. 31 EE3053 Keila, Eesti Vabariik

 

 

Tegevusalad

HE põhikirjalisteks tegevusaladeks on:

1. Elektrijuhtimiskilpide, -paneelide, -pultide, ja jaotuskappide tootmine;

2. Juhtmekomponentide ja muude elektriliste seadmete tootmine;

3. Metallist ehituskonstruktsioonide tootmine, s.h. metallist uste, akende ja muude raamide, luukide, väravate tootmine;

4. Plastmasside tootmine;

5. Metallide mehaaniline töötlemine ja metallpindade viimistlemine;

6. Lõikeriistade, tööriistade ja rauakaupade tootmine;

7. Muude klassifitseerimata metalltoodete tootmine;

8. Elektroonikakomponentide tootmine;

9. Tehnoloogiliste ja tootmisprotsesside juhtimisseadmete tootmine;

10. Mootorsõiduki osade ja lisaseadmete tootmine;

11. Majapidamiskaupade, s.h. elektritarvete hulgi- ja jaekaubandus;

12. Autotransport, s.h. reisijate vedu;

13. Kinnisvarade haldamine, rentimine;

14.Äri- ja juhtimiskonsultatsioonid, valdusfirmana äriühingute (tütarettevõtete) juhtimine.

 

Lisaks ülalmainitule on HE-l õigus vabalt valida oma tegevusvorme ja –meetodeid ning HE võib teha kõiki tehinguid ja toiminguid, mis ei ole seadusega keelatud.

 

 

Majandusaasta

Kalendriaasta (1. jaanuar - 31. detsember).

 

Audiitor

KPMG Estonia, Ahtri 10A, EE0001 Tallinn.

1994.a. finantsaruanded kinnitas vannutatud audiitor Jaanus Kaljulaid, tunnistus nr. 204.

 

 

Põhipank

Hansapank, Liivalaia 8, EE0100 Tallinn

Hoiupank, Kinga 1, EE0001 Tallinn

 

 

Õigusabi

Balti Majandusõigusabi Büroo AS, Liivalaia 14, EE0001 Tallinn.

 

 

Informatsioon

Käesolev registreerimisprospekt on kavas avaldada Tallinna Väärtpaberibörsi Interneti leheküljel http://www.tse.ee/news/prospekt/index.htm, samuti on prospekt saadaval Eesti Investeerimispangas aadressil Narva mnt. 7 (IV korrus).

AS Harju Elekter põhikirjaga on võimalik tutvuda HE aadressil Paldiski mnt. 31, Keila.

 

1.2. Aktsiakapital

 

Aktsiakapitali struktuur

HE aktsiakapital on 18,000,000 Eesti krooni, mis jaguneb 1,800,000 nimeliseks aktsiaks nimiväärtusega 10 krooni. Kõik aktsiad on nimelised ning omavad võrdseid õigusi. Nimelise aktsia kohta aktsiatähte välja ei anta.

Põhikirja alusel võib aktsiakapitali põhikirja muutmata suurendada 60,000,000 Eesti kroonini.

 

Kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks moodustab aktsiaselts reservkapitali, mille suurus on 20% aktsiakapitalist. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni kantakse reservkapitali igal aastal 1/10 puhaskasumist.

 

Aktsiatest tulenevad õigused ja vastutus

Vastavalt HE põhikirjale on:

Igal aktsionäril õigus:

1. osaleda ettevõtte aktsionäride üldkoosolekutel;

2. saada osa ettevõtte jaotamisele kuuluvast puhaskasumist s.t. dividende vastavalt oma aktsiate hulgale ja aktsionäride üldkoosoleku otsusele;

3.osaleda aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel ;

4.muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ette nähtud õigused.

 

Aktsionäridel, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, on õigus nõuda teatud küsimuse võtmist päevakorda eeldusel, et selline nõue on esitatud enne aktsionäride üldkoosoleku teate saamist või selle avaldamist.

 

Vastavalt põhikirjale on aktsiad vabalt võõrandatavad, neid võib pantida või koormata kasutusvaldusega. Iga aktsia annab üldkoosolekul ühe hääle.

Aktsionäride vastutus:

1. aktsionär vastutab AS-le, teisele aktsionärile või kolmandale isikule tahtlikult tekitatud kahju eest;

2. aktsionär ei vastuta tekitatud kahju eest, kui ta ei ole võtnud osa kahju tekitamise aluseks olnud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest või kui ta hääletas otsuse vastu.

 

Dividendid

Aktsionäril on õigus saada dividende. Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek, vastavalt juhatuse ettepanekule. Üldkoosolek ei või kinnitada suuremat dividendi kui on nõukogu poolt heaks kiidetud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aktsionärile makstakse dividende vastavalt tema aktsiate nimiväärtusele.

Dividendide väljamaksmisel kohustub ettevõte maksma tulumaksu ulatuses, mis vastab 26/74 dividendide summast. Residendist aktsionär deklareerib saadud dividendid maksustamisele mittekuuluva tuluna.

 

Aktsiakapitali kujunemine

<

Kuupäev

Muudatuse sisu

Aktsiakapital pärast muudatust

Aktsiate liigid pärast muudatust

Aktsia nimiväärtus peale muudatust

12.08.93

OÜ Harju KEK Elektrotehnikaettevõte Harju Elekter reorganiseerimine aktsiaseltsiks.

100 % OÜ Harju KEK omanduses.

 

16,000,000 EEK

 

16,000 nimelist

lihtaktsiat

 

1000 EEK

14.05.1996

AS Harju Elekter kanti Äriregistrisse, millega seoses sätestati uues põhikirjas aktsiakapitali uus miinimum- ja maksimumsuurus ning aktsia uus nimiväärtus (aktsiasplit 1:100).

 

16,000,000 EEK

 

1,600,000 nimelist lihtaktsiat

 

10 EEK

25.06.1997

Vastavalt ainuaktsionäri OÜ Harju KEK juhatuse otsusele 16.05.1997 suurendati aktsiakapitali 18,000,000 kroonini. Emiteeriti 200,000 lihtaktsiat, mis müüdi nimiväärtusele (10 EEK) vastava rahalise sissemakse eest.

 

18,000,000 EEK

 

1,800,000 nimelist lihtaktsiat

 

10 EEK

Harju Elekter reorganiseeriti aktsiaseltsiks OÜ Harju KEK-i osanike koosoleku (Volikogu) otsusega 15.02.1993.a. ja selle alusel vastu võetud OÜ juhatuse otsusega 26.07.1993.a. AS Harju Elekter põhikiri registreeriti Harju Maavalitsuses 12.08.1993.a. ning Ettevõtteregistris säilitati tema registreerimisnumber 71003278.

AS Harju Elekter aktsiakapitaliks määrati 16,000,000 EEK ning kõik aktsiad (16,000 nimelist lihtaktsiat nimiväärtusega a 1000 EEK) jäeti OÜ Harju KEK-i kui asutaja ja ainuaktsionäri omandusse.

Aktsiakapitali kaeti täielikult OÜ Harju KEK poolt AS Harju Elekter omandusse üle antud põhivara, pikaajaliste investeeringute ja käibevaraga.

Vastavalt OÜ Harju KEK osanike aastakoosoleku otsusele 15.05.1997.a., otsustati noteerida tütarettevõtja AS Harju Elekter aktsiad Tallinna Väärtpaberibörsil (TVB). Seoses sellega otsustas ainuomanik müüa 1,045,000 HE aktsiat OÜ osanikele ja Eesti Investeerimispangale. Samuti otsustati suurendada HE aktsiakapitali sihtemissiooni teel 18,000,000 kroonini emiteerides 200,000 täiendavat lihtaktsiat. (vt. OÜ Harju KEK osanike aastakoosoleku protokoll lisas nr. 1)

Müüdavatest HE aktsiatest müüdi 640,000 aktsiat nominaalhinnaga (10 EEK aktsia) OÜ Harju KEK osanikele. Igal osanikul, kes oli kantud osanike nimekirja seisuga 15.05.1997 oli õigus osta HE aktsiaid proportsionaalselt oma osalusega OÜ-s Harju KEK.

Aktsiate eest tuli tasuda rahalise sissemaksega 16.05.1997 - 16.06.1997.

Eesti Investeerimispangale müüdi 405,000 aktsiat kokkuleppehinnaga eesmärgiga, et pank müüb aktsiad teistele turuosalistele ja tekitab seega aktsiatega elavama kauplemise HE Börsile minekul. Eesti Investeerimispank müüs 135,000 aktsiat 26.09.97 – 29.09.97 toimunud suunatud enampakkumise teel potentsiaalsetele turutegijatele (TVB liikmetele).

Müüdi kolm 45,000 aktsiat sisaldavat aktsiapakki kolmanda parima pakkumise hinnaga, milleks kujunes 86 EEK aktsia eest.

45,000 aktsiat jäi Eesti Investeerimispangale ja ülejäänud aktsiad müüdi kokkuleppehinnaga teistele turuosalistele (87% ostjatest Merita Panga ja Hansapanga kliendid).

Aktsiakapitali suurendamine 2,000,000 EEK ja sihtemissiooniga haaratud isikute nimekiri ning ostulimiidi jaotus nende vahel kiideti heaks AS Harju Elekter juhatuse otsusega 19.05.1997.a. (prot.nr.4) ning kooskõlastati OÜ juhatuse ja nõukoguga (nõukogu koosoleku prot.nr. 14/6 29.05.1997.a.) . Aktsiad müüdi nimiväärtusele (10 EEK) vastava rahalise sissemakse eest isikutele, kelle initsiatiivist otseselt sõltub HE edasine areng, nende huvitatuse tõstmiseks. Aktsiad müüdi HE juhatusse, juhtkonda ja insener-tehnilise personali hulka kuuluvatele töötajatele, kokku omandasid aktsiaid 64 töötajat.Aktsiad realiseeriti rahaliste sissemaksete eest 16.06.1997.a. Emissiooni korraldamisega täiendavaid kulutusi ei kaasnenud. Aktsiaemissioonist saadud raha kasutati uksetehase laienduse väljaehituseks.

 

Aktsionärid

HE aktsionärid olid seisuga 10.09.1997.a. järgmised:

Aktsionär Aktsiate arv Osatähtsus
OÜ Harju KEK
Paldiski mnt. 21, Keila
555,000 30.83%
Lembit Kirsme
Tungla 14-28, Tallinn
120,000 6.67%
Merita Panga kliendid
Aleksanterinkatu 30,Helsinki ,Finland
105,781 5.87%
HE nõukogu, juhatuse ja juhtkonna liikmed 277,284 15.42%
Avalikkuse käes (alla 5%) 741,935 41.21%
Kokku 1,800,000 100.0%

HE ja tema sidusettevõtete omanduses HE aktsiaid ei ole.

 

Harju KEK

OÜ Harju KEK sai alguse Harju Kolhooside Ehituskontori moodustamisega 01.01.1964, mis 1978.a. reorganiseeriti Harju Kolhoosiehituskoondiseks. Koondis reorganiseeriti osaühinguks Harju KEK-i osanikmajandite volinike koosoleku otsusega 02.05.1991.a. (OÜ asutajad – 19 osanikmajandit). Põhikiri registreeriti Harju Maavalitsuses 24.05.1991.a. ja OÜ Harju KEK kanti Ettevõtteregistrisse nr. 71002511 all.

Vastavalt asutamislepingule võeti hiljem osanikeks OÜ töötajaid ning osatähed läksid järk-järgult (müügi teel) individuaalosanike valdusesse. Osanike koosoleku otsusega 12.04.1996.a. võeti vastu OÜ uus põhikiri ja OÜ kanti Äriregistrisse 13.05.1996.a. nr. 10029482 all.

OÜ Harju KEK-i nõukogu ja juhatuse liikmed seisuga 05.09.1997.a.

Nõukogu

1. Hans Palla, esimees

2. Lembit Kirsme, aseesimees

3. Endel Palla, liige

4. Andres Allikmäe, liige

Juhatus

1. Jüri Kalmet, esimees

2. Kalvi Schilf, aseesimees

3. Priidik Kalle, liige

4. Harald Tillemann, liige


OÜ Harju KEK-i osanike koosseis

Seisuga 05.09.1997.a. on OÜ Harju KEK-il 480 osanikku, sh.479 füüsilist isikut ja üks juriidiline isik - Loo Laenu -Hoiuühistu, kelle osalus on 3,4%.

Osanikud, kelle osalus osakapitalis (kokku 2,219,200 krooni) on 5% või rohkem:

1. Lembit Kirsme - osalus 18.1%

2. Endel Palla - osalus 9.0%

3. Hans Palla - osalus 8.0%

Osalus kokku: 35.1%

Osanike arv, kelle osalus on 1% või rohkem, kuid vähem kui 5% - 7 osanikku sh. 6 füüsilist ja 1 juriidiline isik (Loo LHÜ). Osalus kokku 23.2 %.

