AS HARJU ELEKTER
REGISTREERIMISPROSPEKT
1,800,000 aktsiat
Usaldusisik: Eesti Investeerimispank
Tallinn, september 1997
Sisukord
3.5. Rakendatud raamatupidamispõhimõtted
3.6. Selgitused finantsaruannetele
5. ARENGUSUUNAD JA PERSPEKTIIVID
Ettevõte
Harju Elekter AS (HE) on moodustatud 12.08.1993. ning kantud Äriregistrisse 14.05.1996 a. registreerimisnumbriga 10029524. HE asukoht ja aadress on Paldiski mnt. 31 EE3053 Keila, Eesti Vabariik
Tegevusalad
HE põhikirjalisteks tegevusaladeks on:
1. Elektrijuhtimiskilpide, -paneelide, -pultide, ja jaotuskappide tootmine;
2. Juhtmekomponentide ja muude elektriliste seadmete tootmine;
3. Metallist ehituskonstruktsioonide tootmine, s.h. metallist uste, akende ja muude raamide, luukide, väravate tootmine;
4. Plastmasside tootmine;
5. Metallide mehaaniline töötlemine ja metallpindade viimistlemine;
6. Lõikeriistade, tööriistade ja rauakaupade tootmine;
7. Muude klassifitseerimata metalltoodete tootmine;
8. Elektroonikakomponentide tootmine;
9. Tehnoloogiliste ja tootmisprotsesside juhtimisseadmete tootmine;
10. Mootorsõiduki osade ja lisaseadmete tootmine;
11. Majapidamiskaupade, s.h. elektritarvete hulgi- ja jaekaubandus;
12. Autotransport, s.h. reisijate vedu;
13. Kinnisvarade haldamine, rentimine;
14.Äri- ja juhtimiskonsultatsioonid, valdusfirmana äriühingute (tütarettevõtete) juhtimine.
Lisaks ülalmainitule
on HE-l õigus vabalt valida oma tegevusvorme ja –meetodeid ning HE võib teha
kõiki tehinguid ja toiminguid, mis ei ole seadusega keelatud.
Majandusaasta
Kalendriaasta (1. jaanuar - 31. detsember).
Audiitor
KPMG Estonia, Ahtri 10A, EE0001 Tallinn.
1994.a. finantsaruanded kinnitas vannutatud audiitor Jaanus Kaljulaid, tunnistus nr. 204.
Põhipank
Hansapank, Liivalaia 8, EE0100 Tallinn
Hoiupank, Kinga 1, EE0001 Tallinn
Õigusabi
Balti Majandusõigusabi Büroo AS, Liivalaia 14, EE0001 Tallinn.
Informatsioon
Käesolev registreerimisprospekt on kavas avaldada Tallinna Väärtpaberibörsi Interneti leheküljel http://www.tse.ee/news/prospekt/index.htm, samuti on prospekt saadaval Eesti Investeerimispangas aadressil Narva mnt. 7 (IV korrus).
AS Harju Elekter põhikirjaga on võimalik tutvuda HE aadressil Paldiski mnt. 31, Keila.
Aktsiakapitali struktuur
HE aktsiakapital on 18,000,000 Eesti krooni, mis jaguneb 1,800,000 nimeliseks aktsiaks nimiväärtusega 10 krooni. Kõik aktsiad on nimelised ning omavad võrdseid õigusi. Nimelise aktsia kohta aktsiatähte välja ei anta.
Põhikirja alusel võib aktsiakapitali põhikirja muutmata suurendada 60,000,000 Eesti kroonini.
Kahjumi
katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks moodustab aktsiaselts reservkapitali,
mille suurus on 20% aktsiakapitalist. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni kantakse
reservkapitali igal aastal 1/10 puhaskasumist.
Aktsiatest tulenevad õigused
ja vastutus
Vastavalt HE põhikirjale on:
Igal aktsionäril õigus: 1. osaleda ettevõtte aktsionäride üldkoosolekutel; 2. saada osa ettevõtte jaotamisele kuuluvast puhaskasumist s.t. dividende vastavalt oma aktsiate hulgale ja aktsionäride üldkoosoleku otsusele; 3.osaleda aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel ; 4.muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ette nähtud õigused.
Aktsionäridel,
kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, on õigus nõuda
teatud küsimuse võtmist päevakorda eeldusel, et selline nõue on esitatud enne
aktsionäride üldkoosoleku teate saamist või selle avaldamist.
Vastavalt põhikirjale on
aktsiad vabalt võõrandatavad, neid võib pantida või koormata kasutusvaldusega.
Iga aktsia annab üldkoosolekul ühe hääle. Aktsionäride vastutus: 1. aktsionär vastutab
AS-le, teisele aktsionärile või kolmandale isikule tahtlikult tekitatud kahju
eest; 2. aktsionär ei vastuta
tekitatud kahju eest, kui ta ei ole võtnud osa kahju tekitamise aluseks olnud
üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest või kui ta hääletas otsuse vastu. Dividendid
Aktsionäril on õigus saada dividende. Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek, vastavalt juhatuse ettepanekule. Üldkoosolek ei või kinnitada suuremat dividendi kui on nõukogu poolt heaks kiidetud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aktsionärile makstakse dividende vastavalt tema aktsiate nimiväärtusele.
Dividendide väljamaksmisel kohustub ettevõte maksma tulumaksu ulatuses, mis vastab 26/74 dividendide summast. Residendist aktsionär deklareerib saadud dividendid maksustamisele mittekuuluva tuluna.
Aktsiakapitali kujunemine
<
Kuupäev |
Muudatuse sisu |
Aktsiakapital pärast muudatust |
Aktsiate liigid pärast muudatust |
Aktsia nimiväärtus peale muudatust |
12.08.93 |
OÜ Harju KEK Elektrotehnikaettevõte Harju Elekter reorganiseerimine aktsiaseltsiks. 100 % OÜ Harju KEK omanduses. |
16,000,000 EEK |
16,000 nimelist lihtaktsiat |
1000 EEK |
14.05.1996 |
AS Harju Elekter kanti Äriregistrisse, millega seoses sätestati uues põhikirjas aktsiakapitali uus miinimum- ja maksimumsuurus ning aktsia uus nimiväärtus (aktsiasplit 1:100). |
16,000,000 EEK |
1,600,000 nimelist lihtaktsiat |
10 EEK |
25.06.1997 |
Vastavalt ainuaktsionäri OÜ Harju KEK juhatuse otsusele 16.05.1997 suurendati aktsiakapitali 18,000,000 kroonini. Emiteeriti 200,000 lihtaktsiat, mis müüdi nimiväärtusele (10 EEK) vastava rahalise sissemakse eest. |
18,000,000 EEK |
1,800,000 nimelist lihtaktsiat |
10 EEK |
Harju Elekter reorganiseeriti aktsiaseltsiks OÜ Harju KEK-i osanike koosoleku (Volikogu) otsusega 15.02.1993.a. ja selle alusel vastu võetud OÜ juhatuse otsusega 26.07.1993.a. AS Harju Elekter põhikiri registreeriti Harju Maavalitsuses 12.08.1993.a. ning Ettevõtteregistris säilitati tema registreerimisnumber 71003278.
AS Harju Elekter aktsiakapitaliks määrati 16,000,000 EEK ning kõik aktsiad (16,000 nimelist lihtaktsiat nimiväärtusega a 1000 EEK) jäeti OÜ Harju KEK-i kui asutaja ja ainuaktsionäri omandusse.
Aktsiakapitali kaeti täielikult OÜ Harju KEK poolt AS Harju Elekter omandusse üle antud põhivara, pikaajaliste investeeringute ja käibevaraga.
Vastavalt OÜ Harju KEK osanike aastakoosoleku otsusele 15.05.1997.a., otsustati noteerida tütarettevõtja AS Harju Elekter aktsiad Tallinna Väärtpaberibörsil (TVB). Seoses sellega otsustas ainuomanik müüa 1,045,000 HE aktsiat OÜ osanikele ja Eesti Investeerimispangale. Samuti otsustati suurendada HE aktsiakapitali sihtemissiooni teel 18,000,000 kroonini emiteerides 200,000 täiendavat lihtaktsiat. (vt. OÜ Harju KEK osanike aastakoosoleku protokoll lisas nr. 1)
Müüdavatest HE aktsiatest müüdi 640,000 aktsiat nominaalhinnaga (10 EEK aktsia) OÜ Harju KEK osanikele. Igal osanikul, kes oli kantud osanike nimekirja seisuga 15.05.1997 oli õigus osta HE aktsiaid proportsionaalselt oma osalusega OÜ-s Harju KEK.
Aktsiate eest tuli tasuda rahalise sissemaksega 16.05.1997 - 16.06.1997.
Eesti Investeerimispangale müüdi 405,000 aktsiat kokkuleppehinnaga eesmärgiga, et pank müüb aktsiad teistele turuosalistele ja tekitab seega aktsiatega elavama kauplemise HE Börsile minekul. Eesti Investeerimispank müüs 135,000 aktsiat 26.09.97 – 29.09.97 toimunud suunatud enampakkumise teel potentsiaalsetele turutegijatele (TVB liikmetele).
Müüdi kolm 45,000 aktsiat sisaldavat aktsiapakki kolmanda parima pakkumise hinnaga, milleks kujunes 86 EEK aktsia eest.
45,000 aktsiat jäi Eesti Investeerimispangale ja ülejäänud aktsiad müüdi kokkuleppehinnaga teistele turuosalistele (87% ostjatest Merita Panga ja Hansapanga kliendid).
Aktsiakapitali suurendamine 2,000,000 EEK ja sihtemissiooniga haaratud isikute nimekiri ning ostulimiidi jaotus nende vahel kiideti heaks AS Harju Elekter juhatuse otsusega 19.05.1997.a. (prot.nr.4) ning kooskõlastati OÜ juhatuse ja nõukoguga (nõukogu koosoleku prot.nr. 14/6 29.05.1997.a.) . Aktsiad müüdi nimiväärtusele (10 EEK) vastava rahalise sissemakse eest isikutele, kelle initsiatiivist otseselt sõltub HE edasine areng, nende huvitatuse tõstmiseks. Aktsiad müüdi HE juhatusse, juhtkonda ja insener-tehnilise personali hulka kuuluvatele töötajatele, kokku omandasid aktsiaid 64 töötajat.Aktsiad realiseeriti rahaliste sissemaksete eest 16.06.1997.a. Emissiooni korraldamisega täiendavaid kulutusi ei kaasnenud. Aktsiaemissioonist saadud raha kasutati uksetehase laienduse väljaehituseks.
Aktsionärid
HE aktsionärid olid seisuga 10.09.1997.a. järgmised:
Aktsionär | Aktsiate arv | Osatähtsus |
OÜ Harju KEK Paldiski mnt. 21, Keila | 555,000 | 30.83% |
Lembit Kirsme Tungla 14-28, Tallinn | 120,000 | 6.67% |
Merita Panga kliendid Aleksanterinkatu 30,Helsinki ,Finland | 105,781 | 5.87% |
HE nõukogu, juhatuse ja juhtkonna liikmed | 277,284 | 15.42% |
Avalikkuse käes (alla 5%) | 741,935 | 41.21% |
Kokku | 1,800,000 | 100.0% |
HE ja tema sidusettevõtete omanduses HE aktsiaid ei ole.
Harju KEK
OÜ Harju KEK sai alguse Harju Kolhooside Ehituskontori moodustamisega 01.01.1964, mis 1978.a. reorganiseeriti Harju Kolhoosiehituskoondiseks. Koondis reorganiseeriti osaühinguks Harju KEK-i osanikmajandite volinike koosoleku otsusega 02.05.1991.a. (OÜ asutajad – 19 osanikmajandit). Põhikiri registreeriti Harju Maavalitsuses 24.05.1991.a. ja OÜ Harju KEK kanti Ettevõtteregistrisse nr. 71002511 all.
Vastavalt asutamislepingule võeti hiljem osanikeks OÜ töötajaid ning osatähed läksid järk-järgult (müügi teel) individuaalosanike valdusesse. Osanike koosoleku otsusega 12.04.1996.a. võeti vastu OÜ uus põhikiri ja OÜ kanti Äriregistrisse 13.05.1996.a. nr. 10029482 all.