Osanike arv, kelle osalus kokku moodustab 51% osakapitalist - 7 osanikku (suurimate osalustega).

OÜ Harju KEK ja tema tütarettevõtete struktuur, samuti tütarettevõtete tegevusalad on toodud lisas nr.2.

HE ja OÜ Harju KEK (k.a.tütarettevõtted) omavahelised käibed on toodud lisas nr.3. Kõik HE ja OÜ Harju KEK ning viimase tütar- ja sidusettevõtete vahelised tehingud toimuvad turuhindades.

 

2. Tegevus


 

Lühikokkuvõte HE ajaloost

HE ajalugu võib arvestada alates 1968.aastast, mil alustati Harju KEK-i elektrifitseerimisjaoskonna koosseisus kaablite tootmist. Ettevõtte areng on toimunud järgmiselt:

1972 - elektrimaterjalide tsehhi tootmishoone käivitamine,

- elektrikilpide, jaotusseadmete, alajaamade ja valgustite seeriaviisilise tootmise algus;

1975 - elektroonikatsehhi I järgu käivitamine;

 

1979 - atsetüleenitsehhi käivitamine;

 

1980 - uue kaablitsehhi käivitamine;

 

1982 - iseseisva juriidilise isiku Harju Elekter moodustamine;

 

1987 - admin.korpuse ja elektroonikatsehhi II järgu valmimine;

 

1988 - aktiivse suhtlemise algus mitmete lääne firmadega;

 

1991 - auto- ja elektroonika juhtmeköidiste tootmise algus koostöös välispartneriga Nokia Johdinsarjat OY (Soome);

1992 - AS Keila Kaabel asutamine (välispartneriga Nokia Kaapeli OY (Soome));

- AS Glamox Harju Elekter asutamine (välispartneriga OY Glamox AB (Soome));

- AS ABB Harju Elekter asutamine (välispartneriga ABB East Venture (Soome))

1991-1996 autojuhtmete tootmistsehhi I-IV järkude käivitamine;

 

1993 - HE reorganiseerimine aktsiaseltsiks;

 

1995 - tulekindlate turvauste tootmise algus;

 

1996 - autojuhtmete, elektriseadmete ja tulekindlate turvauste tehaste asutamine olemasolevate tootmisüksuste baasil.



Tegevus

Tänaseks on Harju Elektril kolm peamist tootmisharu, mis on kõik iseseisvad üksused:

Kõik nimetatud tehased asuvad HE tootmisterritooriumil, aadressil Paldiski mnt. 31, Keila.

HE muud tuluallikad on:



ELEKTRISEADMETE TEHAS

Elektriseadmete Tehase põhitegevusalaks on:

1996.a. juurutati tootmisesse uus betoonkorpusega komplektalajaam, mis võimaldab Eestis välja vahetada tuhandeid amortiseerunud metallkestas alajaamad.

Kõik tooted on kaasaegsel tasemel ja sertifitseeritud Eesti Energia Elektrikontrollikeskuses. Ekspordiks valmistatakse seadmete elektrikilpe Soome ja Rootsi.

Elektriseadmete Tehase tootmistehnilise baasi moodustavad:

Peamised strateegilised seadmed on keskmiselt 2 - 3 aastat vanad, valmistatud Lääne Euroopa masinaehitajate poolt. Viimase kolme aasta jooksul on Elektriseadmete Tehases kujundatud välja piisavalt hea tootmistehniline ressurss, mis võimaldab erialaste teadmiste oskuslikul rakendamisel turul edu saavutada. Ühe vahetuse tootmisvõimsus on ammendatud, osaliselt toimub töö ka kahes vahetuses. Täielikult kahes vahetuses töötamisel kasvaks tootmisvõimsus 1.5 korda.

Ostustrateegia kohaselt ei ole Elektriseadmete Tehas seadnud eesmärgiks hankida kõige odavamaid materjale tundmata seejuures nende kvaliteeti ja tarnija usaldusväärsust. Ostustrateegia kujundamisel lähtutakse põhimõttest sõlmida hankijatega pikaajalised tarnelepingud, mis võimaldavad fikseerida hankehinnad kindlaks perioodiks.

 

Elektriseadmete tehas kasutab Eesti, Soome, Rootsi ja Saksamaa tarnijaid. Peamisteks tarnijateks on Groupe Schneider, Asva, Viru Elektrikaubandus, Baltmet, Siemens ABB, Klinkmann, Ensto, Slo, Holec Tekamat, Mehne, Driesher-Wegberg.

 

 

AUTOJUHTMETE TEHAS

 

Autojuhtmete Tehase põhitegevusalaks on juhtmeköidiste valmistamine allhanke korras, koostöös Soome firmaga PK Cables OY Skandinaavia auto ja elektroonika-tööstusele (Volvo, Scania, Nokia jt.).Tänaseks töötab autojuhtmete tehases 282 inimest. Investeeringud koolitusse ja uutesse tootmishoonetesse ning logistika arendamine võimaldavad kliendile vajaliku toote täpselt õigeks ajaks (just-in-time) õigesse kohta. Peaaegu 100 % toodangust läheb ekspordiks. Autojuhtmete tehas on suurim juhtmeköidiste valmistaja Skandinaaviamaades.

 

Kokku omab tehas tootmis-, sotsiaal- ja laopindu 6017 m2. Tootmisvõimsus on ühes vahetuses töötades täielikult kasutuses, osaliselt töötatakse ka kahes vahetuses. Teise vahetuse lisades oleks võimalik valmistada 1.5 korda rohkem lõpptoodangut. Enamus tootmiseks vajalikke seadmeid (95 %) on renditud firmalt PK Cables OY. Tootmine on korraldatud kõrgel tasemel, tehase sisseseadmete tase on võrreldav Euroopa sama ala tehastega. Juurutatud on ISO 9002 kvaliteedisüsteem, mis sertifitseeriti tellija poolt 1993.a. ja FIMKO poolt 1997.a.

 

Toormaterjal ja muud vajalikud tarvikud hangitakse PK Cables OY kaudu. Samuti omatakse otsekontakte paljude materjalide ja tootmisvahendite valmistajatega, mis on võimaldanud tagada operatiivse seadmete hoolduse ja remondi.



TULEKINDLATE USTE TEHAS

Harju Elektri Tulekindlate Uste Tehase põhitegevusalaks on tuletõkke ja turvauste tootmine ning müük. Uksi toodetakse Soome firma SAAJOS OY tehnoloogia ja litsentsi alusel alates 1995. aastast.

Uksetehase tehnoloogiline tase vastab tänapäeva standarditele, kasutatav liimimisliin on Baltimaades ainulaadne. Tootmishooned on heas seisukorras. Peale umbuste valmistamiseks vajaliku tehnoloogia omab Uksetehas mitmesuguste profiiluste tootmiseks vajalikke seadmed. Praegu on Uksetehase tootmisvõimsus 100%-lt kasutatud. Olemasolev tootmisvõimsus kahekordistub Uksetehase juurdeehituse valmimisel 1997. aasta lõpus.

Uksetehase poolt kasutatavatest materjalidest üle 95 % on lääne päritolu, hanked toimuvad peamiselt läbi Soome ja Rootsi hulgimüüjate. Toormaterjali hinnad on stabiilsed.



Müük

HE oma ja sidusfirmade toodangu jae- ja hulgimüüki teostavad HE kauplus Keilas ja 1997 a. aprillis avatud kauplus Tallinnas. Peamisteks müügiartikliteks on HE oma ja sidusfirmade toodete müük, samas müüakse ka imporditud elektrikütteseadmeid.


Muu tegevus

HE osaleb mitmete ühiskondlike organisatsioonide ja erialaliitude töös:

1. Eesti Tööstuse ja Tööandjate Keskliidu tegevuses ja juhtorganites;

2. Eesti Elektrotehnikakomitee tegevuses ja juhtorganites;

3. Tööstus-Kaubanduskoja tegevuses;

4. Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu tegevuses.


Tunnustus

Samuti on HE pälvinud mitmeid tunnustusi ja äramärkimisi:

Eesti Tööstuse TOP 50 1994

Eesti Tööstuse TOP 50 1995

Eesti Tööstuse TOP 50 1996

Eesti Tööstuse TOP 30 Eriauhind 1993

(Eestisõbraliku väliskapitali auhind)

Eesti Tööstuse TOP 50 Eriauhind 1996

(Eurokvaliteedi auhind)


Käibestruktuur

HE käive tegevusvaldkondade lõikes

I p.a. 1997

1996

1995

tuh. EEK

%

tuh. EEK

%

tuh. EEK

%

- autode ja elektroonika

seadmete juhtmeköidised

16,314

36.7

25,914

35.6

19,595

31.5

- elektriseadmed

12,572

28.3

20,347

27.9

16,985

27.3

- tulekindlad uksed

4,011

9.0

5,446

7.5

3,367

5.4

- lehtmetalltooted

2,718

6.1

4,183

5.7

3,500

5.6

- kaubandus ja vahendus

6,072

13.7

11,403

15.7

13,936

22.4

- põhivara renditulu

1,804

4.1

3,060

4.2

2,990

4.8

- plastmasstooted

387

0.9

460

0.6

187

0.3

- atsetüleen

0

0.0

0

0.0

1,101

1.8

- instrumentaal-remonditeenus

95

0.2

480

0.7

545

0.9

- muud tegevusvaldkonnad

437

1.0

1,506

2.1

73

0.1

KOKKU

44,410

100.0

72,799

100.0

62,279

100.0


HE käibestruktuur turgude lõikes (protsentides):


I p.a.

1997

1996

1995

tuh. EEK

%

tuh. EEK

%

tuh. EEK

%

SISETURG KOKKU

20,780

46.8

37,540

51.6

34,766

55.8

VÄLISTURG KOKKU

23,630

53.2

35,259

48.4

27,513

44.2

sh. Soome

22,907

96.9

33,591

95.3

26,559

96.5

Rootsi

669

2.9

1,291

3.7

364

1.3

Venemaa

0

0.0

72

0.2

323

1.2

Läti

54

0.2

284

0.7

0

0.0

Leedu

0

0.0

21

0.1

0

0.0

Austria

0

0.0

0

0.0

267

1.0

KOKKU

44,410

100.0

72,799

100.0

62,279

100.0

 

 

2.1. Turg

HE turupositsioon

HE on aastatega kujunenud üheks juhtivaks elektrimaterjalide tootjaks Eestis.Mitmepalgeline tootmiskompleks Keilas, mis koos oma sidusettevõtetega hõlmab kokku 28,6 tuh. m² tootmis- ja muid hooneid võimaldab tellijatele pakkuda kogu vajamineva elektrimaterjali ja seadmed elektrimontaazhtöödeks, juhtmeköidiseid, samuti tuletõkketarindeid ja õhukesest lehtmetallist tooteid.


ELEKTRISEADMETE TEHAS

Kohalik turg

Elektriseadmete Tehas realiseerib suurema osa oma toodangust Eestis, kus elektriseadmete turg on stabiilne, samas avatud importööridele. Ettevõtte juhtkonna hinnangul moodustab Harju Elektri turuosa Eesti elektriseadmete turust 25-30 %.

 

Eestis turustatakse tooteid oma kaubamärgi all peaasjalikult elektri- ja ehitusfirmade kaudu. Nimetatult viisil realiseeritakse u. 80% toodangust. Ülejäänud 20 % moodustub juriidilistest- ja eraisikutest klientide üksiktellimused.

 

Hetkel võib Harju Elektri Elektriseadmete Tehast lugeda üheks Eesti suurematest elektrikilpide valmistajaks ja hoolimata vastavate statistikaandmete puudumisest Eesti suurimaks tuletõrjekappide valmistajaks. Koostööd tehakse paljude juhtivate elektri installatsiooni ettevõtetega, samuti Tallina Tehnikaülikooli, Energiamüügi Elektrikontrollikeskusega, Standardiameti ja Eesti Tuletõrje Liiduga.

 

Peamisteks Harju Elektri konkurentideks kohalikul turul on ABB, Energoremont, Cuculus, Elrato ja Raasiku Elekter.