OÜ Harju KEK-i nõukogu ja juhatuse liikmed seisuga 05.09.1997.a.
Nõukogu
1. Hans Palla, esimees
2. Lembit Kirsme, aseesimees
3. Endel Palla, liige
4. Andres Allikmäe, liige
Juhatus
1. Jüri Kalmet, esimees 2. Kalvi Schilf, aseesimees 3. Priidik Kalle, liige 4. Harald Tillemann, liigeSeisuga 05.09.1997.a. on OÜ Harju KEK-il 480 osanikku, sh.479 füüsilist isikut ja üks juriidiline isik - Loo Laenu -Hoiuühistu, kelle osalus on 3,4%.
Osanikud, kelle osalus osakapitalis (kokku 2,219,200 krooni) on 5% või rohkem:
1. Lembit Kirsme - osalus 18.1%
2. Endel Palla - osalus 9.0%
3. Hans Palla - osalus 8.0%
Osalus kokku: 35.1%
Osanike arv, kelle osalus on 1% või rohkem, kuid vähem kui 5% - 7 osanikku sh. 6 füüsilist ja 1 juriidiline isik (Loo LHÜ). Osalus kokku 23.2 %.
Osanike arv, kelle osalus kokku moodustab 51% osakapitalist - 7 osanikku (suurimate osalustega).
OÜ Harju KEK ja tema tütarettevõtete struktuur, samuti tütarettevõtete tegevusalad on toodud lisas nr.2.
HE ja OÜ Harju KEK (k.a.tütarettevõtted) omavahelised käibed on toodud lisas nr.3. Kõik HE ja OÜ Harju KEK ning viimase tütar- ja sidusettevõtete vahelised tehingud toimuvad turuhindades.
Lühikokkuvõte
HE ajaloost
HE ajalugu võib arvestada alates 1968.aastast, mil alustati Harju KEK-i elektrifitseerimisjaoskonna koosseisus kaablite tootmist. Ettevõtte areng on toimunud järgmiselt:
1972 - elektrimaterjalide tsehhi tootmishoone käivitamine,
1975 - elektroonikatsehhi I järgu käivitamine;
1979 - atsetüleenitsehhi
käivitamine;
1980 - uue
kaablitsehhi käivitamine;
1982 - iseseisva
juriidilise isiku Harju Elekter moodustamine;
1987 - admin.korpuse
ja elektroonikatsehhi II järgu valmimine;
1988 - aktiivse
suhtlemise algus mitmete lääne firmadega;
1991 - auto-
ja elektroonika juhtmeköidiste tootmise algus koostöös välispartneriga Nokia
Johdinsarjat OY (Soome); 1992 -
AS Keila Kaabel asutamine (välispartneriga Nokia Kaapeli OY (Soome));
- AS ABB
Harju Elekter asutamine (välispartneriga ABB East Venture (Soome)) 1991-1996 autojuhtmete
tootmistsehhi I-IV järkude käivitamine;
1993 - HE
reorganiseerimine aktsiaseltsiks;
1995 - tulekindlate
turvauste tootmise algus;
1996 - autojuhtmete,
elektriseadmete ja tulekindlate turvauste tehaste asutamine olemasolevate tootmisüksuste
baasil.
Tegevus
Kõik nimetatud
tehased asuvad HE tootmisterritooriumil, aadressil Paldiski mnt. 31, Keila. HE muud
tuluallikad on:
ELEKTRISEADMETE TEHAS
Elektriseadmete Tehase põhitegevusalaks on:
1996.a. juurutati tootmisesse uus betoonkorpusega komplektalajaam, mis võimaldab Eestis välja vahetada tuhandeid amortiseerunud metallkestas alajaamad.
Kõik tooted on kaasaegsel tasemel ja sertifitseeritud Eesti Energia Elektrikontrollikeskuses. Ekspordiks valmistatakse seadmete elektrikilpe Soome ja Rootsi.
Elektriseadmete Tehase tootmistehnilise baasi moodustavad:
Peamised strateegilised seadmed on keskmiselt 2 - 3 aastat vanad, valmistatud Lääne Euroopa masinaehitajate poolt. Viimase kolme aasta jooksul on Elektriseadmete Tehases kujundatud välja piisavalt hea tootmistehniline ressurss, mis võimaldab erialaste teadmiste oskuslikul rakendamisel turul edu saavutada. Ühe vahetuse tootmisvõimsus on ammendatud, osaliselt toimub töö ka kahes vahetuses. Täielikult kahes vahetuses töötamisel kasvaks tootmisvõimsus 1.5 korda.
Ostustrateegia kohaselt ei ole Elektriseadmete Tehas seadnud eesmärgiks hankida kõige odavamaid materjale tundmata seejuures nende kvaliteeti ja tarnija usaldusväärsust. Ostustrateegia kujundamisel lähtutakse põhimõttest sõlmida hankijatega pikaajalised tarnelepingud, mis võimaldavad fikseerida hankehinnad kindlaks perioodiks.
Elektriseadmete
tehas kasutab Eesti, Soome, Rootsi ja Saksamaa tarnijaid. Peamisteks tarnijateks
on Groupe Schneider, Asva, Viru Elektrikaubandus, Baltmet, Siemens ABB, Klinkmann,
Ensto, Slo, Holec Tekamat, Mehne, Driesher-Wegberg.
AUTOJUHTMETE
TEHAS
Autojuhtmete
Tehase põhitegevusalaks on juhtmeköidiste valmistamine allhanke korras, koostöös
Soome firmaga PK Cables OY Skandinaavia auto ja elektroonika-tööstusele (Volvo,
Scania, Nokia jt.).Tänaseks töötab autojuhtmete tehases 282 inimest. Investeeringud
koolitusse ja uutesse tootmishoonetesse ning logistika arendamine võimaldavad
kliendile vajaliku toote täpselt õigeks ajaks (just-in-time) õigesse kohta.
Peaaegu 100 % toodangust läheb ekspordiks. Autojuhtmete tehas on suurim juhtmeköidiste
valmistaja Skandinaaviamaades.
Kokku omab
tehas tootmis-, sotsiaal- ja laopindu 6017 m2. Tootmisvõimsus on ühes vahetuses
töötades täielikult kasutuses, osaliselt töötatakse ka kahes vahetuses. Teise
vahetuse lisades oleks võimalik valmistada 1.5 korda rohkem lõpptoodangut. Enamus
tootmiseks vajalikke seadmeid (95 %) on renditud firmalt PK Cables OY. Tootmine
on korraldatud kõrgel tasemel, tehase sisseseadmete tase on võrreldav Euroopa
sama ala tehastega. Juurutatud on ISO 9002 kvaliteedisüsteem, mis sertifitseeriti
tellija poolt 1993.a. ja FIMKO poolt 1997.a.
Toormaterjal
ja muud vajalikud tarvikud hangitakse PK Cables OY kaudu. Samuti omatakse otsekontakte
paljude materjalide ja tootmisvahendite valmistajatega, mis on võimaldanud tagada
operatiivse seadmete hoolduse ja remondi. TULEKINDLATE USTE TEHAS Harju Elektri
Tulekindlate Uste Tehase põhitegevusalaks on tuletõkke ja turvauste tootmine
ning müük. Uksi toodetakse Soome firma SAAJOS OY tehnoloogia ja litsentsi alusel
alates 1995. aastast.
Uksetehase
tehnoloogiline tase vastab tänapäeva standarditele, kasutatav liimimisliin on
Baltimaades ainulaadne. Tootmishooned on heas seisukorras. Peale umbuste valmistamiseks
vajaliku tehnoloogia omab Uksetehas mitmesuguste profiiluste tootmiseks vajalikke
seadmed. Praegu on Uksetehase tootmisvõimsus 100%-lt kasutatud. Olemasolev tootmisvõimsus
kahekordistub Uksetehase juurdeehituse valmimisel 1997. aasta lõpus.
Uksetehase
poolt kasutatavatest materjalidest üle 95 % on lääne päritolu, hanked toimuvad
peamiselt läbi Soome ja Rootsi hulgimüüjate. Toormaterjali hinnad on stabiilsed. Müük
HE oma ja sidusfirmade toodangu jae- ja hulgimüüki teostavad HE kauplus Keilas ja 1997 a. aprillis avatud kauplus Tallinnas. Peamisteks müügiartikliteks on HE oma ja sidusfirmade toodete müük, samas müüakse ka imporditud elektrikütteseadmeid.
Muu tegevus
HE osaleb mitmete ühiskondlike organisatsioonide ja erialaliitude töös:
1. Eesti Tööstuse ja Tööandjate Keskliidu tegevuses ja juhtorganites;
2. Eesti Elektrotehnikakomitee tegevuses ja juhtorganites;
3. Tööstus-Kaubanduskoja tegevuses;
4. Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu tegevuses.
Tunnustus
Samuti on HE pälvinud mitmeid tunnustusi ja äramärkimisi:
Eesti Tööstuse TOP 50 1994
Eesti Tööstuse TOP 50 1995
Eesti Tööstuse TOP 50 1996
Eesti Tööstuse TOP 30 Eriauhind 1993
(Eestisõbraliku väliskapitali auhind)
Eesti Tööstuse TOP 50 Eriauhind 1996
(Eurokvaliteedi auhind)
HE käive tegevusvaldkondade lõikes
I p.a. 1997 |
1996 |
1995 |
||||
tuh. EEK |
% |
tuh. EEK |
% |
tuh. EEK |
% |
|
- autode ja elektroonika seadmete juhtmeköidised |
16,314 |
36.7 |
25,914 |
35.6 |
19,595 |
31.5 |
- elektriseadmed |
12,572 |
28.3 |
20,347 |
27.9 |
16,985 |
27.3 |
- tulekindlad uksed |
4,011 |
9.0 |
5,446 |
7.5 |
3,367 |
5.4 |
- lehtmetalltooted |
2,718 |
6.1 |
4,183 |
5.7 |
3,500 |
5.6 |
- kaubandus ja vahendus |
6,072 |
13.7 |
11,403 |
15.7 |
13,936 |
22.4 |
- põhivara renditulu |
1,804 |
4.1 |
3,060 |
4.2 |
2,990 |
4.8 |
- plastmasstooted |
387 |
0.9 |
460 |
0.6 |
187 |
0.3 |
- atsetüleen |
0 |
0.0 |
0 |
0.0 |
1,101 |
1.8 |
- instrumentaal-remonditeenus |
95 |
0.2 |
480 |
0.7 |
545 |
0.9 |
- muud tegevusvaldkonnad |
437 |
1.0 |
1,506 |
2.1 |
73 |
0.1 |
KOKKU |
44,410 |
100.0 |
72,799 |
100.0 |
62,279 |
100.0 |
HE käibestruktuur turgude lõikes (protsentides):
I p.a. 1997 |
1996 |
1995 |
||||
tuh. EEK |
% |
tuh. EEK |
% |
tuh. EEK |
% |
|
SISETURG KOKKU |
20,780 |
46.8 |
37,540 |
51.6 |
34,766 |
55.8 |
VÄLISTURG KOKKU |
23,630 |
53.2 |
35,259 |
48.4 |
27,513 |
44.2 |
sh. Soome |
22,907 |
96.9 |
33,591 |
95.3 |
26,559 |
96.5 |
Rootsi |
669 |
2.9 |
1,291 |
3.7 |
364 |
1.3 |
Venemaa |
0 |
0.0 |
72 |
0.2 |
323 |
1.2 |
Läti |
54 |
0.2 |
284 |
0.7 |
0 |
0.0 |
Leedu |
0 |
0.0 |
21 |
0.1 |
0 |
0.0 |
Austria |
0 |
0.0 |
0 |
0.0 |
267 |
1.0 |
KOKKU |
44,410 |
100.0 |
72,799 |
100.0 |
62,279 |
100.0 |
HE turupositsioon
HE on aastatega kujunenud üheks juhtivaks elektrimaterjalide tootjaks Eestis.Mitmepalgeline tootmiskompleks Keilas, mis koos oma sidusettevõtetega hõlmab kokku 28,6 tuh. m² tootmis- ja muid hooneid võimaldab tellijatele pakkuda kogu vajamineva elektrimaterjali ja seadmed elektrimontaazhtöödeks, juhtmeköidiseid, samuti tuletõkketarindeid ja õhukesest lehtmetallist tooteid.