Konkurentsieelised

1. tugev ja tuntud kaubamärk ( pidevalt turul alates 1968);

2. hea erialase oskusteabe valdamine ( tänu koostööle lokaalsete erialaliitude ja õppeasutustega ning tugevate rahvusvaheliste koostööpartner-ettevõtetega);

3. tooted kaetud vajalike sertifikaatidega;

4. kõrge stabiilsus seoses:

· kvaliteetsete materjali sissetöötatud hankekanalitega (ostukomponentide hea hinna ja kvaliteedi suhe);

· paindlikkuse ja kiire reageerimisvõimega (toimiv arvutiseeritud info- ja tootmislogistikasüsteem);

· tugeva usaldusväärse püsiklientuuriga (hea juhtimis- ja müügipoliitika);

5. hea sisemise kooskõlaga arenev noor ja haritud personal;

6. väljakujunenud turundusstrateegia;

7. tugevad majanduslikud- ja tootmisvõimsused.

 

Puudused

1. seoses kvaliteetkomponentide kasutamisega turu hetkeseisu jaoks suhteliselt kõrge toote omahind;

2. välja kujunemata kogu lokaalset turgu hõlmavad jaotuskanalid seeriatoodete müügiks.

Välisturg

Peamiseks välituruks on Harju Elektri Elektriseadmete Tehasele Põhjamaad.Soome ekspordib Harju Elekter oma toodangut alates 1993 aastast. Pidevalt toimub allhanketööna kraanade juhtkilpide seeriaviisiline valmistamine KCI Konecranes International. 1996. aastal on Elektriseadmete Tehase eksport Soome umbes 6,5 miljonit EEK moodustades 25% kogurealisatsiooni mahust.

 

Küllaltki head suhted on Harju Elektril Soome materjalide hulgimüüjatega, mis annab eelise suhteliselt operatiivse turuinformatsiooni saamiseks. Samuti on koostöö eesmärkidel kontakt mitme elektriseadmete valmistajaga (n. Siemens). Lepingulised suhted on lehtmetalltooteid müüvate ettevõtetega YTM-Industrial (Soome) ja Tempro (Rootsi), kellele perioodiliselt tarnitakse tuletõrje vooliku- ja kustutikappe.

 

Potentsiaalseteks uuteks turgudeks Elektriseadmete Tehase toodangule kujunevad tulevikus tõenäoliselt teised Balti riigid ning Venemaa.

Konkurentsieelised

1. hea tuntus Põhjamaades, mõningane tuntus Baltimaades;

2. partnerluskoostöö kogemused rahvusvaheliselt tuntud firmadega (Nokia, Siemens, ABB, jt );

3. hea toote kvaliteedi ja hinna suhe ( suhteliselt odav tööjõud ja madalad püsikulud);

4. insener-tehnilise kaadri mitmekülgne keeleoskus;

5. positiivne reiting krediidiinfo asutustelt;

6. soodne majandusgeograafiline asend.

Puudused

1. nõrk kaubamärgi tuntus Euroopas (v.a. Põhjamaad);

2. vähe uuritud turusituatsioon Euroopas (v.a. Põhjamaad);

3. puuduvad eksportturgudel vajalikud sertifikaadid.


AUTOJUHTMETE TEHAS

Autijuhtmete Tehas töötab allhanke projektina koostöös Soome Vabariigi firmaga PK Cables OY. Tehas ekspordib peaaegu 100% oma toodangust. Autojuhtmete Tehas on suutnud pakkuda tooteid, mis rahuldavad hinna ja kvaliteedi suhte osas tehase toodangu praeguseid lõpptarbijaid.

Autojuhtmete Tehase peamiseks koostööpartneriks on PK Cables OY Soomes, kes tarnib toodangu edasi Rootsi, Hollandi, USA, Brasiilia firmadele, peamisteks lõpptarbijateks on Volvo, Scania ja Nokia. Peamised kohalikud koostööpartnerid on Norma, Glamox Harju Elekter ja mitmesugused ehitusmaterjalide müügiga tegelevad kauplused.

Peamisteks konkurentideks Autojuhtmete Tehasele on AMP Eesti, REKA (Soome), Delphi, Siemens.

 

Konkurentsieelised

1. paindlik tootmise korraldus ja logistika;

2. tegutsemine reaalses ajas ( just - in - time ) vastavalt Scandinaavia auto- ja elektroonikatööstuse kõrgetele nõuetele;

3. sõltumatu rahvusvahelise firma poolt sertifitseeritud kvaliteedisüsteem, mis vastab ISO 9002-le (1997), kusjuures tellijapoolne sertifikaat omistati 1993.a.;

4. konkurentsivõimeline hind;

5. ainutarnija paljude toodete osas Põhjamaades;

6. tootlikkuse juurdekasv ~ 10 … 15% aastas;

7. toimiv kaadri koolitussüsteem;

8. insener - tehnilise kaadri pädevus ja ladus meeskonnatöö;

9. pikaajalised andmeside kasutamise kogemused klientidega suhtlemisel.

Puudused:

1. tihe konkurents tegevusalal Euroopas.


TULEKINDLATE USTE TEHAS

Tehas alustas 1995.a. algusest tuletõkke ja turvauste tootmist ja müüki ning kuulub praegu kolme suurema metalluste tootja hulka Eestis. Juhtkonna hinnangul moodustab HE metalluste turuosa Eestis ca 20 %, s.h. sertifitseeritud tulekindlate uste turuosa üle 50%.

Ekspordi osakaal toodangust (Venemaale, Ukrainasse, Valgevenesse ja allhanketööd Soome) moodustavad ca 21%.

Peamisteks klientideks Uksetehasele on ehitusfirmad ja suuremad ehitusmaterjalide hulgimüüjad, kellega sõlmitakse pikaajalised lepingud (EMV, Merko Ehitus, SRV, Koger & Sumberg, Fanaal, Devest). Lisaks moodustub suhteliselt püsiv tellijate grupp suurtest tootmisettevõtetest, kes vajavad oma hoonetesse uksi, samuti ettevõtetest, kes lähtudes oma tegevuse spetsiifikast peavad täitma turvalisuse ja tulekindluse osas rangeid ettekirjutusi (pangad, hotellid, koolid, kinnipidamis-asutused, riigiametid jms).

Uksetehase põhiliseks partneriks on Saajos OY Soomes, kellega tehakse koostööd eelkõige tootearenduses, uute toodete katsetamisel VTT laboratooriumites ja eritoodete valmistamisel. Saajos OY ülesandeks on hoida sidemeid laevaehitus-firmadega.

95% Uksetehase poolt kasutatud materjalidest eksporditakse, enamus Soomest ja Rootsist. Otse ostetakse materjale sellistelt firmadelt nagu Rautaruukki ja ASVA (terasmaterjal), Abloy ja ASSA (lukud), Paroc (vill), Mercantile (kinnitusdetailid).

Uksetehase suuremad konkurendid Eestis on Saku Metall, U-Kolle, Temeko.

Konkurentsieelised:

1. tuletõkke uste valmistamisel kasutatav ainulaadne tehnoloogia Baltimaades;

2. uste valmistamisel kasutakse Soome ühe suurima metalluste tootja Saajos OY litsentsi ja tehnilist abi;

3. sertifikaatide olemasolu erinevatele tuletõkke tarinditele;

4. turu kiire kasv seoses tuleohutusnõuete karmima järgimisega uusehitistel ja renoveerimistöödel.

 

Puudused:

1. tihe konkurents metalluste tootmise ja müügi alal Eestis.

 

Lepingud,litsentsid ja kaubamärgid

Lepingud

1. SIEMENS OY (Soome) - koostööleping;

2. TEMPRO AB (Rootsi) - koostöö ja eksportleping;

3. YTM-INDUSTRY (Soome) - koostöö- ja eksportleping;

4. KCI HOISTS CORPORATION (Soome) - koostöö- ja eksportleping;

5. PK CABLES OY (Soome) - koostöö- ja eksportleping;

6. SAAJOS OY (Soome) - allhankeleping ja ainuesindusleping Baltimaades;

7. UNIDARE ENVIRONMENTAL (Põhja-Iirimaa) - ainuesindusleping;

 

Litsentsid

    1. OY SAAJOS INTERNATIONAL (Soome) - litsentsi kasutamise leping tulekindlate uste tootmistehnoloogiale, väljastatud 31.08.1994 .a.;

    2. GUSTAV HENSEL GmbH & Co. KG (Saksamaa) - litsentsi kasutamise leping madalpingelülitusseadmele (Mi 1000), väljastatud 23.04.1997.a.;

    3. EV ELEKTRIKONTROLLIKESKUS - heakskiidu tunnistused:

    nr. 9-19-1/1198 sisestus-jaotuskilbi kestadele (HESI), väljastatud 07.11.1996;

    nr. 9-19/4058 elektrikilpide kappidele (HE 2-HE 8), väljastatud 07. 11.1996;

    nr. 9-19-1/1196 üldotstarbelise kilbi kestadele (HERK), väljastatud 13.05.1997;

    nr. 9-19/4551 madalpingelistele jaotuspan.-le (HEPO), väljastatud 03.12.1996;

    nr. 9-19-1/1374 elektrikilbile (HEK), väljastatud 06.06.1997;

    nr.9-19/1373 elektrikilbile (HEV), väljastatud 06.06.1997;

    4. EV KESKKONNAMINISTERIUMI KESKUS “EHITUSTEST” -

tulekindlate uste vastavustunnistused:

nr. 95/01 tulekindla ukse A60 kohta, väljastatud 15.01.1995;

nr. 95/02 tulekindla paarisukse A60 kohta, väljastatud 15.01.1995;

nr. 96/01 tulekindla klaasukse A30 kohta , väljastatud 02.02.1996.

 

 

Patendid

09.10.1996.a. väljastati Eesti Patendiameti otsusega nr. U-9600020 kasuliku mudeli tunnistus HE poolt konstrueeritud teisaldatavale komplektalajaamale (HEKA).

 

Sertifikaadid

20.03.1997.a. väljastati Helsingis FIMKO poolt HE-le ISO 9002 kvaliteedisüsteemi sertifikaat.

HE kaubamärk on registreeritud Euroopa riikides ja USAs 1988/1989 aastal.


Arbitraaži-ja kohtu vaidlused

HE ei ole seotud arbitraaži- ega kohtuvaidlustega, mis võiksid avaldada ebasoodsat mõju ettevõtte tegevusele.


Investeerimispoliitika

HE prioriteediks on olnud investeerida kaasaegsetesse tehnoloogilistesse seadmetesse ja tootmishoonetesse.

 

Viimaste aastate investeeringud põhivahenditesse on olnud järgmised:

1994 - 2.13 mEEK

1995 - 4.62 mEEK

1996 - 7.25 mEEK(1)

1997 - 8.00 mEEK (planeeritud)

Tähtsamateks investeerimisobjektideks on olnud:

· kõrgtehnoloogilised õhukese lehtmetalli töötlemise seadmed maksumuses 2,186,000 EEK (1993, 1996, 1997);

· pulbervärvimisliin maksumuses 1,412,000 EEK (1996);

· autojuhtmete tehase tootmishoone, 1700 m2 maksumuses 3,660,000 EEK (1996);

· elektritarvete kauplus ja esindus Keilas (1994) ja Tallinnas maksumusega 561,000 EEK (1997);

· tulekindlate uste tehase laiendus 1100 m2 maksumusega ca 4,000,000 EEK(2) (käivitatakse 1997);

· side- ja arvutustehnika maksumuses 1,500,000 EEK.


(1)1996.a. aastaaruandes toodud 9,2 mEEK näitab kasutusele võetud investeeringute summat.
(2)Seisuga 30.06.1997.akteeritud 1,300,000 EEK.



HE-le kuuluvad hooned ja rajatised

Seisuga 30.06.1997 kuulusid HE-le järgmised hooned ja varad:

Hoone Pindala Soetusmaksumus Kasutaja
Admin.-tootmishoone 7,053 m² 9;3,269,486 EEK Autojuhtmete tehas, admin.,AS Eltek (rendib)
Admin.-olmehoone 2,648 m² 2,210,040 EEK Olmeruumid, toitlustus,AS Sanitek, AS Kelmo (rendivad)
Elektriseadmete tehas 5,148 m² 1,407,756 EEK Elektriseadmete tehas,AS Glamox (rendib)
Admin.-olmehoone 1,140 m² 227,961 EEK AS Ensto Elekter (rendib)
Admin.-olmehoone 863 m² 388,771 EEK AS Keila Kaabel (rendib)
AS-i Keila Kaabel tootmishoone 2,882 m² 1,267,208 EEK AS Keila Kaabel (rendib)
Turvauste tehas 773 m² 779,427 EEK Uksetehas
Autojuhtmete tehas 3,969 m² 8,889,073 EEK Autojuhtmete tehas
Atsetüleenijaama tootmishoone 1,446 m² 1,026,588 EEK AS Eesti AGA (rendib)
Transpordi osakonna töökoda 885 m² 304,750 EEK Transpordi osakond, Harju KEK-i ralliklubi (rendib)
Ladu 537 m² 166,390 EEK AS Keila Kaabel (rendib)
Ladu 380 m² 82,385 EEK AS Harju Elekter
Ladu 312 m² 273,535 EEK AS Harju Elekter
Ladu 577 m² 354,089 EEK AS Glamox Harju Elekter(rendib)
Kokku 28,613 m² 20,647,279 EEK

Kõik nimetatud hooned asuvad HE territooriumil asukohaga Paldiski mnt. 31, Keila. Kokkuvõttes moodustasid HE hoonetest:

Tootmispinnad 22,653 m²

Kontoripinnad jm. 4,154 m²

Laopinnad 1,806 m²

Enamus nimetatud hooneid on renoveeritud, vahetatud on katused, uksed, aknad, põrandad ja küttesüsteemid. Kõik hooned on HE poolt kasutusel või välja renditud.

Kõik HE hooned ja varad on kindlustatud Balti Kindlustuse AS-s (BICO) kogusummas 49,711,389 EEK;

s.h. hooned 35,300,000 EEK;

vara 14,411,389 EEK.

Hoonete aluse ning nende juurde kuuluva maa, kokku ca. 8.9 ha, erastamine HE poolt on vormistamisel. Nimetatud objekt peaks olema 1997.a. lõpuks kinnistusse kantud.

 

Töötajad

HE organisatsioonistruktuur jaguneb tootmissektoriks (3 tehast), teenindavaks sektoriks (4 osakonda), kaubandussektoriks (1 osakond ja 2 kauplust) ja haldussektoriks (direktsioon).

 

HE töötajate keskmine töötajate arv viimase kolme aasta jooksul on olnud järgmine:

1994 - 370 töötajat

1995 - 388 töötajat

1996 - 409 töötajat

Seisuga 01.07.1997 a. töötas HE-s 456 inimest (sh. kõrgharidusega 44, keskeriharidusega 90, keskeriharidusega 214, põhiharidusega 92 ja algharidusega 16 töötajat), kes töötasid alljärgnevates sektorites:

 

Tootmissektor 368

s.h. autojuhtmete tehas 282

elektriseadmete tehas 72

tulekindlate uste tehas 14

 

Teenindav sektor 51

 

s.h. instrumentaal-remondi jaoskond 13

energeetika- ja ehitusteenistus 10

transpordi osakond 15

majapidamisosakond 13

 

Kaubandussektor 10

s.h. elektrikütte osakond 2

elektritarvete kauplus Keilas 3

elektritarvete kauplus Tallinnas 5

 

Haldussektor 27

 

s.h. juhtkond 5

raamatupidamine 8

tehnika osakond 6

teised teenistujad 8

 

2.2. Sidusettevõtjad

Esimeste võimaluste avanemisel välismaailmaga suhtlemisel, suundus HE aktiivsele välispartnerite otsingule. Esimeste Eesti firmade hulgas hangiti iseseisva väliskaubanduse luba 1988.a. HE otsis teadlikult koostöövõimalusi suurte, oma ala juhtivate ettevõtetega.

1989. aastal sõlmiti koostööleping Norra firmaga Glamox, mis tõi HE-sse uue oskusteabe ja tehnoloogia.

Koostöös Nokia-ga alustati 1991. aastal auto- ja elektroonikatööstusele juhtmete valmistamist.

 

AS Glamox Harju Elekter

AS Glamox Harju Elekter on HE endise valgustite tsehhi (tegutseb alates 1972) seadmete ja töötajate ning Norra kontserni Glamox knowhow ja tehnoloogia baasil 1992.a. moodustatud ühisettevõte.

AS Glamox HE alustas iseseisva firmana valgustite tootmist ja müüki Eestis 1993.a. alguses. Aasta hiljem alustati ka elektriradiaatorite tootmisega. Seoses Glamoxi suhteliselt agressiivse ja varajase Eesti turule tulekuga, õnnestus mõlemas tooterühmas saavutada turuliidri positsioon.

Glamoxile kuulus aastatel 1993-1995 üle 60% mõlema tooterühma turust. Praegu omatakse 40-50% nimetatud toodete turust.

Müügistatistika näitab, et olemasolevates tingimustes on Glamox HE 1996.a. saavutanud stabiilse taseme. Käibe kasvu aeglustumise tegurid võib jagada sisemisteks ja välimisteks mõjuriteks. Sisemisteks piirajateks oli ennekõike firma osade killustatud paiknemine Harju KEK-i territooriumil. Samuti ei olnud võimalik rentida lisapinda tootmise ja laomajanduse laiendamiseks. Välise tegurina mõjutab käivet tihenev konkurents turul.

Tänaseks on firma omanikud teinud strateegilise otsuse Glamox HE oluliseks laiendamiseks. Alates 1997.a. augustist rendib Glamox HE Harju KEK-ilt värskelt renoveeritud hoonet pinnaga ca 6300 m². Uutes ruumides kasvab, vastavalt GLAMOX kontsernis tehtud otsustele, tootmismaht seniselt 25 milj. EEK-lt 3 - 4 aastaga 200 milj. EEK-le, millest ca 75% läheb kontserni müügivõrku. Koos vahendusmüügiga peaks järgneva 3 – 4 aastaga Glamox HE aasta käibeks kujunema 250-300 milj. EEK ja prognoositavaks aastakasumiks 20-25 milj. EEK.

HE omab 20% Glamox HE aktsiatest, 80% kuulub firmale OY Glamox AB. Seisuga 30.06.1997. olid AS Glamox HE nõukogu liikmed:

Pentti Rautiainen (OY Glamox AB) - nõukogu esimees;

Endel Palla (AS Harju Elekter) - nõukogu aseesimees;

Karin Padjus (AS Harju Elekter) - nõukogu liige;

Torkell Hatlebakk (OY Glamox AB) - nõukogu liige.

AS-l Glamox HE on üheliikmeline juhatus, juhatajaks on Jaan Allem.

 

AS Keila Kaabel

AS Keila Kaabel on 1968 a. tegutseva HE kaabli tsehhi seadmete ja inimeste ning Soome firmaga Nokia Kaapeli OY knowhow ja tehnoloogia baasil 1992. aastal moodustatud ühisettevõte.

Ettevõte toodab 1 kV jõukaableid, installatsioonkaableid ja kontrollkaableid. Tooted on vastavuses IEC standarditega ja sertifitseeritud FIMKO laboris. AS-i Keila Kaabel eestvedamisel on valminud Eestis kehtivad kaablistandardid.

AS-i Keila Kaabel peamisteks turgudeks on Eesti, Läti ja Leedu. Ettevõte omab esinduskontorit Riias ja Vilniuses. Klientideks on suuremad elektri- ja ehitusmaterjalide hulgimüüjad. Tihedas koostöös ollakse AS-ga Eesti Elektrivõrgud viies kohalikke energia ülekandeliine Euroopa standarditega vastavusse.

Olulise osa käibest moodustab eksport (üle 50%) ja tulevikus suureneb selle osa veelgi. Keila Kaabel esindab Nokia Kaapeli OY jõu-, keskpinge-,installatsiooni-, kummi-, optiliste- ja rippkaablite müüki Baltikumis.

Töötajate arv ettevõttes on püsinud läbi aastate samal tasemel (40-44 inimest). Põhitähelepanu on pööratud efektiivsuse tõstmisele. Igal aastal investeeritakse 3-4 milj. EEK tehnoloogiasse.

Ettevõtte 1996.a. netokäive oli 60 milj. EEK ja kasum 4 milj.EEK. !997. aastaks prognoosib ettevõte käibeks 100 milj. EEK ja 1998.a. järgnevat 35-40% käibe kasvu.

Hetkel on Keila Kaabel ainus toimiv kaablitehas Baltikumis. Ettevõte on turuliider kõigis kolmes Balti riigis enamiku toodete osas, mis on esindatud müügi nimekirjades.

Tulevikuplaanides on müügitegevuse laiendamine uutele turgudele. Oma geograafilise asukoha tõttu on Keila Kaabel ka tulevikus keskendunud endistele NL vabariikidele. Samuti on tehtud ja tehakse edaspidi koostööd Ida-Euroopa ja vähemal määral Põhjamaadega.

Seisuga 30.06.1997. omas HE AS-st Keila Kaabel 41.2%. Ülejäänud osa kuulub firmale Nokia Kaapeli OY. Nõukogu liikmed on:

Olli-Heiki Kyllonen (Nokia Kaapeli OY)- nõukogu esimees

Endel Palla (AS Harju Elekter)- nõukogu aseesimees

Jüri Kalmet (AS Harju Elekter)- nõukogu liige

Risto Suomio (Nokia Kaapeli OY)- nõukogu liige

Raimo Järvinen (Nokia Kaapeli OY)- nõukogu liige

AS-l Keila Kaabel on üheliikmeline juhatus, juhatajaks on Tarvo Leppik.

 

PK Cables OY

PK Cables OY on väljapaistev juhtmeköidiste valmistaja Põhjamaade veoauto- ja elektroonikatööstusele. Samuti tegeleb firma mobiiltelefonide tugijaamade varustuse ja ühenduskaablite tootmisega. PK Cables OY aktsiatega alustati kauplemist Helsingi Väärtpaberibörsil 03.04.1997. a. Kauplemine on olnud aktiivne ja üle 40 % ettevõtte aktsiatest on vahetanud omanikku. Aktsia märkimishind oli 46 FIM-i ja kogu kauplemisaja jooksul on see liikunud vahemikus 60.50 – 90.10 FIM.

Vastavalt PK Cables OY viimase poolaasta aruandele on firma majandustegevus liikunud positiivses suunas. Müügikäive oli 183,9 mFIM mis on 66% enam kui eelmise aasta samal perioodil (eelmisel aastal 110,7 mFIM).Uus tootegrupp, millega alustati 1996 suvel ja mis sisaldab mobiiltelefonide tugijaamade varustuse ja ühenduskaablite tootmist, hõlmas 66% kasumi tõusust. Kasum enne makse ja mahaarvamisi oli 21,8 mFIM (1995.a. 16,5 mFIM).

HE bilansis on PK Cables OY aktsiad kajastatud soetusväärtuses (ostetud 1994.a. 987,478 EEK eest). HE-le kuuluva 529,000 aktsia turuväärtus seisuga 11.09.1997.a. oli 46 mFIM.

PK Cables OY juhatusse kuuluvad:

Ari Tolppanen (CapMan Capital Management OY) -esimees

Seppo Arponen (KERA OY) -liige

Tom Hakalax (PK Cables OY) -liige

Leo Ojala (PK Cables OY) -liige

Endel Palla (AS Harju Elekter) -liige

Veikko Ravaska (PK Cables OY) -liige

Risto Suonio (Nokia OY AB) -liige

PK Cables OY peadirektoriks on Tom Hakalax.

 

HE aktsiatega seotud riskid

Majanduspoliitiline risk

HE (nagu teistegi ettevõtete) majandustulemused sõltuvad Eesti majanduslikust ja poliitilisest arengust. Erinevad majandus-poliitilised (maksu-, tolli- jne.)otsused võivad HE tegevust positiivselt või negatiivselt mõjutada.

Ettevõtte risk

Aktsiate hinna turul määrab nõudluse ja pakkumise vahekord, mida mõjutavad ettevõtte majandustulemused, turuosa, tulevikus väljamakstavad dividendid, arengusuunad ja muud tegurid, mille mõjul võib aktsiate hind tulevikus nii tõusta kui langeda.

Suured tellimused

HE müüb suure osa oma toodangust suhteliselt väikesele ettevõtete ringile. Kuigi mainitud ettevõtetega on toimunud pikaajaline hea koostöö, pole lepingute lõpetamine vaatamata pikaajalistele lõpetamistähtaegadele teatud ajahetkel välistatud.

Valuutarisk

HE impordib suure osa materjalidest ning ekspordib üle poole lõpptoodangust, mistõttu ettevõtte majandustulemused on kergesti mõjutavad valuutakursside liikumisest.

Konkurents

Kuigi HE on oma toodangu suure ekspordi osakaalu tõttu harjunud tegutsema tugeva konkurentsi tingimustes, võib uute konkurentide turuletulek ettevõtte majandustulemusi mõjutada.

Aktsiate likviidsus

Kuigi HE aktsiad on kavas noteerida TVB lisanimekirjas ja üle 40% aktsiatest kuulub väikeaktsionäridele, ei garanteeri see HE aktsiate likviidsust igal ajahetkel.

 

3. Finantstulemused

 

3.1. Bilanss

 

EEK

30.juuni

1997(3)

31.dets.