ELEKTRISEADMETE TEHAS
Kohalik turg
Elektriseadmete Tehas realiseerib suurema osa oma toodangust Eestis, kus elektriseadmete turg on stabiilne, samas avatud importööridele. Ettevõtte juhtkonna hinnangul moodustab Harju Elektri turuosa Eesti elektriseadmete turust 25-30 %.
Eestis turustatakse
tooteid oma kaubamärgi all peaasjalikult elektri- ja ehitusfirmade kaudu. Nimetatult
viisil realiseeritakse u. 80% toodangust. Ülejäänud 20 % moodustub juriidilistest-
ja eraisikutest klientide üksiktellimused.
Hetkel võib
Harju Elektri Elektriseadmete Tehast lugeda üheks Eesti suurematest elektrikilpide
valmistajaks ja hoolimata vastavate statistikaandmete puudumisest Eesti suurimaks
tuletõrjekappide valmistajaks. Koostööd tehakse paljude juhtivate elektri installatsiooni
ettevõtetega, samuti Tallina Tehnikaülikooli, Energiamüügi Elektrikontrollikeskusega,
Standardiameti ja Eesti Tuletõrje Liiduga.
Peamisteks
Harju Elektri konkurentideks kohalikul turul on ABB, Energoremont, Cuculus,
Elrato ja Raasiku Elekter. Konkurentsieelised 1. tugev ja tuntud kaubamärk
( pidevalt turul alates 1968); 2. hea erialase oskusteabe
valdamine ( tänu koostööle lokaalsete erialaliitude ja õppeasutustega ning tugevate
rahvusvaheliste koostööpartner-ettevõtetega); 3. tooted kaetud vajalike
sertifikaatidega; 4. kõrge stabiilsus seoses:
· kvaliteetsete materjali sissetöötatud hankekanalitega (ostukomponentide hea hinna ja kvaliteedi suhe);
· paindlikkuse ja kiire reageerimisvõimega (toimiv arvutiseeritud info- ja tootmislogistikasüsteem);
· tugeva usaldusväärse püsiklientuuriga (hea juhtimis- ja müügipoliitika);
5. hea sisemise kooskõlaga arenev noor ja haritud personal;
6. väljakujunenud turundusstrateegia;
7. tugevad majanduslikud- ja tootmisvõimsused.
Puudused 1. seoses kvaliteetkomponentide
kasutamisega turu hetkeseisu jaoks suhteliselt kõrge toote omahind; 2. välja kujunemata kogu
lokaalset turgu hõlmavad jaotuskanalid seeriatoodete müügiks. Välisturg
Peamiseks välituruks on Harju Elektri Elektriseadmete Tehasele Põhjamaad.Soome ekspordib Harju Elekter oma toodangut alates 1993 aastast. Pidevalt toimub allhanketööna kraanade juhtkilpide seeriaviisiline valmistamine KCI Konecranes International. 1996. aastal on Elektriseadmete Tehase eksport Soome umbes 6,5 miljonit EEK moodustades 25% kogurealisatsiooni mahust.
Küllaltki
head suhted on Harju Elektril Soome materjalide hulgimüüjatega, mis annab eelise
suhteliselt operatiivse turuinformatsiooni saamiseks. Samuti on koostöö eesmärkidel
kontakt mitme elektriseadmete valmistajaga (n. Siemens). Lepingulised suhted
on lehtmetalltooteid müüvate ettevõtetega YTM-Industrial (Soome) ja Tempro (Rootsi),
kellele perioodiliselt tarnitakse tuletõrje vooliku- ja kustutikappe.
Potentsiaalseteks
uuteks turgudeks Elektriseadmete Tehase toodangule kujunevad tulevikus tõenäoliselt
teised Balti riigid ning Venemaa. Konkurentsieelised
1. hea tuntus Põhjamaades, mõningane tuntus Baltimaades;
2. partnerluskoostöö kogemused rahvusvaheliselt tuntud firmadega (Nokia, Siemens, ABB, jt );3. hea toote kvaliteedi ja hinna suhe ( suhteliselt odav tööjõud ja madalad püsikulud);
4. insener-tehnilise kaadri mitmekülgne keeleoskus;
5. positiivne reiting krediidiinfo asutustelt;
6. soodne majandusgeograafiline asend.
Puudused
1. nõrk kaubamärgi tuntus Euroopas (v.a. Põhjamaad);
2. vähe uuritud turusituatsioon Euroopas (v.a. Põhjamaad);
3. puuduvad eksportturgudel vajalikud sertifikaadid.
AUTOJUHTMETE TEHAS
Autijuhtmete Tehas töötab allhanke projektina koostöös Soome Vabariigi firmaga PK Cables OY. Tehas ekspordib peaaegu 100% oma toodangust. Autojuhtmete Tehas on suutnud pakkuda tooteid, mis rahuldavad hinna ja kvaliteedi suhte osas tehase toodangu praeguseid lõpptarbijaid.
Autojuhtmete Tehase peamiseks koostööpartneriks on PK Cables OY Soomes, kes tarnib toodangu edasi Rootsi, Hollandi, USA, Brasiilia firmadele, peamisteks lõpptarbijateks on Volvo, Scania ja Nokia. Peamised kohalikud koostööpartnerid on Norma, Glamox Harju Elekter ja mitmesugused ehitusmaterjalide müügiga tegelevad kauplused.
Peamisteks konkurentideks Autojuhtmete Tehasele on AMP Eesti, REKA (Soome), Delphi, Siemens.
Konkurentsieelised
1. paindlik tootmise korraldus ja logistika;
2. tegutsemine reaalses ajas ( just - in - time ) vastavalt Scandinaavia auto- ja elektroonikatööstuse kõrgetele nõuetele;3. sõltumatu rahvusvahelise firma poolt sertifitseeritud kvaliteedisüsteem, mis vastab ISO 9002-le (1997), kusjuures tellijapoolne sertifikaat omistati 1993.a.;
4. konkurentsivõimeline hind;
5. ainutarnija paljude toodete osas Põhjamaades;
6. tootlikkuse juurdekasv ~ 10 … 15% aastas;
7. toimiv kaadri koolitussüsteem;
8. insener - tehnilise kaadri pädevus ja ladus meeskonnatöö;
9. pikaajalised andmeside kasutamise kogemused klientidega suhtlemisel.
Puudused:
1. tihe konkurents tegevusalal Euroopas.
TULEKINDLATE USTE TEHAS
Tehas alustas 1995.a. algusest tuletõkke ja turvauste tootmist ja müüki ning kuulub praegu kolme suurema metalluste tootja hulka Eestis. Juhtkonna hinnangul moodustab HE metalluste turuosa Eestis ca 20 %, s.h. sertifitseeritud tulekindlate uste turuosa üle 50%.
Ekspordi osakaal toodangust (Venemaale, Ukrainasse, Valgevenesse ja allhanketööd Soome) moodustavad ca 21%.
Peamisteks klientideks Uksetehasele on ehitusfirmad ja suuremad ehitusmaterjalide hulgimüüjad, kellega sõlmitakse pikaajalised lepingud (EMV, Merko Ehitus, SRV, Koger & Sumberg, Fanaal, Devest). Lisaks moodustub suhteliselt püsiv tellijate grupp suurtest tootmisettevõtetest, kes vajavad oma hoonetesse uksi, samuti ettevõtetest, kes lähtudes oma tegevuse spetsiifikast peavad täitma turvalisuse ja tulekindluse osas rangeid ettekirjutusi (pangad, hotellid, koolid, kinnipidamis-asutused, riigiametid jms).
Uksetehase põhiliseks partneriks on Saajos OY Soomes, kellega tehakse koostööd eelkõige tootearenduses, uute toodete katsetamisel VTT laboratooriumites ja eritoodete valmistamisel. Saajos OY ülesandeks on hoida sidemeid laevaehitus-firmadega.
95% Uksetehase poolt kasutatud materjalidest eksporditakse, enamus Soomest ja Rootsist. Otse ostetakse materjale sellistelt firmadelt nagu Rautaruukki ja ASVA (terasmaterjal), Abloy ja ASSA (lukud), Paroc (vill), Mercantile (kinnitusdetailid).
Uksetehase suuremad konkurendid Eestis on Saku Metall, U-Kolle, Temeko.
Konkurentsieelised:
1. tuletõkke uste valmistamisel kasutatav ainulaadne tehnoloogia Baltimaades;
2. uste valmistamisel kasutakse Soome ühe suurima metalluste tootja Saajos OY litsentsi ja tehnilist abi;
3. sertifikaatide olemasolu erinevatele tuletõkke tarinditele;
4. turu kiire kasv seoses tuleohutusnõuete karmima järgimisega uusehitistel ja renoveerimistöödel.
Puudused:
1. tihe konkurents metalluste tootmise ja müügi alal Eestis.
 
Lepingud,litsentsid ja kaubamärgid
Lepingud
1. SIEMENS OY (Soome) - koostööleping;2. TEMPRO AB (Rootsi) - koostöö ja eksportleping;
3. YTM-INDUSTRY (Soome) - koostöö- ja eksportleping;
4. KCI HOISTS CORPORATION (Soome) - koostöö- ja eksportleping;
5. PK CABLES OY (Soome) - koostöö- ja eksportleping;
6. SAAJOS OY (Soome) - allhankeleping ja ainuesindusleping Baltimaades;
7. UNIDARE ENVIRONMENTAL (Põhja-Iirimaa) - ainuesindusleping;
Litsentsid
2. GUSTAV HENSEL GmbH
& Co. KG (Saksamaa) - litsentsi kasutamise leping madalpingelülitusseadmele
(Mi 1000), väljastatud 23.04.1997.a.;
3. EV ELEKTRIKONTROLLIKESKUS
- heakskiidu tunnistused:
nr. 9-19/4058 elektrikilpide
kappidele (HE 2-HE 8), väljastatud 07. 11.1996; nr. 9-19-1/1196 üldotstarbelise
kilbi kestadele (HERK), väljastatud 13.05.1997; nr. 9-19/4551 madalpingelistele
jaotuspan.-le (HEPO), väljastatud 03.12.1996; nr. 9-19-1/1374 elektrikilbile
(HEK), väljastatud 06.06.1997; nr.9-19/1373 elektrikilbile
(HEV), väljastatud 06.06.1997;
nr. 95/01 tulekindla ukse A60 kohta, väljastatud 15.01.1995;
nr. 95/02 tulekindla paarisukse A60 kohta, väljastatud 15.01.1995;
nr. 96/01 tulekindla klaasukse A30 kohta , väljastatud 02.02.1996.
09.10.1996.a. väljastati Eesti Patendiameti otsusega nr. U-9600020 kasuliku mudeli tunnistus HE poolt konstrueeritud teisaldatavale komplektalajaamale (HEKA).
Sertifikaadid
20.03.1997.a. väljastati Helsingis FIMKO poolt HE-le ISO 9002 kvaliteedisüsteemi sertifikaat.
HE kaubamärk on registreeritud Euroopa riikides ja USAs 1988/1989 aastal.
Arbitraaži-ja kohtu vaidlused
HE ei ole seotud arbitraaži- ega kohtuvaidlustega, mis võiksid avaldada ebasoodsat mõju ettevõtte tegevusele.
Investeerimispoliitika
HE prioriteediks on olnud investeerida kaasaegsetesse tehnoloogilistesse seadmetesse ja tootmishoonetesse.
Viimaste
aastate investeeringud põhivahenditesse on olnud järgmised: 1994 -
2.13 mEEK 1995 -
4.62 mEEK 1996 -
7.25 mEEK(1) 1997 -
8.00 mEEK (planeeritud)
Tähtsamateks
investeerimisobjektideks on olnud:
· kõrgtehnoloogilised õhukese lehtmetalli töötlemise seadmed maksumuses 2,186,000 EEK (1993, 1996, 1997);
· pulbervärvimisliin maksumuses 1,412,000 EEK (1996);
· autojuhtmete tehase tootmishoone, 1700 m2 maksumuses 3,660,000 EEK (1996);
· elektritarvete kauplus ja esindus Keilas (1994) ja Tallinnas maksumusega 561,000 EEK (1997);
· tulekindlate uste tehase laiendus 1100 m2 maksumusega ca 4,000,000 EEK(2) (käivitatakse 1997);
· side- ja arvutustehnika maksumuses 1,500,000 EEK.