1996

31.dets.

1995

31.dets.

1994

AKTIVA

 

Raha ja väärtpaberid

s.h. väärtpaberid

 

 

8,008,077

 

 

4,050,998

2,444,146(4)

 

 

1,785,464

 

 

3,798,111

 

Nõuded ostjate vastu

Mitmesugused nõuded

Viitlaekumised

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud

Maksude ettemaksed

Kokku lühiajalised nõuded

 

7,082,126

177,356

494,945

129,668

1,196,235

9,080,330

 

4,985,854

210,281

11,112

69,682

110,633

5,387,562

 

5,122,612

524,897

22,883

66,133

477,450

6,213,975

 

3,121,330

327,754

0

15,917

369,657

3,834,658

 

Tooraine ja tootmisvarud

Kaubad

Ettemaksed hankijatele

Varud kokku

 

11,049,000

1,887,861

1,395,249

14,332,110

 

8,405,796

1,367,296

307,473

10,080,565

 

7,421,924

623,323

154,062

8,199,309

 

3,758,718

390,412

104,129

4,253,259

 

KÄIBEVARA KOKKU

 

31,420,517

 

19,519,125

 

16,198,748

 

11,886,028

 

Sidusettevõtete aktsiad

s.h. Keila Kaabel

Glamox Harju Elekter

ABB Harju Elekter

Muud aktsiad(5)

s.h. PK Cables

Eesti Ühispank

Eesti Maapank

Mitmesugused pikaajalised nõuded

Pikaajalised finantsinvesteeringud kokku

Hooned, rajatised, maa

Masinad ja seadmed(6)

Muu inventar

Akumuleeritud põhivara kulum (-)

Lõpetamata kapitaalmahutus

Ettemaks materiaalse põhivara eest

Materiaalne põhivara kokku

 

14,372,308

11,001,071(7)

3,371,237

0

1,576,688

987,478

569,210

20,000

258,018

16,207,014

20,674,279

12,778,040

926,274

-10,199,737

1,442,956

181,322

25,803,134

 

14,866,708

11,495,471

3,371,237

0

1,660,688

1,071,478

569,210

20,000

258,018

16,785,414

20,602,686

11,528,276

635,290

-8,887,181

0

0

23,879,071

 

15,950,517

9,844,557

6,105,960

0

1,346,012

1,176,012

145,000

25,000

379,907

17,676,436

14,893,429

8,846,976

539,207

-6,772,425

1,497,094

0

19,004,281

 

15,241,322

10,126,662

2,771,444

2,343,216

1,346,012

1,176,012

145,000

25,000

1,176,012

17,763,346

14,516,429

6,681,576

419,056

-5,055,091

0

0

16,561,970

 

Põhivara kokku

 

42,010,148

 

40,664,485

 

36,680,717

 

34,325,316

 

AKTIVAD KOKKU

 

73,430,665

 

60,183,610

 

52,879,465

 

46,211,344

(3)finantsinformatsiooni ülevaade tehtud KPMG poolt 11.09.1997(vt lisa nr.3).
(4)1997.a.algul müügiks läinud AS-i Glamox Harju Elekter aktsiad.
(5)vt.aktsiate turuhinda petükist nr.3.6."Selgitused finantsaruannetele".
(6)1995.ja 1994.a.aastaaruannetes on näidatud masinaid ja seadmeid ühel real koos muu inventariga.
(7)AS Keila Kaabel aktsiate väärtust vähendati 494,400 krooni nende poolt HE makstud dividendide võrra.Sama palju vähenes ka 1997.a.I poolaasta eelmiste aastate jaotamata kasum.

 

EEK

30.juuni

1997

31.dets.

1996

31.dets.

1995

31.dets.

1994

PASSIVA

 

Tagatiseta võlakohustused

Lühiajaline pangalaen

Ostjate ettemaksed

Võlad hankijatele

Muud lühiajalised võlad

Maksuvõlad

Viitvõlad

 

 

0

734,463

287,882

5,226,365

9,781

2,193,069

1,989,889

 

 

0

1,654,907

118,779

2,481,995

2,006

1,846,452

2,654,660

 

 

1,965,760

342,656

145,625

2,696,666

36,701

785,983

1,936,811

 

 

2,366,960

0

15,524

956,433

2,032,140

424,559

1,579,058

Lühiajalised kohustused kokku

 

Pikaajaline pangalaen

Muud pikaajalised võlakohustused

Potentsiaalne tulumaksukohustus

10,441,449

 

8,029,650

0

1,488,833

8,758,799

 

0

5,000,000

1,488,833

7,910,202

 

0

5,972,395

0

7,374,674

 

0

8,061,773

0

Pikaajalised võlakohustused kokku

 

9,518,483

6,488,833

5,972,395

8,061,773

 

KOHUSTUSED KOKKU

 

19,959,932

 

15,247,632

 

13,882,597

 

15,436,447

 

Aktsiakapital

Ümberhindluse reserv(8)

Reservid

Eelmiste perioodide jaotamata kasum

Aruandeaasta puhaskasum

 

18,000,000

0

1,010,000

23,664,432(9)

10,796,301

 

16,000,000

0

410,000

19,808,242(10)

8,717,736

 

16,000,000

8,163,939

0

6,610,958

8,221,971

 

16,000,000

8,163,939

0

1,193,889

5,417,069

 

OMAKAPITAL KOKKU

 

 

53,470,733

 

44,935,978

 

38,996,868

 

30,774,897

 

PASSIVA KOKKU

 

73,430,665

 

60,183,610

 

52,879,465

 

46,211,344


(8)Kinnitatud 07.10.93.Rahandusministeeriumi käskirjaga nr.61/3553 seoses HE mitterahalise sissemaksega AS-i Keila Kaabel aktsiakapitali.
(9)Eelmiste perioodide jaotamata kasum seisuga 30.06.1997.a. erineb "1996. aasta kasumi jaotamise otsuses"toodust 2,561,546 krooni võrra,mis on seletatav järgmiselt:
a)AS Keila Kaabel maksis 1997.a.I poolaastal HE-le dividende,mille tõttu vähenes HE investeeringute väärtus Keila Kaabli aktsiatesse (kap.os.meetodil) ja ka eelmiste perioodide jaotamata kasum.
b)1997.a. jaanuaris müüdi 29 Glamox Harju Elekter aktsiat,mille bilansiline maksumus 2,444,146 EEK oli 31.12.1996.a. bilansis kajastatud käibevara hulgas.Nende aktsiate soetamisväärtus oli 377,000 EEK ja kapitaliosalusega kasvanud väärtus 2,067,146 EEK.Aktsiate müümisel vähendati selle summa võrra bilansis eelmiste perioodide jaotamata kasumit ja tegelikult aktsiate müügist saadud kasum kirjendati aruandeaasta finantstuludesse sidusettevõtete aktsiatelt.
(10)Eelmiste perioodide jaotamata kasum seisuga 31.12.96.erineb 1995.a. kasumi jaotamise otsusest + 5,571,314 krooni võrra,mis on seletatav järgmiselt:
a)1996.a. detsembris müüdi 29 Glamox Harju Elekter aktsiatest.Nendele langev eelmistel perioodidel kasumisse kantus summa (kap.os.meetodil)oli 1,429,865 krooni;
b)vastavalt rahandusministri määrusele nr.104, kanti 31.12.1996 põhivara ümberhindluse reservi jääl 8,163,939 krooni eelmiste aastate jaotamata kasumisse;
c)aasta auditi tegemisel ilmnes,et maksustamisel kasutatavad amortisatsiooninormid ületavad oluliselt raamatupidamislikke amort.norme,mis võimaldab tulumaksu tasumist edasi lükata .Seisuga 31.12.96 moodustas see kohustus 1,488,833 krooni,millest 1,162,760 krooni oli tekkinud eelmistel perioodidel ja 326,072 krooni aruandeperioodil,mis kajastus kasumiaruandes, 1,162,760 krooni kanti eelmiste aastate jatamata kasumist maha.


3.2. Kasumiaruanne

 

EEK

1997 I p.a.

1996

1995

1994

 

 

Realiseerimise netokäive

 

Realiseeritud toodete kulud

 

 

44,410,267

 

36,977,260

 

72,798,635

 

59,518,821

 

62,278,788

 

51,114,330

 

39,773,136

 

30,720,812

 

KOGUKASUM

 

7,433,007

 

13,279,814

 

11,164,458

 

9,052,324

 

Üldhalduskulud, s.h.

Turustuskulud

Admin. kulud

Arengukulud

 

Muud äritulud

 

Muud ärikulud

 

 

5,264,365

900,951

3,850,854

512,560

 

136,436

 

248,951

 

7,104,932

203,328

6,173,358

728,246

 

212,030

 

696,844

 

5,860,180

165,376

5,694,804

0

 

1,487,783

 

592,168

 

4,710,455

0

4,710,455

0

 

421,397

 

394,342

 

ÄRIKASUM

 

2,056,127

 

5,690,068

 

6,199,893

 

4,368,924

 

Finantstulud

- sidusettevõtete aktsiatelt(11)

- muudelt aktsiatelt

- valuutakursi muutustest

- muud intressi- ja finantstulud

Finantstulud kokku

 

Finantskulud

- sidusettevõtete aktsiatelt

- intressikulud

- fin.invest.väärtuse langusest

- muud finantskulud

 

Finantskulud kokku

 

 

 

2,727,400

6,737,829

5,7

2,107

9,467,843

 

 

0

348,278

0

49,391

 

397,669

 

 

5,400,203

1,001,716

78,976

40,083

6,520,978

 

 

0

1,570,634

7,190

58,100

 

1,635,924

 

 

 

3,804,894

343,929

56,589

382,529

4,587,941

 

 

282,105

1,169,980

0

72,178

 

1,524,263

 

 

2,371,106

60,000

99,720

179,182

2,710,008

 

 

0

1,118,370

81,993

0

 

1,200,363

 

KASUM ENNE MAKSE

 

Tulumaks

Edasilükkunud tulumaks

 

 

11,126,301

 

330,000(12)

0

 

10,575,122

 

1,531,314

326,072

 

9,263,571

 

1,041,600

0

 

5,878,569

 

461,500

0

ARUANDEAASTA PUHASKASUM

 

10,796,301

 

8,717,736

 

8,221,971

 

5,417,069

(11)Täpsemalt toodud ptk.3.6."Selgitused finantsaruannetele".
(12)Tegelikuks 1997.a. tulumaksumääraks kujuneb ettevõtte juhtkonna hinnangul ca 20%.

 

3.3. Rahavoogude aruanne

 

1997 I p.a.

 

1996

1995

1994

Rahavood äritegevusest

Puhaskasum

10,796,301

8,717,736

8,221,971

5,417,069

Põhivara kulum

1,352,264

2,312,306

2,034,971

1,597,867

Kasum põhivara müügist

-30,278

-22,434

-1,245,358

0

Kahjum põhivara likvideerimisest

0

45,133

10,932

26,097

Kasum sidusev.aktsiatest

-2,233,000

-5,515,669

-3,621,994

-2,371,106

Kahjum sidusev.aktsiatest

0

0

282,105

0

Kasum portfelliinvesteeringutelt

-5,190,262

-115,446

0

0

Kahjum fin.inv.allahindllusest

0

7,190

0

0

Muutus käibevaras(v.a. raha)

-7,944,313

-1,054,843

-6,325,367

-2,195,289

Muutus lühiajalistes kohustustes

1,682,650

848,597

535,528

4,506,225

Raha sissetulek äritegevusest

-1,566,638

5,338,016

-107,212

6,980,863

Rahavood investeerimisest

Põhivara müük

33,528

38,666

1,377,626

0

Põhivara soetamine

-1,583,330

-3,036,305

-2,746,388

-1,506,399

Põhivara ettemaks

-181,322

0

0

0

Põhivara rekonstrueerimine

-1,514,925

4,212,156

-1,874,094

-619,331

Antud pikaajalist laenu

0

0

-446,200

-1,176,012

Pikaajalise laenu tagastamine

0

121,890

1,183,621

0

Aktsiate müük (pikaajal. invest.)

7,884,262

2,830,000

600,000

0

Aktsiate ost (pikaajal. invest.)

0

-426,400

0

1,286,012

Raha sissetulek investeerimisest

4,638,213

-4,684,305

-1,905,435

-4,587,754

Rahavood finantseerimisest

Pikaajalise laenu võtmine

8,029,650

0

0

719,350

Pikaajalise laenu tagastamine

-5,000,000

-972,395

0

0

Muud pikaajalised kohustused

0

326,072

0

0

Saadud aktsiakapitali täiendam.

2,000,000

0

0

0

Makstud dividendid

-1,700,000

-186,000

0

-302,300

Raha sissetulek finantseerimisest

3,329,650

-832,323

0

417,050

Rahajääkide muutus

6,201,225

-178,612

-2,012,647

2,810,160

Raha jääk perioodi algul

1,606,852

1,785,464

3,798,111

987,951

Raha jääk perioodi lõpul

8,008,077

1,606,852

1,785,464

3,798,111

 

3.4. Finantskokkuvõte


Perioodi kohta EEK

1997 I p.a.

1996

1995

1994

Netokäive

44,410,267

72,798,635

62,278,788

39,773,136

Realiseeritud toodete kulud

36,967,120

59,518,821

51,114,330

30,720,812

Ärikasum

2,056,127

5,690,068

6,199,893

4,368,924

Kasum majandustegevuses

11,126,300

10,575,122

9,263,571

5,878,569

Aruandeaasta puhaskasum

10,796,301

8,717,736

8,221,971

5,417,069

Perioodi lõpu seisuga

1997 I p.a.

1996

1995

1994

Aktiva kokku

73,430,665

60,183,610

52,879,465

46,211,344

Likviidsed varad

17,088,407

9,438,560

7,999,439

7,632769

Varud

14,332,110

10,080,565

8,199,309

4,253,259

Põhivarad

25,803,134

23,879,071

19,004,281

16,561,970

Nõuded ostjate vastu

7,082,126

4,985,854

5,122,612

3,121,330

Ostjate ettemaksed

287,882

118,779

145,625

15,524

Võlgnevus hankijatele

5,226,365

2,481,995

2,696,666

956,433

Lühiajalised kohustused

10,441,449

8,758,799

7,910,202

7,374,674

Pikaajalised kohustused

9,518,483

6,488,833

5,972,395

8,061,773

Aktsiakapital

18,000,000

16,000,000

16,000,000

16,000,000

Omakapital

53,470,733

44,935,978

38,996,868

30,774,897

Suhtarvud

1997 I p.a.

1996

1995

1994

Netokäibe kasv (%)

16.9

56.6

41.7

Aktiva kasv (%)

13.8

14.4

28.8

Omakapitali kasv (%)

15.2

26.7

19.9

Käiberentaablus (%)

4.6

7.8

10.0

11.0

Kasumirentaablus (%)

24.3

12.0

13.2

13.6

Omakapitali tootlikkus (%)

21.9

20.8

23.6

17.6

Kapitali tootlikkus (%)

16.7

18.2

19.0

14.1

Maksevõime kordaja

3.0

2.2

2.0

1.6

Likviidsuskordaja

1.6

1.1

1.0

1.0

Omakapitali ja vara suhe (%)

72.8

74.7

73.7

66.6

Puhaskasum aktsia kohta EEK(13)

6.00

5.45

5.14

3.39

Dividend aktsia kohta EEK (vt.viide 13)

1.06

0.01

0.02

Keskm. rahalaekumise aeg (päevades)

27.5

24.1

28.8

28.1

Varude suurus (päevades)

59.4

55.3

43.9

24.9

Nõuded ostjate vastu (päevades)

24.5

25.0

23.8

28.3

Võlgnevus hankijatele (päevades)

18.8

15.7

12.9

11.2

 

Käiberentaablus = Ärikasum / Netokäive

Kasumirentaablus = Puhaskasum / Netokäive

Omakapitali tootlikkus = Puhaskasum / Omakapital (perioodi keskmine)

Kapitali tootlikkus = (Puhaskasum + Intressikulu) / Varad (kokku)

Likviidsuskordaja = Likviidsed varad / Lühiajalised kohustused

Maksevõime kordaja = Käibevara / Lühiajalised kohustused

Keskmine rahalaekumise aeg = (Nõuded ostjate vastu - Ostjate ettemaksed) / (Netokäive/360)

Varude suurus (päevades) = Varu (per.keskmine) / (Realiseeritud toodete kulu / 360)

Nõuded ostjate vastu = Nõuded ostjate vastu (perioodi keskmine) / (Netokäive / 360)

Võlgnevus hankijatele = Võlgnevus hankijatele (per .keskmine) / (Realiseeritud toodete kulu/ 360)

(13)Alates HE kandmisest Äriregistrisse 14.05.1996 on aktsia nimiväärtus 10 EEK,varem 1000 EEK. Parema võrreldavuste tekitamiseks on iagl aastal arvestatud aktsia 10-kroonise nimiväärtusega.



3.5. Rakendatud raamatupidamispõhimõtted

HE raamatupidamisarvestus ja finantsaruanded on tehtud kooskõlas Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadusega ja koostatud lähtudes Eesti Vabariigis kehtivast heast raamatupidamise tavast.

1994.a. aruanded on koostatud lähtudes EV Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud "1994.a. kasumiaruande koostamisejuhendist". 1995.a. hakkas kehtima uus bilansi- ja kasumiaruandeskeem.

Siin toodud bilanss ja kasumiaruanne 1994.a. kohta on viidud uude bilansi- ja kasumiaruandeskeemi ja erinevad 1994.a. kinnitatud majandusaruannetest. Raamatupidamisseaduse §21 lg. 3 kohaselt on finantsinvesteeringud sidusettevõtetesse 1994.a. lõppbilansis ümber hinnatud kapitaliosaluse meetodil, mille tõttu kasvas bilansi maht ja ka kasumiaruandes finantstulud sidusettevõtete aktsiatelt 2,371,106 krooni.

Netonõuded ja -kohustused on ümber hinnatud bilansis kajastatud brutonõuete ja -kohustustena, mille tõttu kasvas bilansi maht täiendavalt 98,547 krooni. Kuna HE valis 1995.a. teise kasumiaruandeskeemi, siis on 1994.a. kasumiaruanne ümber hinnatud uude skeemi. Seega on kõigi siin toodud aastate aruannetes toodud andmed võrreldavad.

 

3.6. Selgitused finantsaruannetele


Üldhalduskulud

 

EEK

1997 I p.a.

1996

1995

1994

Turustuskulud

töötasu

510,656

0

0

0

sotsmaksud

173,368

0

0

0

põhivara kulum

33,108

0

0

0

muud maksud

409

0

0

0

muud turustuskulud

183,410

203,328

165,376

0

KOKKU

900,951

203,328

165,376

0

Ettevõtte üldadmin. kulud

töötasu

1,368,450

2,179,147

1,627,919

1,288,048

sotsmaksud

451,553

639,279

476,464

430,999

põhivara kulum

244,524

357,241

328,709

249,204

muud maksud

29,425

41,353

31,318

52,900

remondi - ja hooldusmaterjalid

152,976

202,515

434,039

440,342

väheväärtuslik inventar

75,504

57,244

92,635

67,375

bürootarbed

69,199

138,711

121,446

101,880

kütus, elekter, energia

224,911

381,266

361,584

344,607

põhivara remont ja hooldus

177,226

777,077

509,368

327,711

audiitorkontroll

36,925

61,610

2,800

0

sideteenused

70,976

113,177

111,111

154,610

tuletõrje-valveteenus (14)

189,099

35,607

41,632

18,015

lähetuskulud

43,975

85,132

74,578

108,206

esinduskulud

30,928

38,733

29,464

34,620

reklaam

141,917

122,746

249,905

117,200

vesi-kanalisatsioon

79,385

149,772

110,800

91,198

territooriumi korrashoid

232,970

155,326

220,086

315,320

muud admin.kulud

230,911

637,422

870,946

568,220

KOKKU

3,850,854

6,173,358

5,694,804

4,710,455

Arengukulud

töötasu

302,189

457,631

0

0

sots.maksud

99,580

135,929

0

0

põhivara kulum

38,250

23,307

0

0

muud maksud

851

3,357

0

0

muud arengukulud

71,690

108,022

0

0

KOKKU

512,560

728,246

0

0

üldhalduskulud Kokku

5,264,365

7,104,932

5,860,180

4,710,455

(14)Toimus valvesüsteemi paigaldamine Tallinna esinduskauplusesse.

 

Investeeringud

Investeeringud materiaalsesse põhivarasse

1997 I p.a.

1996

1995

1994

Hooned, rajatised

71,969

5,709,250

377,000

619,331

Masinad,seadmed

1,288,146

2,940,241

2,598,437

1,046,536

Muu inventar

295,184

96,064

147,951

459,863

Soetus kokku

1,655,299

8,745,555

3,123,388

2,125,730

Muutus lõpetamata ehituses perioodi jooksul (+/-)

+1,442,956

-1,497,094

+1,497,094

0

Ette makstud põhivara

181,322

0

0

0

Investeering põhivarasse kokku

3,279,577

7,248,461

4,620,482

2,125,730

 

1995. aastal müüdi HE atsetüleenitsehh AS-le Eesti AGA, mille tulemusena saadi täiendavat äritulu 1,100,000 krooni, mis selgitab 1995.a. kasumiaruandes erakorraliselt suuri äritulusid võrreldes teiste aruandeaastatega.

 

1996

Ehitised

Masinad ja seadmed

Muu inventar

Akumul.

kulum

Lõpetamata

Ehitus

Mat. põhivara kokku (soetus-maksumuses)

Aasta alguseks

14893429

8846976

539207

-6772425

1497094

25776706

Soetamine

5709257

2940241

96084

4212163

12957745

Müük (soetusmaksum.)

-56382

51261

-56382

Rekonstrueerimine

-5709257

-5709257

Allahindlus bilansis

-74789

0

Mahakandmine

-202559

146289

-202559

Majandusaasta kulum(15)

(470111)

(1657426)

(109980)

-2237517

Aasta lõpuks

20602686

11528276

635291

-8887181

0

32766253

(15)Sulgudes on näidatud maj.arvestuslik kulum ehitistele,masinatele ja muule inventarile,mida arvestatakse ainult akumuleeritud kulumi real.

1996. aasta jooksul tehti ehitistele rekonstrueerimistöid 4,212,163 krooni väärtuses. Kõik hoonetele tehtud rekonstrueerimistööd lõpetati ja anti käiku kogusummas 5,709,257 krooni, millest 1,497,094 krooni tehti 1995.a. ja oli aasta algul lõpetamata ehitusena bilansis arvel.

 

Ehitisi amortiseeritakse lineaarselt ja nende amortisatsiooni määr on 3% aastas. Ehitiste akumuleeritud kulum 1996. aasta lõpuks oli 3,669,246 krooni.

 

Masinaid ja seadmeid amortiseeritakse lineaarselt ja nende keskmine amortisatsioonimäär on 15 % aastas, kuid see kõigub 10-30% sõltuvalt nende kasutuseast. Aastainventuuriga hinnati masinaid ja seadmeid alla ja nende maksumus bilansis vähenes 74,789 krooni võrra, kuna nende turuväärtus oli jätkuvalt bilansilisest maksumusest madalam. Masinate ja seadmete akumuleeritud kulum oli aasta lõpuks 4,806,744 krooni. Inventari amortiseeritakse lineaarselt ja amortisatsioonimäär aastas on 20 %.

 

Finantsinvesteeringud ja antud laenud

 

Investeering teistesse äriühingutesse

1997 I p.a.

1996

1995

1994

PK Cables OY aktsiad (Soome)

1,176,012

Eesti kommertspankade aktsiad

426,400

85,000

Antud laenud

Antud pikaajaline laen PK Cables OY-le

1,176,012

Antud pikaajaline laen Eesti äriühingule (AS Entek)

446,200

KOKKU

0

426,400

446,200

2,437,024

 

PK Cables OY-le antud pikaajaliselt laenult laekus 1994. ja 1995.a. täiendavat finantstulu laenuintresside näol. Laen tagastati 1995.a.

 

Oluline osalus teistes äriühingutes (seisuga 30.06.97)

 

Ärinimi

 

Sidusettevõtjad

Aktsiate arv

Osalus %

Aktsia nimi-väärtus

Aktsia turu-väärtus

Asukoht

Tegevusala

1.AS KEILA KAABEL

Äriregistri kood 10094120

989

41.2

10,000 EEK

-

Paldiski mnt.31, Keila

Eesti

kaabli tootmine

2.AS GLAMOX HARJU ELEKTER

Äriregistri kood 10089357

40

20

13,000 EEK

-

Paldiski mnt.31, Keila

Eesti

elektriradiaato-rite ja valgustite tootmine ja müük

Muud ettevõtted

1.PK Cables OY

Äriregistri nr. 596615

529,000

10.03

2 FIM

74.50 FIM(16)

 

Kempeleentie 46, PL 5

90441

Kempele

autode ja elektroonika-seadmete juhtmeköidiste valmistamine

2. Eesti Ühispank

49,435

0.002

10 EEK

53.65 EEK

Tartu mnt.13, Tallinn

Eesti kommertspank

3. Eesti Maapank

2,000

0.0002

10 EEK

-

Estonia pst.11, Tallinn

Eesti kommertspank

 

(16)Seisuga 30.06.1997.oli Eesti Panga andmeil 1FIM=2,6816 EEK.