(1)1996.a. aastaaruandes
toodud 9,2 mEEK näitab kasutusele võetud investeeringute summat.
(2)Seisuga 30.06.1997.akteeritud 1,300,000 EEK.
HE-le kuuluvad hooned ja rajatised
Seisuga 30.06.1997 kuulusid HE-le järgmised hooned ja varad:
Hoone | Pindala | Soetusmaksumus | Kasutaja |
Admin.-tootmishoone | 7,053 m² | 9;3,269,486 EEK | Autojuhtmete tehas, admin.,AS Eltek (rendib) |
Admin.-olmehoone | 2,648 m² | 2,210,040 EEK | Olmeruumid, toitlustus,AS Sanitek, AS Kelmo (rendivad) |
Elektriseadmete tehas | 5,148 m² | 1,407,756 EEK | Elektriseadmete tehas,AS Glamox (rendib) |
Admin.-olmehoone | 1,140 m² | 227,961 EEK | AS Ensto Elekter (rendib) |
Admin.-olmehoone | 863 m² | 388,771 EEK | AS Keila Kaabel (rendib) |
AS-i Keila Kaabel tootmishoone | 2,882 m² | 1,267,208 EEK | AS Keila Kaabel (rendib) |
Turvauste tehas | 773 m² | 779,427 EEK | Uksetehas |
Autojuhtmete tehas | 3,969 m² | 8,889,073 EEK | Autojuhtmete tehas |
Atsetüleenijaama tootmishoone | 1,446 m² | 1,026,588 EEK | AS Eesti AGA (rendib) |
Transpordi osakonna töökoda | 885 m² | 304,750 EEK | Transpordi osakond, Harju KEK-i ralliklubi (rendib) |
Ladu | 537 m² | 166,390 EEK | AS Keila Kaabel (rendib) |
Ladu | 380 m² | 82,385 EEK | AS Harju Elekter |
Ladu | 312 m² | 273,535 EEK | AS Harju Elekter |
Ladu | 577 m² | 354,089 EEK | AS Glamox Harju Elekter(rendib) |
Kokku | 28,613 m² | 20,647,279 EEK |
Kõik nimetatud hooned asuvad HE territooriumil asukohaga Paldiski mnt. 31, Keila. Kokkuvõttes moodustasid HE hoonetest:
Tootmispinnad 22,653 m²
Kontoripinnad jm. 4,154 m²
Laopinnad 1,806 m²
Enamus nimetatud hooneid on renoveeritud, vahetatud on katused, uksed, aknad, põrandad ja küttesüsteemid. Kõik hooned on HE poolt kasutusel või välja renditud.
Kõik HE hooned ja varad on kindlustatud Balti Kindlustuse AS-s (BICO) kogusummas 49,711,389 EEK;
s.h. hooned 35,300,000 EEK;
vara 14,411,389 EEK.
Hoonete aluse ning nende juurde kuuluva maa, kokku ca. 8.9 ha, erastamine HE poolt on vormistamisel. Nimetatud objekt peaks olema 1997.a. lõpuks kinnistusse kantud.
Töötajad
HE organisatsioonistruktuur jaguneb tootmissektoriks (3 tehast), teenindavaks sektoriks (4 osakonda), kaubandussektoriks (1 osakond ja 2 kauplust) ja haldussektoriks (direktsioon).
HE töötajate keskmine töötajate
arv viimase kolme aasta jooksul on olnud järgmine: 1994 - 370 töötajat 1995 - 388 töötajat 1996 - 409
töötajat Seisuga
01.07.1997 a. töötas HE-s 456 inimest (sh. kõrgharidusega 44, keskeriharidusega
90, keskeriharidusega 214, põhiharidusega 92 ja algharidusega 16 töötajat),
kes töötasid alljärgnevates sektorites:
Tootmissektor 368 s.h. autojuhtmete tehas 282 elektriseadmete tehas
72 tulekindlate uste tehas
14
Teenindav sektor
51
s.h. instrumentaal-remondi
jaoskond 13 energeetika- ja ehitusteenistus
10 transpordi osakond
15 majapidamisosakond
13
Kaubandussektor
10 s.h. elektrikütte osakond
2 elektritarvete kauplus Keilas
3 elektritarvete kauplus Tallinnas
5
Haldussektor
27
s.h. juhtkond
5 raamatupidamine
8 tehnika osakond
6 teised teenistujad
8 2.2. Sidusettevõtjad
Esimeste
võimaluste avanemisel välismaailmaga suhtlemisel, suundus HE aktiivsele välispartnerite
otsingule. Esimeste Eesti firmade hulgas hangiti iseseisva väliskaubanduse luba
1988.a. HE otsis teadlikult koostöövõimalusi suurte, oma ala juhtivate ettevõtetega.
1989. aastal
sõlmiti koostööleping Norra firmaga Glamox, mis tõi HE-sse uue oskusteabe ja
tehnoloogia.
Koostöös
Nokia-ga alustati 1991. aastal auto- ja elektroonikatööstusele juhtmete valmistamist.
AS Glamox
Harju Elekter
AS Glamox
Harju Elekter on HE endise valgustite tsehhi (tegutseb alates 1972) seadmete
ja töötajate ning Norra kontserni Glamox knowhow ja tehnoloogia baasil 1992.a.
moodustatud ühisettevõte.
AS Glamox
HE alustas iseseisva firmana valgustite tootmist ja müüki Eestis 1993.a. alguses.
Aasta hiljem alustati ka elektriradiaatorite tootmisega. Seoses Glamoxi suhteliselt
agressiivse ja varajase Eesti turule tulekuga, õnnestus mõlemas tooterühmas
saavutada turuliidri positsioon.
Glamoxile
kuulus aastatel 1993-1995 üle 60% mõlema tooterühma turust. Praegu omatakse
40-50% nimetatud toodete turust.
Müügistatistika
näitab, et olemasolevates tingimustes on Glamox HE 1996.a. saavutanud stabiilse
taseme. Käibe kasvu aeglustumise tegurid võib jagada sisemisteks ja välimisteks
mõjuriteks. Sisemisteks piirajateks oli ennekõike firma osade killustatud paiknemine
Harju KEK-i territooriumil. Samuti ei olnud võimalik rentida lisapinda tootmise
ja laomajanduse laiendamiseks. Välise tegurina mõjutab käivet tihenev konkurents
turul.
Tänaseks
on firma omanikud teinud strateegilise otsuse Glamox HE oluliseks laiendamiseks.
Alates 1997.a. augustist rendib Glamox HE Harju KEK-ilt värskelt renoveeritud
hoonet pinnaga ca 6300 m². Uutes ruumides kasvab, vastavalt GLAMOX kontsernis
tehtud otsustele, tootmismaht seniselt 25 milj. EEK-lt 3 - 4 aastaga 200 milj.
EEK-le, millest ca 75% läheb kontserni müügivõrku. Koos vahendusmüügiga peaks
järgneva 3 – 4 aastaga Glamox HE aasta käibeks kujunema 250-300 milj. EEK ja
prognoositavaks aastakasumiks 20-25 milj. EEK.
HE omab
20% Glamox HE aktsiatest, 80% kuulub firmale OY Glamox AB. Seisuga 30.06.1997.
olid AS Glamox HE nõukogu liikmed: Pentti Rautiainen
(OY Glamox AB) - nõukogu esimees; Endel Palla
(AS Harju Elekter) - nõukogu aseesimees; Karin Padjus
(AS Harju Elekter) - nõukogu liige; Torkell
Hatlebakk (OY Glamox AB) - nõukogu liige.
AS-l Glamox
HE on üheliikmeline juhatus, juhatajaks on Jaan Allem. AS Keila
Kaabel
AS Keila
Kaabel on 1968 a. tegutseva HE kaabli tsehhi seadmete ja inimeste ning Soome
firmaga Nokia Kaapeli OY knowhow ja tehnoloogia baasil 1992. aastal moodustatud
ühisettevõte.
Ettevõte
toodab 1 kV jõukaableid, installatsioonkaableid ja kontrollkaableid. Tooted
on vastavuses IEC standarditega ja sertifitseeritud FIMKO laboris. AS-i Keila
Kaabel eestvedamisel on valminud Eestis kehtivad kaablistandardid.
AS-i Keila
Kaabel peamisteks turgudeks on Eesti, Läti ja Leedu. Ettevõte omab esinduskontorit
Riias ja Vilniuses. Klientideks on suuremad elektri- ja ehitusmaterjalide hulgimüüjad.
Tihedas koostöös ollakse AS-ga Eesti Elektrivõrgud viies kohalikke energia ülekandeliine
Euroopa standarditega vastavusse.
Olulise
osa käibest moodustab eksport (üle 50%) ja tulevikus suureneb selle osa veelgi.
Keila Kaabel esindab Nokia Kaapeli OY jõu-, keskpinge-,installatsiooni-, kummi-,
optiliste- ja rippkaablite müüki Baltikumis. Töötajate
arv ettevõttes on püsinud läbi aastate samal tasemel (40-44 inimest). Põhitähelepanu
on pööratud efektiivsuse tõstmisele. Igal aastal investeeritakse 3-4 milj. EEK
tehnoloogiasse.
Ettevõtte
1996.a. netokäive oli 60 milj. EEK ja kasum 4 milj.EEK. !997. aastaks prognoosib
ettevõte käibeks 100 milj. EEK ja 1998.a. järgnevat 35-40% käibe kasvu.
Hetkel on
Keila Kaabel ainus toimiv kaablitehas Baltikumis. Ettevõte on turuliider kõigis
kolmes Balti riigis enamiku toodete osas, mis on esindatud müügi nimekirjades.
Tulevikuplaanides
on müügitegevuse laiendamine uutele turgudele. Oma geograafilise asukoha tõttu
on Keila Kaabel ka tulevikus keskendunud endistele NL vabariikidele. Samuti
on tehtud ja tehakse edaspidi koostööd Ida-Euroopa ja vähemal määral Põhjamaadega.
Seisuga
30.06.1997. omas HE AS-st Keila Kaabel 41.2%. Ülejäänud osa kuulub firmale Nokia
Kaapeli OY. Nõukogu liikmed on: Olli-Heiki
Kyllonen (Nokia Kaapeli OY)- nõukogu esimees Endel Palla (AS
Harju Elekter)- nõukogu aseesimees Jüri Kalmet (AS
Harju Elekter)- nõukogu liige Risto Suomio (Nokia
Kaapeli OY)- nõukogu liige Raimo Järvinen (Nokia
Kaapeli OY)- nõukogu liige
AS-l Keila
Kaabel on üheliikmeline juhatus, juhatajaks on Tarvo Leppik. PK Cables
OY
PK Cables
OY on väljapaistev juhtmeköidiste valmistaja Põhjamaade veoauto- ja elektroonikatööstusele.
Samuti tegeleb firma mobiiltelefonide tugijaamade varustuse ja ühenduskaablite
tootmisega. PK Cables OY aktsiatega alustati kauplemist Helsingi Väärtpaberibörsil
03.04.1997. a. Kauplemine on olnud aktiivne ja üle 40 % ettevõtte aktsiatest
on vahetanud omanikku. Aktsia märkimishind oli 46 FIM-i ja kogu kauplemisaja
jooksul on see liikunud vahemikus 60.50 – 90.10 FIM.
Vastavalt
PK Cables OY viimase poolaasta aruandele on firma majandustegevus liikunud positiivses
suunas. Müügikäive oli 183,9 mFIM mis on 66% enam kui eelmise aasta samal perioodil
(eelmisel aastal 110,7 mFIM).Uus tootegrupp, millega alustati 1996 suvel ja
mis sisaldab mobiiltelefonide tugijaamade varustuse ja ühenduskaablite tootmist,
hõlmas 66% kasumi tõusust. Kasum enne makse ja mahaarvamisi oli 21,8 mFIM (1995.a.
16,5 mFIM).
HE bilansis
on PK Cables OY aktsiad kajastatud soetusväärtuses (ostetud 1994.a. 987,478
EEK eest). HE-le kuuluva 529,000 aktsia turuväärtus seisuga 11.09.1997.a. oli
46 mFIM.