Algselt omas HE 45,000 PK Cables OY aktsiat. 1996.aastal müüs HE 4000 PK Cables OY aktsiat ja täiendav finantstulu muudelt aktsiatelt oli 115,000 krooni.

20.veebruaril 1997 vahetati seoses PK Cables OY aktsiate noteerimisega Helsingi Väärtpaberibörsil 41,000 HE omanduses olevat PK Cables OY aktsiat nimiväärtusega 10 FIM 574,000 aktsia vastu nimiväärtusega 2 FIM. Ühtlasi sõlmiti aktsionäride vahel kokkulepe, mille kohaselt pidi iga aktsionär müüma osa oma osalusest hinnaga 46 FIM aktsia. HE müüs 04.04.1997.a. 45,000 PK Cables OY aktsiat, millest saadi täiendavat finantstulu 5,190,000 EEK.

PK Cables OY aktsiatelt sai HE dividende 1996.a. 802,566 EEK ja 1997 a. 1,539,399 EEK.

Ühispanga aktsiaid omab HE seoses Harju Maapanga asutajaliikmeks olemisega ja algemissioonis osalemisega. Hiljem, kui Harju Maapank ühines Ühispangaga, vahetati 14,500 Harju Maapanga aktsiat 14,281 Ühispanga aktsia vastu 1996.a. algul. Samal ajal kuulutati välja Ühispanga aktsiate emissioon, milles HE osales. Osteti juurde 32,800 aktsiat.

Keila Panga suurkliendina ostis HE 25,000 EEK eest Keila Panga aktsiaid. Nüüdseks on Keila Pangast saanud Eesti Maapanga harukontor ja HE 2,500 Keila Panga aktsiat vahetati 2,000 Maapanga aktsia vastu.

Finantstulu sidusettevõtete aktsiatelt

 

1997 I p.a.

1996

1995

1994

Finantstulu kapitaliosalusest

s.h. Keila Kaabel

Glamox Harju Elekter

 

3,167,203

1,650,914

1,516,289

2,697,516

0

2,697,516

2,371,106

236,662

2,134,444

Dividenditulu

s.h. Keila Kaabel

Glamox Harju Elekter

494,400

494,400

0

0

0

0

819,900

182,900

637,000

0

0

0

Kasum aktsiate müügilt

s.h. ABB Harju Elekter

Glamox Harju Elekter

2,233,000

0

2,233,000

2,233,000

0

2,233,000

287,478

287,478

0

0

0

0

KOKKU

2,747,400

5,400,203

3,804,894

2,371,106

 

1995.aastal müüdi täielikult HE osalus AS ABB Harju Elektris. Algselt (1992.a.) plaaniti, et peale ühisfirma edukat käivitumist, läheb kogu HE elektriseadmete tootmine ABB Harju Elekter koosseisu. Kuna ABB kontsernil oli eesmärgiks arendada ja toota ainult ABB kontserni poolt välja töötatud toodangut, kuid HE tooted olid välja töötatud spetsiaalselt lähtudes Eesti turu vajadustest, siis peeti otstarbekaks müüa osalus ABB Harju Elektris ja HE jätkas elektriseadmete tootmist iseseisvalt oma tehases.

1996.a.aastal müüdi osa HE osalusest HE sidusettevõttes AS Glamox Harju Elekter. Eesmärgiga saada täiendavaid investeeringuid AS-i Glamox Harju Elekter tehasesse emaettevõttelt OY Glamox AB müüdi kokku 29% osalusest (14.5% 1996.a. ja 14.5% 1997.a.) emaettevõttele. HE osalus firmas kahanes seega 49%-lt 20%-le. Täiendav finantstulu oli 2,233,000 krooni 1996.a. ja 2,233,000 krooni 1997.a.I poolaastal.

Võlakohustused

Seisuga 30.06.1997. olid HE bilansis üleval järgmised võlakohustused:

FIM

EEK

Limiit

Intressimäär

1. Lühiajalised laenukohustused

 

OP-Rahoitus OY faktooringlaen

 

 

 

 

292,196

 

 

 

 

734,463

 

 

 

 

500,000 FIM

 

 

 

3 kuu Helibor(17)+1,0%

2. Pikaajalised laenukohustused

 

Postipankki

 

 

 

3,000,000

 

 

 

8,029,650

 

 

 

3,000,000FIM

 

 

3 kuu

Helibor+3,0%

3. Potentsiaalne tulumaksukohustus

 

1,488,833

 

(17)3 kuu Helibor seisuga 30.06.1997-3.06%.

Konservatiivsuse printsiibist lähtudes võeti 1996.a. lõppbilanssi üles potentsiaalne tulumak-sukohustus pikaajalise kohustusena 1,488,833 krooni ja vähendati eelmiste aastate jaotamata kasumit 1,162,760 krooni ning aruandeaasta (1996.a.) puhaskasumit 326,072 krooni võrra.


Sõlmitud laenulepingud

    1. OP-Rahoitus OY,faktooring-finantseerimise leping nr. 3472 27,06,1997.

     

    Sõlmitud 27.06.1997 laenulimiidiga 500,000 FIM intressiga 3 kuu Helibor + 1.0%. Limiiditasu on 1.75% kasutatud limiidilt. Krediidi suurus on 70% arve summast, limiit on antud Saajos OY (Soome) ja KCI Hoists OY (Soome) müügiarvetele.

     

    Laenu tagatiseks on:

     

    · Pandileping HE müügiarvete Saajos OY-le ja KCI Hoists OY-le pantimise kohta OP-Rahoitus OY-le.

    · Pandileping 12,000 PK Cables OY aktsia pantimiseks Osuuspankki Keskuspankki OY-le juhul kui panditud müügiarved jäävad nimetatud firmade poolt tasumata.

    2. Postipankki, laenuleping nr 302-00-04300137-3 uksetehase rekonstrueerimiseks ja elektriseadmete tehase töökeskuse soetuse finantseerimiseks.

Sõlmitud 30.05.1997. summas 3,000,000 FIM intressiga 3 kuu Helibor + 3%. Laenu viimane tagasimakse toimub 18.06.2001.

Laenu tagatiseks on:

 

Bilansivälised kohustused

HE on sõlminud käenduslepingu Eesti Investeerimispangaga OÜ Harju KEK laenu tagamiseks summas 3,000,000 EEK, tähtajaga 15.06.2002;

Nokia Cables Ltd-le on antud garantii Keila Kaabel AS-i iga-aastaselt pikendatava käibekapitali laenu tagamiseks summas 824,000 FIM.


Sidusettevõtete finantsnäitajad

Sidusettevõtete peamised finantsnäitajad 1996.a. olid järgmised:

 

Keila Kaabel

Glamox Harju Elekter

Perioodi kohta

1997 I p.a.

1996

1997 I p.a.

1996

Netokäive

44,777,353

60,138,002

26,976,176

59,245,074

Ärikasum

727,713

4,756,961

729,400

4,628,263

Aruandeaasta puhaskasum

579,996

4,007,074

893,742

4,395,040

Perioodi lõpu seisuga

Aktiva kokku

50,097,036

38,446,754

26,812,637

24,892,761

Põhivarad

23,071,857

22,381,921

5,153,205

3,303,295

Aktsiakapital

24,000,000

24,000,000

2,600,000

2,600,000

Omakapital

27,276,795(18)

27,896,777

17,749,926

16,856,183

(18)1997.a. algul otsustati maksta dividenideks 1,200,000 EEK.

Käesoleva seisuga pole HE oma sidusettevõtetele laene andnud.

 

4. Juhtimisstruktuur ja töötajad

 

Üldkoosolek

HE kõrgeimaks juhtimisorganiks on aktsionäride üldkoosolek. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus hiljemalt 6 (kuue) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest.

Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku seaduses ettenähtud juhtudel.Korralise üldkoosoleku toimumisest teatatakse ette vähemalt kolm nädalat, erakorralise üldkoosoleku toimumisest vähemalt ühe nädala. Juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate aktsionäridele aktsiaraamatusse kantud aadressil.

Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud vähemalt pool aktsiatega esindatud häältest. Üldkoosoleku pädevus aktsiaseltsi puudutavate otsuste vastuvõtmisel on vastavuses Äriseadustikus sätestatuga.

Üldkoosoleku otsus on vastu võetud , kui selle poolt on antud vähemalt pool üldkoosolekul esindatud häältest, kui seadusega ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

 

Nõukogu

Nõukogu planeerib HE tegevust, korraldab aktsiaseltsi juhtimist ja teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. Nõukogu koosneb kolmest kuni viiest liikmest.

Nõukogu valitakse ja kutsutakse tagasi aktsionäride üldkoosoleku poolt. Nõukogu liikmed valitakse kolmeks aastaks. Nõukogu liikmete tagasikutsumise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest.

Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui nõukogu koosolekust võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 koosolekul osalenud nõukogu liikmetest.

Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest kui otsustatakse tema ja HE vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja HE vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui sellest tehingust tulenevad nõukogu liikme huvid on vastuolus HE huvidega või kui see kolmas isik on juriidiline isik, milles antud nõukogu liikmel või tema lähikondsel on oluline osalus.

Nõukogul on õigus kolme aasta jooksul alates 09.06.1997 suurendada aktsiakapitali uute aktsiate väljalaskmisega, mille eest tuleb tasuda rahaliste sissemaksetega. Aktsiakapitali ei või suurendada rohkem kui pool aktsiakapitalist, mis oli ajal, kui nõukogu sai õiguse suurendada aktsiakapitali.

12.04.1996. toimunud OÜ Harju KEK, kui HE ainuomaniku, juhatuse koosolek kinnitas HE nõukogu neljaliikmelise koosseisu:

Jüri Kalmet -nõukogu esimees;

Kalvi Schilf -nõukogu liige;

Priidik Kalle -nõukogu liige;

Harald Tillemann -nõukogu liige.

 

 

Jüri Kalmet (sünd. 05.05.1938) Alustas tööd kontsernis 01.10.1976.a.(19) Alates 01.02.92.a. on töötanud OÜ Harju KEK peadirektorina ning alates 12.04.96.a.juhatuse esimehena. Keskharidus.

Täiendav tegevus -OÜ Harju KEK tütarettevõtete nõukogu esimees; (AS Devest, AS Eltek, AS Entek, AS Haret, AS Haret Metall, AS Harju Elekter, AS Kelmo, AS KMV, AS Sanitek, AS Sõbra)

-AS EKE ja AS EKE Invest juhatuse aseesimees.

Kalvi Schilf (sünd. 29.11.1938) Alustas tööd kontsernis 24.07.1972.a. Alates 01.02.92.a. on töötanud OÜ Harju KEK peadirektori asetäitjana, alates 15.02.93.a. juhatuse liikmena ja peadirektori I asetäitjana ning alates 12.04.96.a. juhatuse aseesimehena. Lõpetanud 1972.a.Tallinna Polütehnilise Instituudi elektriinsenerina.

Täiendav tegevus -OÜ Harju KEK tütarettevõtete nõukogu liige;(AS Denvest, AS Eltek, AS Entek, AS Haret, AS Haret Metall, AS Harju Elekter, AS Kelmo, AS KMV, AS Sanitek, AS Sõbra)

-AS Harju Ehitus, AS Noonius nõukogu esimees;

-AS ENSEK nõukogu liige.

Priidik Kalle (sünd.19.01.1951) Alustas tööd kontsernis 25.03.1982.a. pearaamatupidaja. Alates 01.01.93.a. on töötanud OÜ Harju KEK peadirektori asetäitjana ning alates 12.04. 96.a.juhatuse liikmena. Lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi 1978.a. ökonomistina.

Täiendav tegevus -OÜ Harju KEK tütarettevõtete nõukogu liige (AS Denvest, AS Eltek, AS Entek, AS Haret, AS Haret Metall, AS Harju Elekter, AS Kelmo, AS KMV, AS Santek).

Harald Tillemann (sünd. 11.01.1926) Alustas tööd kontsernis 09.08.1976.a. peainseneri asetäitjana. Alates 01.02.92.a. on töötanud peadirektori abina ja juhatuse sektretärina ning alates 12.04.96.a. juhatuse liikmena. Lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi 1952.a. insener-elektrikuna.