PK Cables
OY juhatusse kuuluvad: Ari Tolppanen (CapMan
Capital Management OY) -esimees Seppo Arponen (KERA
OY) -liige Tom Hakalax (PK
Cables OY) -liige Leo Ojala (PK
Cables OY) -liige Endel Palla (AS
Harju Elekter) -liige Veikko Ravaska
(PK Cables OY) -liige Risto Suonio
(Nokia OY AB) -liige
PK Cables
OY peadirektoriks on Tom Hakalax. HE aktsiatega
seotud riskid
Majanduspoliitiline risk
HE (nagu teistegi ettevõtete) majandustulemused sõltuvad Eesti majanduslikust ja poliitilisest arengust. Erinevad majandus-poliitilised (maksu-, tolli- jne.)otsused võivad HE tegevust positiivselt või negatiivselt mõjutada.Ettevõtte risk
Aktsiate hinna turul määrab nõudluse ja pakkumise vahekord, mida mõjutavad ettevõtte majandustulemused, turuosa, tulevikus väljamakstavad dividendid, arengusuunad ja muud tegurid, mille mõjul võib aktsiate hind tulevikus nii tõusta kui langeda.
Suured tellimused
HE müüb suure osa oma toodangust suhteliselt väikesele ettevõtete ringile. Kuigi mainitud ettevõtetega on toimunud pikaajaline hea koostöö, pole lepingute lõpetamine vaatamata pikaajalistele lõpetamistähtaegadele teatud ajahetkel välistatud.
Valuutarisk
HE impordib suure osa materjalidest ning ekspordib üle poole lõpptoodangust, mistõttu ettevõtte majandustulemused on kergesti mõjutavad valuutakursside liikumisest.
Konkurents
Kuigi HE on oma toodangu suure ekspordi osakaalu tõttu harjunud tegutsema tugeva konkurentsi tingimustes, võib uute konkurentide turuletulek ettevõtte majandustulemusi mõjutada.
Aktsiate likviidsus
Kuigi HE aktsiad on kavas noteerida TVB lisanimekirjas ja üle 40% aktsiatest kuulub väikeaktsionäridele, ei garanteeri see HE aktsiate likviidsust igal ajahetkel.
EEK |
30.juuni 1997(3) |
31.dets. 1996 |
31.dets. 1995 |
31.dets. 1994 |
AKTIVA
Raha ja väärtpaberid s.h. väärtpaberid |
8,008,077 |
4,050,998 2,444,146(4) |
1,785,464 |
3,798,111 |
Nõuded ostjate vastu Mitmesugused nõuded Viitlaekumised Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed Kokku lühiajalised nõuded |
7,082,126 177,356 494,945 129,668 1,196,235 9,080,330 |
4,985,854 210,281 11,112 69,682 110,633 5,387,562 |
5,122,612 524,897 22,883 66,133 477,450 6,213,975 |
3,121,330 327,754 0 15,917 369,657 3,834,658 |
Tooraine ja tootmisvarud Kaubad Ettemaksed hankijatele Varud kokku |
11,049,000 1,887,861 1,395,249 14,332,110 |
8,405,796 1,367,296 307,473 10,080,565 |
7,421,924 623,323 154,062 8,199,309 |
3,758,718 390,412 104,129 4,253,259 |
KÄIBEVARA KOKKU |
31,420,517 |
19,519,125 |
16,198,748 |
11,886,028 |
Sidusettevõtete aktsiad s.h. Keila Kaabel Glamox Harju Elekter ABB Harju Elekter Muud aktsiad(5) s.h. PK Cables Eesti Ühispank Eesti Maapank Mitmesugused pikaajalised nõuded Pikaajalised finantsinvesteeringud kokku Hooned, rajatised, maa Masinad ja seadmed(6) Muu inventar Akumuleeritud põhivara kulum (-) Lõpetamata kapitaalmahutus Ettemaks materiaalse põhivara eest Materiaalne põhivara kokku |
14,372,308 11,001,071(7) 3,371,237 0 1,576,688 987,478 569,210 20,000 258,018 16,207,014 20,674,279 12,778,040 926,274 -10,199,737 1,442,956 181,322 25,803,134 |
14,866,708 11,495,471 3,371,237 0 1,660,688 1,071,478 569,210 20,000 258,018 16,785,414 20,602,686 11,528,276 635,290 -8,887,181 0 0 23,879,071 |
15,950,517 9,844,557 6,105,960 0 1,346,012 1,176,012 145,000 25,000 379,907 17,676,436 14,893,429 8,846,976 539,207 -6,772,425 1,497,094 0 19,004,281 |
15,241,322 10,126,662 2,771,444 2,343,216 1,346,012 1,176,012 145,000 25,000 1,176,012 17,763,346 14,516,429 6,681,576 419,056 -5,055,091 0 0 16,561,970 |
Põhivara kokku |
42,010,148 |
40,664,485 |
36,680,717 |
34,325,316 |
AKTIVAD KOKKU |
73,430,665 |
60,183,610 |
52,879,465 |
46,211,344 |
(3)finantsinformatsiooni
ülevaade tehtud KPMG poolt 11.09.1997(vt lisa nr.3).
(4)1997.a.algul müügiks läinud AS-i Glamox Harju Elekter aktsiad.
(5)vt.aktsiate turuhinda petükist nr.3.6."Selgitused finantsaruannetele".
(6)1995.ja 1994.a.aastaaruannetes on näidatud masinaid ja seadmeid ühel real
koos muu inventariga.
(7)AS Keila Kaabel aktsiate väärtust vähendati 494,400 krooni nende poolt HE
makstud dividendide võrra.Sama palju vähenes ka 1997.a.I poolaasta eelmiste
aastate jaotamata kasum.
EEK |
30.juuni 1997 |
31.dets. 1996 |
31.dets. 1995 |
31.dets. 1994 |
PASSIVA
Tagatiseta võlakohustused Lühiajaline pangalaen Ostjate ettemaksed Võlad hankijatele Muud lühiajalised võlad Maksuvõlad Viitvõlad |
0 734,463 287,882 5,226,365 9,781 2,193,069 1,989,889 |
0 1,654,907 118,779 2,481,995 2,006 1,846,452 2,654,660 |
1,965,760 342,656 145,625 2,696,666 36,701 785,983 1,936,811 |
2,366,960 0 15,524 956,433 2,032,140 424,559 1,579,058 |
Lühiajalised kohustused kokku
Pikaajaline pangalaen Muud pikaajalised võlakohustused Potentsiaalne tulumaksukohustus |
10,441,449
8,029,650 0 1,488,833 |
8,758,799
0 5,000,000 1,488,833 |
7,910,202
0 5,972,395 0 |
7,374,674
0 8,061,773 0 |
Pikaajalised võlakohustused kokku
|
9,518,483 |
6,488,833 |
5,972,395 |
8,061,773 |
KOHUSTUSED KOKKU |
19,959,932 |
15,247,632 |
13,882,597 |
15,436,447 |
Aktsiakapital Ümberhindluse reserv(8) Reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum Aruandeaasta puhaskasum |
18,000,000 0 1,010,000 23,664,432(9) 10,796,301 |
16,000,000 0 410,000 19,808,242(10) 8,717,736 |
16,000,000 8,163,939 0 6,610,958 8,221,971 |
16,000,000 8,163,939 0 1,193,889 5,417,069 |
OMAKAPITAL KOKKU
|
53,470,733 |
44,935,978 |
38,996,868 |
30,774,897 |
PASSIVA KOKKU |
73,430,665 |
60,183,610 |
52,879,465 |
46,211,344 |
(8)Kinnitatud 07.10.93.Rahandusministeeriumi
käskirjaga nr.61/3553 seoses HE mitterahalise sissemaksega AS-i Keila Kaabel
aktsiakapitali.
(9)Eelmiste perioodide jaotamata kasum seisuga 30.06.1997.a. erineb "1996. aasta
kasumi jaotamise otsuses"toodust 2,561,546 krooni võrra,mis on seletatav järgmiselt:
a)AS Keila Kaabel maksis 1997.a.I poolaastal HE-le dividende,mille tõttu vähenes
HE investeeringute väärtus Keila Kaabli aktsiatesse (kap.os.meetodil) ja ka
eelmiste perioodide jaotamata kasum.
b)1997.a. jaanuaris müüdi 29 Glamox Harju Elekter aktsiat,mille bilansiline
maksumus 2,444,146 EEK oli 31.12.1996.a. bilansis kajastatud käibevara hulgas.Nende
aktsiate soetamisväärtus oli 377,000 EEK ja kapitaliosalusega kasvanud väärtus
2,067,146 EEK.Aktsiate müümisel vähendati selle summa võrra bilansis eelmiste
perioodide jaotamata kasumit ja tegelikult aktsiate müügist saadud kasum kirjendati
aruandeaasta finantstuludesse sidusettevõtete aktsiatelt.
(10)Eelmiste perioodide jaotamata kasum seisuga 31.12.96.erineb 1995.a. kasumi
jaotamise otsusest + 5,571,314 krooni võrra,mis on seletatav järgmiselt:
a)1996.a. detsembris müüdi 29 Glamox Harju Elekter aktsiatest.Nendele langev
eelmistel perioodidel kasumisse kantus summa (kap.os.meetodil)oli 1,429,865
krooni;
b)vastavalt rahandusministri määrusele nr.104, kanti 31.12.1996 põhivara ümberhindluse
reservi jääl 8,163,939 krooni eelmiste aastate jaotamata kasumisse;
c)aasta auditi tegemisel ilmnes,et maksustamisel kasutatavad amortisatsiooninormid
ületavad oluliselt raamatupidamislikke amort.norme,mis võimaldab tulumaksu tasumist
edasi lükata .Seisuga 31.12.96 moodustas see kohustus 1,488,833 krooni,millest
1,162,760 krooni oli tekkinud eelmistel perioodidel ja 326,072 krooni aruandeperioodil,mis
kajastus kasumiaruandes, 1,162,760 krooni kanti eelmiste aastate jatamata kasumist
maha.
EEK |
1997 I p.a. |
1996 |
1995 |
1994
|
Realiseerimise netokäive
Realiseeritud toodete kulud
|
44,410,267
36,977,260 |
72,798,635
59,518,821 |
62,278,788
51,114,330 |
39,773,136
30,720,812 |
KOGUKASUM |
7,433,007 |
13,279,814 |
11,164,458 |
9,052,324 |
Üldhalduskulud, s.h. Turustuskulud Admin. kulud Arengukulud
Muud äritulud
Muud ärikulud
|
5,264,365 900,951 3,850,854 512,560
136,436
248,951 |
7,104,932 203,328 6,173,358 728,246
212,030
696,844 |
5,860,180 165,376 5,694,804 0
1,487,783
592,168 |
4,710,455 0 4,710,455 0
421,397
394,342 |
ÄRIKASUM |
2,056,127 |
5,690,068 |
6,199,893 |
4,368,924 |
Finantstulud - sidusettevõtete aktsiatelt(11) - muudelt aktsiatelt - valuutakursi muutustest - muud intressi- ja finantstulud Finantstulud kokku
Finantskulud - sidusettevõtete aktsiatelt - intressikulud - fin.invest.väärtuse langusest - muud finantskulud
Finantskulud kokku
|
2,727,400 6,737,829 5,7 2,107 9,467,843
0 348,278 0 49,391
397,669 |
5,400,203 1,001,716 78,976 40,083 6,520,978
0 1,570,634 7,190 58,100
1,635,924
|
3,804,894 343,929 56,589 382,529 4,587,941
282,105 1,169,980 0 72,178
1,524,263 |
2,371,106 60,000 99,720 179,182 2,710,008
0 1,118,370 81,993 0
1,200,363 |
KASUM ENNE MAKSE
Tulumaks Edasilükkunud tulumaks
|
11,126,301
330,000(12) 0 |
10,575,122
1,531,314 326,072 |
9,263,571
1,041,600 0 |
5,878,569
461,500 0 |
ARUANDEAASTA PUHASKASUM |
10,796,301 |
8,717,736 |
8,221,971 |
5,417,069 |
(11)Täpsemalt toodud ptk.3.6."Selgitused
finantsaruannetele".
(12)Tegelikuks 1997.a. tulumaksumääraks kujuneb ettevõtte juhtkonna hinnangul
ca 20%.
1997 I p.a.
|
1996 |
1995 |
1994 |
|
Rahavood äritegevusest |
||||
Puhaskasum |
10,796,301 |
8,717,736 |
8,221,971 |
5,417,069 |
Põhivara kulum |
1,352,264 |
2,312,306 |
2,034,971 |
1,597,867 |
Kasum põhivara müügist |
-30,278 |
-22,434 |
-1,245,358 |
0 |
Kahjum põhivara likvideerimisest |
0 |
45,133 |
10,932 |
26,097 |
Kasum sidusev.aktsiatest |
-2,233,000 |
-5,515,669 |
-3,621,994 |
-2,371,106 |
Kahjum sidusev.aktsiatest |
0 |
0 |
282,105 |
0 |
Kasum portfelliinvesteeringutelt |
-5,190,262 |
-115,446 |
0 |
0 |
Kahjum fin.inv.allahindllusest |
0 |
7,190 |
0 |
0 |
Muutus käibevaras(v.a. raha) |
-7,944,313 |
-1,054,843 |
-6,325,367 |
-2,195,289 |
Muutus lühiajalistes kohustustes |
1,682,650 |
848,597 |
535,528 |
4,506,225 |
Raha sissetulek äritegevusest |
-1,566,638 |
5,338,016 |
-107,212 |
6,980,863 |
Rahavood investeerimisest |
||||
Põhivara müük |
33,528 |
38,666 |
1,377,626 |
0 |
Põhivara soetamine |
-1,583,330 |
-3,036,305 |
-2,746,388 |
-1,506,399 |
Põhivara ettemaks |
-181,322 |
0 |
0 |
0 |
Põhivara rekonstrueerimine |
-1,514,925 |
4,212,156 |
-1,874,094 |
-619,331 |
Antud pikaajalist laenu |
0 |
0 |
-446,200 |
-1,176,012 |
Pikaajalise laenu tagastamine |
0 |
121,890 |
1,183,621 |
0 |
Aktsiate müük (pikaajal. invest.) |
7,884,262 |
2,830,000 |
600,000 |
0 |
Aktsiate ost (pikaajal. invest.) |
0 |
-426,400 |
0 |
1,286,012 |
Raha sissetulek investeerimisest |
4,638,213 |
-4,684,305 |
-1,905,435 |
-4,587,754 |
Rahavood finantseerimisest |
||||
Pikaajalise laenu võtmine |
8,029,650 |
0 |
0 |
719,350 |
Pikaajalise laenu tagastamine |
-5,000,000 |
-972,395 |
0 |
0 |
Muud pikaajalised kohustused |
0 |
326,072 |
0 |
0 |
Saadud aktsiakapitali täiendam. |
2,000,000 |
0 |
0 |
0 |
Makstud dividendid |
-1,700,000 |
-186,000 |
0 |
-302,300 |
Raha sissetulek finantseerimisest |
3,329,650 |
-832,323 |
0 |
417,050 |
Rahajääkide muutus |
6,201,225 |
-178,612 |
-2,012,647 |
2,810,160 |
Raha jääk perioodi algul |
1,606,852 |
1,785,464 |
3,798,111 |
987,951 |
Raha jääk perioodi lõpul |
8,008,077 |
1,606,852 |
1,785,464 |
3,798,111 |
Perioodi kohta EEK |
1997 I p.a. |
1996 |
1995 |
1994 |
Netokäive |
44,410,267 |
72,798,635 |
62,278,788 |
39,773,136 |
Realiseeritud toodete kulud |
36,967,120 |
59,518,821 |
51,114,330 |
30,720,812 |
Ärikasum |
2,056,127 |
5,690,068 |
6,199,893 |
4,368,924 |
Kasum majandustegevuses |
11,126,300 |
10,575,122 |
9,263,571 |
5,878,569 |
Aruandeaasta puhaskasum |
10,796,301 |
8,717,736 |
8,221,971 |
5,417,069 |
Perioodi lõpu seisuga |
1997 I p.a. |
1996 |
1995 |
1994 |
Aktiva kokku |
73,430,665 |
60,183,610 |
52,879,465 |
46,211,344 |
Likviidsed varad |
17,088,407 |
9,438,560 |
7,999,439 |
7,632769 |
Varud |
14,332,110 |
10,080,565 |
8,199,309 |
4,253,259 |
Põhivarad |
25,803,134 |
23,879,071 |
19,004,281 |
16,561,970 |
Nõuded ostjate vastu |
7,082,126 |
4,985,854 |
5,122,612 |
3,121,330 |
Ostjate ettemaksed |
287,882 |
118,779 |
145,625 |
15,524 |
Võlgnevus hankijatele |
5,226,365 |
2,481,995 |
2,696,666 |
956,433 |
Lühiajalised kohustused |
10,441,449 |
8,758,799 |
7,910,202 |
7,374,674 |
Pikaajalised kohustused |
9,518,483 |
6,488,833 |
5,972,395 |
8,061,773 |
Aktsiakapital |
18,000,000 |
16,000,000 |
16,000,000 |
16,000,000 |
Omakapital |
53,470,733 |
44,935,978 |
38,996,868 |
30,774,897 |
Suhtarvud |
1997 I p.a. |
1996 |
1995 |
1994 |
Netokäibe kasv (%) |
16.9 |
56.6 |
41.7 |
|
Aktiva kasv (%) |
13.8 |
14.4 |
28.8 |
|
Omakapitali kasv (%) |
15.2 |
26.7 |
19.9 |
|
Käiberentaablus (%) |
4.6 |
7.8 |
10.0 |
11.0 |
Kasumirentaablus (%) |
24.3 |
12.0 |
13.2 |
13.6 |
Omakapitali tootlikkus (%) |
21.9 |
20.8 |
23.6 |
17.6 |
Kapitali tootlikkus (%) |
16.7 |
18.2 |
19.0 |
14.1 |
Maksevõime kordaja |
3.0 |
2.2 |
2.0 |
1.6 |
Likviidsuskordaja |
1.6 |
1.1 |
1.0 |
1.0 |
Omakapitali ja vara suhe (%) |
72.8 |
74.7 |
73.7 |
66.6 |
Puhaskasum aktsia kohta EEK(13) |
6.00 |
5.45 |
5.14 |
3.39 |
Dividend aktsia kohta EEK (vt.viide 13) |
1.06 |
0.01 |
0.02 |
|
Keskm. rahalaekumise aeg (päevades) |
27.5 |
24.1 |
28.8 |
28.1 |
Varude suurus (päevades) |
59.4 |
55.3 |
43.9 |
24.9 |
Nõuded ostjate vastu (päevades) |
24.5 |
25.0 |
23.8 |
28.3 |
Võlgnevus hankijatele (päevades) |
18.8 |
15.7 |
12.9 |
11.2 |
Käiberentaablus = Ärikasum / Netokäive
Kasumirentaablus = Puhaskasum / Netokäive
Omakapitali tootlikkus = Puhaskasum / Omakapital (perioodi keskmine)
Kapitali tootlikkus = (Puhaskasum + Intressikulu) / Varad (kokku)
Likviidsuskordaja = Likviidsed varad / Lühiajalised kohustused
Maksevõime kordaja = Käibevara / Lühiajalised kohustused
Keskmine rahalaekumise aeg = (Nõuded ostjate vastu - Ostjate ettemaksed) / (Netokäive/360)
Varude suurus (päevades) = Varu (per.keskmine) / (Realiseeritud toodete kulu / 360)
Nõuded ostjate vastu = Nõuded ostjate vastu (perioodi keskmine) / (Netokäive / 360)
Võlgnevus hankijatele = Võlgnevus hankijatele (per .keskmine) / (Realiseeritud toodete kulu/ 360)
(13)Alates HE kandmisest Äriregistrisse 14.05.1996 on aktsia nimiväärtus 10 EEK,varem 1000 EEK. Parema võrreldavuste tekitamiseks on iagl aastal arvestatud aktsia 10-kroonise nimiväärtusega.
3.5. Rakendatud raamatupidamispõhimõtted
HE raamatupidamisarvestus ja finantsaruanded on tehtud kooskõlas Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadusega ja koostatud lähtudes Eesti Vabariigis kehtivast heast raamatupidamise tavast.
1994.a. aruanded on koostatud lähtudes EV Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud "1994.a. kasumiaruande koostamisejuhendist". 1995.a. hakkas kehtima uus bilansi- ja kasumiaruandeskeem.
Siin toodud bilanss ja kasumiaruanne 1994.a. kohta on viidud uude bilansi- ja kasumiaruandeskeemi ja erinevad 1994.a. kinnitatud majandusaruannetest. Raamatupidamisseaduse §21 lg. 3 kohaselt on finantsinvesteeringud sidusettevõtetesse 1994.a. lõppbilansis ümber hinnatud kapitaliosaluse meetodil, mille tõttu kasvas bilansi maht ja ka kasumiaruandes finantstulud sidusettevõtete aktsiatelt 2,371,106 krooni.
Netonõuded ja -kohustused on ümber hinnatud bilansis kajastatud brutonõuete ja -kohustustena, mille tõttu kasvas bilansi maht täiendavalt 98,547 krooni. Kuna HE valis 1995.a. teise kasumiaruandeskeemi, siis on 1994.a. kasumiaruanne ümber hinnatud uude skeemi. Seega on kõigi siin toodud aastate aruannetes toodud andmed võrreldavad.
3.6. Selgitused finantsaruannetele
Üldhalduskulud
EEK |
1997 I p.a. |
1996 |
1995 |
1994 |
Turustuskulud |
||||
töötasu |
510,656 |
0 |
0 |
0 |
sotsmaksud |
173,368 |
0 |
0 |
0 |
põhivara kulum |
33,108 |
0 |
0 |
0 |
muud maksud |
409 |
0 |
0 |
0 |
muud turustuskulud |
183,410 |
203,328 |
165,376 |
0 |
KOKKU |
900,951 |
203,328 |
165,376 |
0 |
Ettevõtte üldadmin. kulud |
||||
töötasu |
1,368,450 |
2,179,147 |
1,627,919 |
1,288,048 |
sotsmaksud |
451,553 |
639,279 |
476,464 |
430,999 |
põhivara kulum |
244,524 |
357,241 |
328,709 |
249,204 |
muud maksud |
29,425 |
41,353 |
31,318 |
52,900 |
remondi - ja hooldusmaterjalid |
152,976 |
202,515 |
434,039 |
440,342 |
väheväärtuslik inventar |
75,504 |
57,244 |
92,635 |
67,375 |
bürootarbed |
69,199 |
138,711 |
121,446 |
101,880 |
kütus, elekter, energia |
224,911 |
381,266 |
361,584 |
344,607 |
põhivara remont ja hooldus |
177,226 |
777,077 |
509,368 |
327,711 |
audiitorkontroll |
36,925 |
61,610 |
2,800 |
0 |
sideteenused |
70,976 |
113,177 |
111,111 |
154,610 |
tuletõrje-valveteenus (14) |
189,099 |
35,607 |
41,632 |
18,015 |
lähetuskulud |
43,975 |
85,132 |
74,578 |
108,206 |
esinduskulud |
30,928 |
38,733 |
29,464 |
34,620 |
reklaam |
141,917 |
122,746 |
249,905 |
117,200 |
vesi-kanalisatsioon |
79,385 |
149,772 |
110,800 |
91,198 |
territooriumi korrashoid |
232,970 |
155,326 |
220,086 |
315,320 |
muud admin.kulud |
230,911 |
637,422 |
870,946 |
568,220 |
KOKKU |
3,850,854 |
6,173,358 |
5,694,804 |
4,710,455 |
Arengukulud |
||||
töötasu |
302,189 |
457,631 |
0 |
0 |
sots.maksud |
99,580 |
135,929 |
0 |
0 |
põhivara kulum |
38,250 |
23,307 |
0 |
0 |
muud maksud |
851 |
3,357 |
0 |
0 |
muud arengukulud |
71,690 |
108,022 |
0 |
0 |
KOKKU |
512,560 |
728,246 |
0 |
0 |
üldhalduskulud Kokku |
5,264,365 |
7,104,932 |
5,860,180 |
4,710,455 |
(14)Toimus valvesüsteemi paigaldamine Tallinna esinduskauplusesse.