Täiendav tegevus -OÜ Harju KEK tütarettevõtete nõukogu liige (AS Denvest, AS Eltek, AS Entek, AS Haret, AS Haret Metall, AS Harju Elekter, AS Kelmo, AS KMV, AS Sanitek).

 

(19)kontserni all on mõeldud OÜ Harju KEK.

Juhatus

Juhatus on HE juhtimisorgan, mis esindab ja juhib ettevõtet.

Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikmed valitakse kolmeks aastaks ning juhatusel on üks kuni viis liiget.

Juhatuse liikmete õigused ja kohustused määratakse täpsemalt nendega sõlmitavas lepingus. Lepingu sõlmib, muudab ja lõpetab nõukogu.

 

Juhatuse liige ei võta osa otsustamisest tehingu teostamise üle HE ja juriidilise isiku vahel, milles temal või tema lähikondsel on oluline osalus.

 

15. aprillil 1996 toimunud nõukogu koosolek määras viieliikmelise juhatuse:

 

Endel Palla -juhatuse esimees

Andres Allikmäe -juhatuse liige

Ülo Merisalu -juhatuse liige

Karin Padjus -juhatuse liige

Lembit Libe -juhatuse liige

 

Endel Palla (sünd. 19.06.1941) Alustas tööd kontsernis 27.01.1969.a. elektriseadmete tootmisjuhina erinevatel ametikohtadel.Alates 01.01.91.on töötanud HE tegevdirektorina ning alates 01.06.96.a.juhatuse esimehena. Lõpetanud 1968 a. Tallinna Polütehnilise Instituudi tööstuselektroonika erialal.

Täiendav tegevus: - Harju KEK nõukogu liige;

- PK Cables OY juhatuse liige;

- AS Keila Kaabel nõukogu aseesimees;

- AS Glamox Harju Elekter nõukogu aseesimees;

- ETTKL presiidiumi liige;

- Eesti Elektrotehnika Komitee presiidiumi liige.

Andres Allikmäe (sünd. 07.02.1957) Alustas tööd kontsernis 15.10.1982.a. juhtiv-insenerina. Alates 01.01.91. on töötanud HE autojuhtmete jaoskonna juhatajana ning alates 01.01.94.a. HE autojuhtmete tehase juhatajana. Lõpetanud 1980 a. Tallinna Polütehnilise Instituudi elektronarvutite erialal.

Täiendav tegevus: - Harju KEK nõukogu liige.

Ülo Merisalu (sünd. 26.05.1963) Alustas tööd kontsernis 05.08.1991 tsehhi juhataja asetäitjana. Alates 06.07.92.a.on töötanud tsehhi juhatajana ning alates 01.01.96.a. HE elektriseadmete tehase juhatajana. Lõpetanud 1986 a. Tallinna Polütehnilise Instituudi elektriajamite ja tööstusseadmete automatiseerimise erialal.

Täiendav tegevus: - Harku Vallavolikogu liige.

Karin Padjus (sünd. 01.06.1948) Alustas tööd kontsernis 20.03.1978.a. raamatupidajana. Alates 01.01.85.a.on töötanud HE pearaamatupidajana. Lõpetanud 1973 a. Tartu Riikliku Ülikooli kaubandus-raamatupidamise erialal.

Täiendav tegevus: - AS Glamox Harju Elekter nõukogu liige.

Lembit Libe (sünd. 21.02.1946) Alustas tööd kontsernis 10.09.1969.a. töödejuhatajana. Alates 01.01.1982.a.on töötanud HE peaökonomistina. Lõpetanud 1969 a. Tallinna polütehnilise Instituudi ehitusökonoomika erialal.

Täiendav tegevus: - Saue Vallavolikogu eelarvekomisjoni esimees.

 

Tegevjuhtkond

HE tegevjuhtkond on täidesaatev ja koordineeriv organ, mis korraldab ettevõtte igapäevast tegevust juhatuselt saadud volituste piires.

HE tegevjuhtkonda kuuluvad:

Endel Palla - tegevdirektor

Andres Allikmäe - autojuhtmete tehase juhataja

Ülo Merisalu - elektriseadmete tehase juhataja

Karin Padjus - pearaamatupidaja

Lembit Libe - peaökonomist

Hillar Suurkuusk (sünd. 2.4.1937) - peainsener

On töötanud alates 01.01.91.a. HE peainsenerina ametikohal, alates 17.09.1993 alustas tööd tsehhi juhatajana. Lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi 1973 a. elektriajamite ja tööstusseadmete automatiseerimise erialal.

Kalju Liiv (sünd. 26.9.1937) - peamehaanik-energeetik

On töötanud alates 05.02.79.a. HE peamehaanik-energeetiku ametikohal. Lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi 1967 a. elektriajamite ja tööstusseadmete automatiseerimise erialal.

Kalev Koort (sünd. 10.1.1970) - tulekindlate uste tehase juhataja.

On töötanud alates 15.08.94 insenerina, alates 01.08.95 turvauste tsehhi juhatajana ning alates 01.01.95.a. tulekindlate uste tsehhi ja 01.01.96 tulekindlate uste tehase juhatajana. Lõpetanud Eesti Põllumajanduse Ülikooli 1993 a. põllumajanduse elektrifitseerimise erialal.

Ago Kokser (sünd. 24.2.1952) - tehnikaosakonna juhataja.

On töötanud alates 05.02.1979 vaneminsenerina.,alates 01.01.93.a.alustas tööd. HE tehnikaosakonna juhataja ametikohal. Lõpetanud 1997.a. Eesti Põllumajanduse Ülikooli põllumajanduse mehhaniseerimise erialal.

Nõukogu,juhatuse ja juhtkonna liikmetele kuuluvad HE aktsiad

 

Nõukogu liikmed Aktsiad Otsene osalus Kaudne osalus
(läbi OÜ Harju KEK)
Jüri Kalmet 40,619 2.26% 1.44%
Kalvi Schilf 40,634 2.26% 1.36%
Priidik Kalle 8,102 0.45% 0.11%
Harald Tillemann 26,842 1.49% 0.63%
Kokku 116,197 6.46% 3.54%
Juhatuse liikmed
Endel Palla 84,412 4.69% 2.72%+4,29%(20)
Andres Allikmäe 18,938 1.05% 0.02%
Ülo Merisalu 10,000 0.56% 0.56%
Karin Padjus 10,577 0.59% 0.03%+0,17 %(21)
Lembit Libe 12,707 0.71% 0.11%
Kokku 136,634 7.6% 7.90%
Tegevjuhtkonna liikmed
Hillar Suurkuusk 4.346 0.24% 0.02%+0,24%(22)
Kalju Liiv 13,107 0.73% 0.83%
Kalev Koort 4,000 0.22% 0.22%
Ago Kokser 3,000 0.17% 0.17%
Kokku 24,453 1.36% 1.48%
KOKKU 277,284 15.42% 12.92%

(20)Vend Hans Palla omab 77,280 HE katsiat.
(21)Abikaasa avo Padjus omab 3,000 HE aktsiat.
(22)Abikaasa Eike suurkuusk omab 4,346 HE aktsiat.


Töötasud ja preemiad

1996. majandusaastal makstud töötasu ja preemia summeerituna tegevjuhtkonna liikmetele oli 1,682,966 EEK, kusjuures nõukogu ja juhatuse liikmetele eraldi töötasu ega preemiat ei makstud. 1996.a. aastaaruandes toodud 1,2 mEEK (e. 1,214,227 EEK) tasu juhatuse liikmetele sisaldab nende tasu põhitöökohtadel. Tegevjuhtkonda kuulub lisaks juhatuse liikmetele 2 liiget kelle tasu ei ole haldusaruandes kajastatud.

 

Ettevõttel puudub juhtkonna ja töötajate aktsiate ja/või optsioonidega premeerimise kord.


Olulised ärihuvid

HE nõukogu, juhatuse ja tegevjuhtkonna liikmetel teistes äriühingutes olulisi ärihuvisid (23)ei ole.

 

(23)Oluliseks ärihuviks loetakse osalust,mis moodustab 10% või enam äriühingu hääleõiguslikest aktsiatest.

5. Arengusuunad ja perspektiivid

Üldised arengusuunad

Põhieesmärk on kättevõidetud turuosa s.h. ekspordi säilitamine ja kasvatamine, toodete edasiarendamine, kvaliteedi ja sisemise logistika edasine parandamine, rentaabluse tõstmine. Lähiaastatel saavutada käibe kasv 10 - 12 % aastas.


Elektriseadmete tehas:

- täiendava tootmispinna ehitamine alajaamade tootmiseks 1997;

- müügiesinduste organiseerimine teistes Eesti linnades ja Baltikumis 1998 – 1999;

- seeriatoodete müügi arendamine hulgimüüjate ja kaupluste kaudu;

- suundumine rohkem oskusteavet vajavate tööde pakkumisele;

- koostöö tugevdamine elektritöid teostavate firmadega, eriti nendega, kelle turuosa ulatub Baltikumi ja Venemaale;

- elektrikilpide litsentsivalmistus- ja turustusalane koostöö käivitmine Saksa firmaga Hensel;

- sisemise logistika ja töö planeerimise parandamine (ISO-le vastava kvaliteedi-

süsteemi juurutamine 1998 - 1999 a.).


Autojuhtmete tehas:

- toodete vääristamise ulatuse järk-järguline tõstmine;

- materjalide juhtimise täiustamine;

- osaline töö siirdamine Eesti maapiirkondadesse;

- kõrge tehnilise taseme säilitamine pidevate investeeringutega tööriistadesse,

seadmetesse, arvutustehnikasse ja koolitusse;

- kliendibaasi laiendamine (otsetarnete alustamine ja edasine suurendamine) koostöös PK Cables OY-ga..


Tulekindlate uste tehas:

- müügi suurendamine läbi 1997.a. avatud Tallinna esinduse(kuna 90 % kohalikest klientidest asuvad Tallinnas;

- lepingute sõlmimine hulgimüügi firmadega Tartus, Pärnus, Lätis, Leedus ja firmadega, kes on orienteeritud Venemaa ja Ukraina turgudele;

- 1997 a. lõpul uute toodete - klaasprofiiluste juurutamine, millega koos

turuosa suurendamine (kõik tulekindlad uksed ühest kohast);

- pääsemine Soome laevatehaste uste tarnijaks;

- litsentsilepingu uuendamine ja täiendavad investeeringud Soome firmalt

SAAJOS OY.


1997 a. prognoositavad majandus tulemused

Praegu prognoosib HE 1997 a. käibeks 86 milj. krooni ja puhas kasumiks 12.5 milj. krooni (kasum majandustegevusest 15 mEEK, prognoositav tulumaks kuni 2.5 mEEK, edasilükkunud tulumaksu kohustus kuni 0.3 mEEK)(24).

Kasumi märkimisväärse t õusu põhjuseks I poolaastal oli:

- teiste äriühingute aktsiate müük 1997. I poolaastal;

- toodangu müügi mahu suurenemine.

 

(24)1996.a. koostatud 1997.a. eelarves planeeriti käibeks 80 mEEK,konsolideerimata puhaskasumiks 6 mEEK ja konsolideeritud kasumiks 9.2mEEK.



ANDMETE ÕIGSUSE KINNITUS

Keilas,….1997.

 

 

 

 

Käesolevaga võtavad allakirjutanud endale vastutuse selles registreerimisprospektis sisalduvate kõigi andmete õigsuse ning täielikkuse eest. Allakirjutanud kinnitavad, et nad on võtnud tarvitusele kõik kohased abinõud käesolevas prospektis esitatud andmete õigsuse ja täielikkuse kontrollimiseks ning et esitatud informatsioonist ei puudu ega ei ole välja jäetud midagi, mis mõjutaks käesolevas prospektis esitatud andmete sisu või tähendust.

 

Nõukogu esimees-Jüri Kalmet

Juhatuse esimees-Endel Palla

Juhatuse liige-Karin Padjus

 

 

 

Lisad

 

Lisa 1 - Väljavõtted toimunud üldkoosoleku, nõukogu ja juhatuse koosolekutest ja otsustest

Lisa 2 - OÜ Harju KEK ja selle tütarettevõtted

 

Lisa 3 - HE ja OÜ Harju KEK vahelised käibed

Lisa 4 - Audiitori järeldusotsused

Lisa 5 - HE raamatupidamise aastaaruanne seisuga 31.12.1996.

Lisa 6 - HE raamatupidamise aastaaranne seisuga 31.12.1995.

Lisa 7 - OÜ Harju KEK raamatupidamise aastaaruanne seisuga 31.12.1996.

Interneti prospektis ei ole esitatud HE 1995.ja 1996.a.tuludeklaratsioone ja maksuamortisatsiooni tabeleid.