Investeeringud
Investeeringud materiaalsesse põhivarasse
1997 I p.a. |
1996 |
1995 |
1994 |
|
Hooned, rajatised |
71,969 |
5,709,250 |
377,000 |
619,331 |
Masinad,seadmed |
1,288,146 |
2,940,241 |
2,598,437 |
1,046,536 |
Muu inventar |
295,184 |
96,064 |
147,951 |
459,863 |
Soetus kokku |
1,655,299 |
8,745,555 |
3,123,388 |
2,125,730 |
Muutus lõpetamata ehituses perioodi jooksul (+/-) |
+1,442,956 |
-1,497,094 |
+1,497,094 |
0 |
Ette makstud põhivara |
181,322 |
0 |
0 |
0 |
Investeering põhivarasse kokku |
3,279,577 |
7,248,461 |
4,620,482 |
2,125,730 |
1995. aastal müüdi HE atsetüleenitsehh AS-le Eesti AGA, mille tulemusena saadi täiendavat äritulu 1,100,000 krooni, mis selgitab 1995.a. kasumiaruandes erakorraliselt suuri äritulusid võrreldes teiste aruandeaastatega.
1996 |
Ehitised |
Masinad ja seadmed |
Muu inventar |
Akumul. kulum |
Lõpetamata Ehitus |
Mat. põhivara kokku (soetus-maksumuses) |
Aasta alguseks |
14893429 |
8846976 |
539207 |
-6772425 |
1497094 |
25776706 |
Soetamine |
5709257 |
2940241 |
96084 |
4212163 |
12957745 |
|
Müük (soetusmaksum.) |
-56382 |
51261 |
-56382 |
|||
Rekonstrueerimine |
-5709257 |
-5709257 |
||||
Allahindlus bilansis |
-74789 |
0 |
||||
Mahakandmine |
-202559 |
146289 |
-202559 |
|||
Majandusaasta kulum(15) |
(470111) |
(1657426) |
(109980) |
-2237517 |
||
Aasta lõpuks |
20602686 |
11528276 |
635291 |
-8887181 |
0 |
32766253 |
(15)Sulgudes on näidatud maj.arvestuslik kulum ehitistele,masinatele ja muule inventarile,mida arvestatakse ainult akumuleeritud kulumi real.
1996. aasta jooksul tehti ehitistele rekonstrueerimistöid 4,212,163 krooni väärtuses. Kõik hoonetele tehtud rekonstrueerimistööd lõpetati ja anti käiku kogusummas 5,709,257 krooni, millest 1,497,094 krooni tehti 1995.a. ja oli aasta algul lõpetamata ehitusena bilansis arvel.
Ehitisi
amortiseeritakse lineaarselt ja nende amortisatsiooni määr on 3% aastas. Ehitiste
akumuleeritud kulum 1996. aasta lõpuks oli 3,669,246 krooni.
Masinaid
ja seadmeid amortiseeritakse lineaarselt ja nende keskmine amortisatsioonimäär
on 15 % aastas, kuid see kõigub 10-30% sõltuvalt nende kasutuseast. Aastainventuuriga
hinnati masinaid ja seadmeid alla ja nende maksumus bilansis vähenes 74,789
krooni võrra, kuna nende turuväärtus oli jätkuvalt bilansilisest maksumusest
madalam. Masinate ja seadmete akumuleeritud kulum oli aasta lõpuks 4,806,744
krooni. Inventari amortiseeritakse lineaarselt ja amortisatsioonimäär aastas
on 20 %.
Finantsinvesteeringud ja
antud laenud
Investeering teistesse äriühingutesse |
1997 I p.a. |
1996 |
1995 |
1994 |
PK Cables OY aktsiad (Soome) |
1,176,012 |
|||
Eesti kommertspankade aktsiad |
426,400 |
85,000 |
||
Antud laenud |
||||
Antud pikaajaline laen PK Cables OY-le |
1,176,012 |
|||
Antud pikaajaline laen Eesti äriühingule (AS Entek) |
446,200 |
|||
KOKKU |
0 |
426,400 |
446,200 |
2,437,024 |
PK Cables OY-le antud pikaajaliselt laenult laekus 1994. ja 1995.a. täiendavat finantstulu laenuintresside näol. Laen tagastati 1995.a.
Oluline osalus teistes äriühingutes (seisuga 30.06.97)
Ärinimi
Sidusettevõtjad |
Aktsiate arv |
Osalus % |
Aktsia nimi-väärtus |
Aktsia turu-väärtus |
Asukoht |
Tegevusala |
1.AS KEILA KAABEL Äriregistri kood 10094120 |
989 |
41.2 |
10,000 EEK |
- |
Paldiski mnt.31, Keila Eesti |
kaabli tootmine |
2.AS GLAMOX HARJU ELEKTER Äriregistri kood 10089357 |
40 |
20 |
13,000 EEK |
- |
Paldiski mnt.31, Keila Eesti |
elektriradiaato-rite ja valgustite tootmine ja müük |
Muud ettevõtted |
||||||
1.PK Cables OY Äriregistri nr. 596615 |
529,000 |
10.03 |
2 FIM |
74.50 FIM(16)
|
Kempeleentie 46, PL 5 90441 Kempele |
autode ja elektroonika-seadmete juhtmeköidiste valmistamine |
2. Eesti Ühispank |
49,435 |
0.002 |
10 EEK |
53.65 EEK |
Tartu mnt.13, Tallinn |
Eesti kommertspank |
3. Eesti Maapank |
2,000 |
0.0002 |
10 EEK |
- |
Estonia pst.11, Tallinn |
Eesti kommertspank |
(16)Seisuga 30.06.1997.oli Eesti Panga andmeil 1FIM=2,6816 EEK.
Algselt omas HE 45,000 PK Cables OY aktsiat. 1996.aastal müüs HE 4000 PK Cables OY aktsiat ja täiendav finantstulu muudelt aktsiatelt oli 115,000 krooni.
20.veebruaril 1997 vahetati seoses PK Cables OY aktsiate noteerimisega Helsingi Väärtpaberibörsil 41,000 HE omanduses olevat PK Cables OY aktsiat nimiväärtusega 10 FIM 574,000 aktsia vastu nimiväärtusega 2 FIM. Ühtlasi sõlmiti aktsionäride vahel kokkulepe, mille kohaselt pidi iga aktsionär müüma osa oma osalusest hinnaga 46 FIM aktsia. HE müüs 04.04.1997.a. 45,000 PK Cables OY aktsiat, millest saadi täiendavat finantstulu 5,190,000 EEK.
PK Cables OY aktsiatelt sai HE dividende 1996.a. 802,566 EEK ja 1997 a. 1,539,399 EEK.
Ühispanga aktsiaid omab HE seoses Harju Maapanga asutajaliikmeks olemisega ja algemissioonis osalemisega. Hiljem, kui Harju Maapank ühines Ühispangaga, vahetati 14,500 Harju Maapanga aktsiat 14,281 Ühispanga aktsia vastu 1996.a. algul. Samal ajal kuulutati välja Ühispanga aktsiate emissioon, milles HE osales. Osteti juurde 32,800 aktsiat.
Keila Panga suurkliendina ostis HE 25,000 EEK eest Keila Panga aktsiaid. Nüüdseks on Keila Pangast saanud Eesti Maapanga harukontor ja HE 2,500 Keila Panga aktsiat vahetati 2,000 Maapanga aktsia vastu.
Finantstulu sidusettevõtete aktsiatelt
1997 I p.a. |
1996 |
1995 |
1994 |
|
Finantstulu kapitaliosalusest s.h. Keila Kaabel Glamox Harju Elekter |
3,167,203 1,650,914 1,516,289 |
2,697,516 0 2,697,516 |
2,371,106 236,662 2,134,444 |
|
Dividenditulu s.h. Keila Kaabel Glamox Harju Elekter |
494,400 494,400 0 |
0 0 0 |
819,900 182,900 637,000 |
0 0 0 |
Kasum aktsiate müügilt s.h. ABB Harju Elekter Glamox Harju Elekter |
2,233,000 0 2,233,000 |
2,233,000 0 2,233,000 |
287,478 287,478 0 |
0 0 0 |
KOKKU |
2,747,400 |
5,400,203 |
3,804,894 |
2,371,106 |
1995.aastal müüdi täielikult HE osalus AS ABB Harju Elektris. Algselt (1992.a.) plaaniti, et peale ühisfirma edukat käivitumist, läheb kogu HE elektriseadmete tootmine ABB Harju Elekter koosseisu. Kuna ABB kontsernil oli eesmärgiks arendada ja toota ainult ABB kontserni poolt välja töötatud toodangut, kuid HE tooted olid välja töötatud spetsiaalselt lähtudes Eesti turu vajadustest, siis peeti otstarbekaks müüa osalus ABB Harju Elektris ja HE jätkas elektriseadmete tootmist iseseisvalt oma tehases.
1996.a.aastal müüdi osa HE osalusest HE sidusettevõttes AS Glamox Harju Elekter. Eesmärgiga saada täiendavaid investeeringuid AS-i Glamox Harju Elekter tehasesse emaettevõttelt OY Glamox AB müüdi kokku 29% osalusest (14.5% 1996.a. ja 14.5% 1997.a.) emaettevõttele. HE osalus firmas kahanes seega 49%-lt 20%-le. Täiendav finantstulu oli 2,233,000 krooni 1996.a. ja 2,233,000 krooni 1997.a.I poolaastal.
Võlakohustused
Seisuga 30.06.1997. olid HE bilansis üleval järgmised võlakohustused:
FIM |
EEK |
Limiit |
Intressimäär |
|
1. Lühiajalised laenukohustused
OP-Rahoitus OY faktooringlaen |
292,196 |
734,463 |
500,000 FIM |
3 kuu Helibor(17)+1,0% |
2. Pikaajalised laenukohustused
Postipankki |
3,000,000 |
8,029,650 |
3,000,000FIM |
3 kuu Helibor+3,0% |
3. Potentsiaalne tulumaksukohustus |
1,488,833 |
(17)3 kuu Helibor seisuga
30.06.1997-3.06%.
Konservatiivsuse printsiibist
lähtudes võeti 1996.a. lõppbilanssi üles potentsiaalne tulumak-sukohustus pikaajalise
kohustusena 1,488,833 krooni ja vähendati eelmiste aastate jaotamata kasumit
1,162,760 krooni ning aruandeaasta (1996.a.) puhaskasumit 326,072 krooni võrra.
Sõlmitud laenulepingud
1. OP-Rahoitus OY,faktooring-finantseerimise leping nr. 3472 27,06,1997.
Sõlmitud
27.06.1997 laenulimiidiga 500,000 FIM intressiga 3 kuu Helibor + 1.0%. Limiiditasu
on 1.75% kasutatud limiidilt. Krediidi suurus on 70% arve summast, limiit
on antud Saajos OY (Soome) ja KCI Hoists OY (Soome) müügiarvetele.
Laenu
tagatiseks on:
· Pandileping HE müügiarvete Saajos OY-le ja KCI Hoists OY-le pantimise kohta OP-Rahoitus OY-le.
· Pandileping 12,000 PK Cables OY aktsia pantimiseks Osuuspankki Keskuspankki OY-le juhul kui panditud müügiarved jäävad nimetatud firmade poolt tasumata.
2. Postipankki, laenuleping nr 302-00-04300137-3 uksetehase rekonstrueerimiseks ja elektriseadmete tehase töökeskuse soetuse finantseerimiseks.
Sõlmitud 30.05.1997. summas 3,000,000 FIM intressiga 3 kuu Helibor + 3%. Laenu viimane tagasimakse toimub 18.06.2001.
Laenu tagatiseks on:
Bilansivälised kohustused
HE on sõlminud käenduslepingu Eesti Investeerimispangaga OÜ Harju KEK laenu tagamiseks summas 3,000,000 EEK, tähtajaga 15.06.2002;
Nokia Cables Ltd-le on antud garantii Keila Kaabel AS-i iga-aastaselt pikendatava käibekapitali laenu tagamiseks summas 824,000 FIM.
Sidusettevõtete finantsnäitajad
Sidusettevõtete peamised finantsnäitajad 1996.a. olid järgmised:
Keila Kaabel |
Glamox Harju Elekter |
|||
Perioodi kohta |
1997 I p.a. |
1996 |
1997 I p.a. |
1996 |
Netokäive |
44,777,353 |
60,138,002 |
26,976,176 |
59,245,074 |
Ärikasum |
727,713 |
4,756,961 |
729,400 |
4,628,263 |
Aruandeaasta puhaskasum |
579,996 |
4,007,074 |
893,742 |
4,395,040 |
Perioodi lõpu seisuga |
||||
Aktiva kokku |
50,097,036 |
38,446,754 |
26,812,637 |
24,892,761 |
Põhivarad |
23,071,857 |
22,381,921 |
5,153,205 |
3,303,295 |
Aktsiakapital |
24,000,000 |
24,000,000 |
2,600,000 |
2,600,000 |
Omakapital |
27,276,795(18) |
27,896,777 |
17,749,926 |
16,856,183 |
(18)1997.a. algul otsustati
maksta dividenideks 1,200,000 EEK.
Käesoleva seisuga pole HE
oma sidusettevõtetele laene andnud. 4.
Juhtimisstruktuur ja töötajad Üldkoosolek
HE kõrgeimaks juhtimisorganiks on aktsionäride üldkoosolek. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus hiljemalt 6 (kuue) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest.
Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku seaduses ettenähtud juhtudel.Korralise üldkoosoleku toimumisest teatatakse ette vähemalt kolm nädalat, erakorralise üldkoosoleku toimumisest vähemalt ühe nädala. Juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate aktsionäridele aktsiaraamatusse kantud aadressil.
Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud vähemalt pool aktsiatega esindatud häältest. Üldkoosoleku pädevus aktsiaseltsi puudutavate otsuste vastuvõtmisel on vastavuses Äriseadustikus sätestatuga.
Üldkoosoleku otsus on vastu võetud , kui selle poolt on antud vähemalt pool üldkoosolekul esindatud häältest, kui seadusega ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
Nõukogu
Nõukogu planeerib HE tegevust, korraldab aktsiaseltsi juhtimist ja teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. Nõukogu koosneb kolmest kuni viiest liikmest.
Nõukogu valitakse ja kutsutakse tagasi aktsionäride üldkoosoleku poolt. Nõukogu liikmed valitakse kolmeks aastaks. Nõukogu liikmete tagasikutsumise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest.
Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui nõukogu koosolekust võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 koosolekul osalenud nõukogu liikmetest.
Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest kui otsustatakse tema ja HE vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja HE vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui sellest tehingust tulenevad nõukogu liikme huvid on vastuolus HE huvidega või kui see kolmas isik on juriidiline isik, milles antud nõukogu liikmel või tema lähikondsel on oluline osalus.
Nõukogul on õigus kolme aasta jooksul alates 09.06.1997 suurendada aktsiakapitali uute aktsiate väljalaskmisega, mille eest tuleb tasuda rahaliste sissemaksetega. Aktsiakapitali ei või suurendada rohkem kui pool aktsiakapitalist, mis oli ajal, kui nõukogu sai õiguse suurendada aktsiakapitali.
12.04.1996. toimunud OÜ Harju KEK, kui HE ainuomaniku, juhatuse koosolek kinnitas HE nõukogu neljaliikmelise koosseisu:
Jüri Kalmet -nõukogu esimees;
Kalvi Schilf -nõukogu liige;
Priidik Kalle -nõukogu liige;
Harald Tillemann -nõukogu liige.
Jüri Kalmet (sünd. 05.05.1938) Alustas tööd kontsernis 01.10.1976.a.(19) Alates 01.02.92.a. on töötanud OÜ Harju KEK peadirektorina ning alates 12.04.96.a.juhatuse esimehena. Keskharidus.
Täiendav tegevus -OÜ Harju KEK tütarettevõtete nõukogu esimees; (AS Devest, AS Eltek, AS Entek, AS Haret, AS Haret Metall, AS Harju Elekter, AS Kelmo, AS KMV, AS Sanitek, AS Sõbra)
-AS EKE ja AS EKE Invest juhatuse aseesimees.
Kalvi Schilf (sünd. 29.11.1938) Alustas tööd kontsernis 24.07.1972.a. Alates 01.02.92.a. on töötanud OÜ Harju KEK peadirektori asetäitjana, alates 15.02.93.a. juhatuse liikmena ja peadirektori I asetäitjana ning alates 12.04.96.a. juhatuse aseesimehena. Lõpetanud 1972.a.Tallinna Polütehnilise Instituudi elektriinsenerina.
Täiendav tegevus -OÜ Harju KEK tütarettevõtete nõukogu liige;(AS Denvest, AS Eltek, AS Entek, AS Haret, AS Haret Metall, AS Harju Elekter, AS Kelmo, AS KMV, AS Sanitek, AS Sõbra)
-AS Harju Ehitus, AS Noonius nõukogu esimees;
-AS ENSEK nõukogu liige.
Priidik Kalle (sünd.19.01.1951) Alustas tööd kontsernis 25.03.1982.a. pearaamatupidaja. Alates 01.01.93.a. on töötanud OÜ Harju KEK peadirektori asetäitjana ning alates 12.04. 96.a.juhatuse liikmena. Lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi 1978.a. ökonomistina.
Täiendav tegevus -OÜ Harju KEK tütarettevõtete nõukogu liige (AS Denvest, AS Eltek, AS Entek, AS Haret, AS Haret Metall, AS Harju Elekter, AS Kelmo, AS KMV, AS Santek).
Harald Tillemann (sünd. 11.01.1926) Alustas tööd kontsernis 09.08.1976.a. peainseneri asetäitjana. Alates 01.02.92.a. on töötanud peadirektori abina ja juhatuse sektretärina ning alates 12.04.96.a. juhatuse liikmena. Lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi 1952.a. insener-elektrikuna.
Täiendav tegevus -OÜ Harju KEK tütarettevõtete nõukogu liige (AS Denvest, AS Eltek, AS Entek, AS Haret, AS Haret Metall, AS Harju Elekter, AS Kelmo, AS KMV, AS Sanitek).
(19)kontserni all on mõeldud
OÜ Harju KEK.
Juhatus
Juhatus on HE juhtimisorgan, mis esindab ja juhib ettevõtet.
Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikmed valitakse kolmeks aastaks ning juhatusel on üks kuni viis liiget.
Juhatuse liikmete õigused ja kohustused määratakse täpsemalt nendega sõlmitavas lepingus. Lepingu sõlmib, muudab ja lõpetab nõukogu.
Juhatuse
liige ei võta osa otsustamisest tehingu teostamise üle HE ja juriidilise isiku
vahel, milles temal või tema lähikondsel on oluline osalus.
15. aprillil
1996 toimunud nõukogu koosolek määras viieliikmelise juhatuse:
Endel Palla -juhatuse
esimees Andres Allikmäe -juhatuse
liige Ülo Merisalu -juhatuse
liige Karin Padjus -juhatuse
liige Lembit Libe -juhatuse
liige
Endel Palla (sünd. 19.06.1941) Alustas tööd kontsernis 27.01.1969.a. elektriseadmete tootmisjuhina erinevatel ametikohtadel.Alates 01.01.91.on töötanud HE tegevdirektorina ning alates 01.06.96.a.juhatuse esimehena. Lõpetanud 1968 a. Tallinna Polütehnilise Instituudi tööstuselektroonika erialal.
Täiendav tegevus: - Harju KEK nõukogu liige;
- PK Cables OY juhatuse liige;
- AS Keila Kaabel nõukogu aseesimees;
- AS Glamox Harju Elekter nõukogu aseesimees;
- ETTKL presiidiumi liige;
- Eesti Elektrotehnika Komitee presiidiumi liige.
Andres Allikmäe (sünd. 07.02.1957) Alustas tööd kontsernis 15.10.1982.a. juhtiv-insenerina. Alates 01.01.91. on töötanud HE autojuhtmete jaoskonna juhatajana ning alates 01.01.94.a. HE autojuhtmete tehase juhatajana. Lõpetanud 1980 a. Tallinna Polütehnilise Instituudi elektronarvutite erialal.
Täiendav tegevus: - Harju KEK nõukogu liige.
Ülo Merisalu (sünd. 26.05.1963) Alustas tööd kontsernis 05.08.1991 tsehhi juhataja asetäitjana. Alates 06.07.92.a.on töötanud tsehhi juhatajana ning alates 01.01.96.a. HE elektriseadmete tehase juhatajana. Lõpetanud 1986 a. Tallinna Polütehnilise Instituudi elektriajamite ja tööstusseadmete automatiseerimise erialal.
Täiendav tegevus: - Harku Vallavolikogu liige.
Karin Padjus (sünd. 01.06.1948) Alustas tööd kontsernis 20.03.1978.a. raamatupidajana. Alates 01.01.85.a.on töötanud HE pearaamatupidajana. Lõpetanud 1973 a. Tartu Riikliku Ülikooli kaubandus-raamatupidamise erialal.
Täiendav tegevus: - AS Glamox Harju Elekter nõukogu liige.
Lembit Libe (sünd. 21.02.1946) Alustas tööd kontsernis 10.09.1969.a. töödejuhatajana. Alates 01.01.1982.a.on töötanud HE peaökonomistina. Lõpetanud 1969 a. Tallinna polütehnilise Instituudi ehitusökonoomika erialal.
Täiendav tegevus: - Saue Vallavolikogu eelarvekomisjoni esimees.
Tegevjuhtkond
HE tegevjuhtkond on täidesaatev ja koordineeriv organ, mis korraldab ettevõtte igapäevast tegevust juhatuselt saadud volituste piires.
HE tegevjuhtkonda kuuluvad:
Endel Palla - tegevdirektor
Andres Allikmäe - autojuhtmete tehase juhataja
Ülo Merisalu - elektriseadmete tehase juhataja
Karin Padjus - pearaamatupidaja
Lembit Libe - peaökonomist
Hillar Suurkuusk (sünd. 2.4.1937) - peainsener
On töötanud alates 01.01.91.a. HE peainsenerina ametikohal, alates 17.09.1993 alustas tööd tsehhi juhatajana. Lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi 1973 a. elektriajamite ja tööstusseadmete automatiseerimise erialal.
Kalju Liiv (sünd. 26.9.1937) - peamehaanik-energeetik
On töötanud alates 05.02.79.a. HE peamehaanik-energeetiku ametikohal. Lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi 1967 a. elektriajamite ja tööstusseadmete automatiseerimise erialal.
Kalev Koort (sünd. 10.1.1970) - tulekindlate uste tehase juhataja.
On töötanud alates 15.08.94 insenerina, alates 01.08.95 turvauste tsehhi juhatajana ning alates 01.01.95.a. tulekindlate uste tsehhi ja 01.01.96 tulekindlate uste tehase juhatajana. Lõpetanud Eesti Põllumajanduse Ülikooli 1993 a. põllumajanduse elektrifitseerimise erialal.
Ago Kokser (sünd. 24.2.1952) - tehnikaosakonna juhataja.
On töötanud alates 05.02.1979 vaneminsenerina.,alates 01.01.93.a.alustas tööd. HE tehnikaosakonna juhataja ametikohal. Lõpetanud 1997.a. Eesti Põllumajanduse Ülikooli põllumajanduse mehhaniseerimise erialal.
Nõukogu,juhatuse ja juhtkonna liikmetele kuuluvad HE aktsiad
Nõukogu liikmed | Aktsiad | Otsene osalus | Kaudne osalus (läbi OÜ Harju KEK) |
Jüri Kalmet | 40,619 | 2.26% | 1.44% |
Kalvi Schilf | 40,634 | 2.26% | 1.36% |
Priidik Kalle | 8,102 | 0.45% | 0.11% |
Harald Tillemann | 26,842 | 1.49% | 0.63% |
Kokku | 116,197 | 6.46% | 3.54% |
Juhatuse liikmed | |||
Endel Palla | 84,412 | 4.69% | 2.72%+4,29%(20) |
Andres Allikmäe | 18,938 | 1.05% | 0.02% |
Ülo Merisalu | 10,000 | 0.56% | 0.56% |
Karin Padjus | 10,577 | 0.59% | 0.03%+0,17 %(21) |
Lembit Libe | 12,707 | 0.71% | 0.11% |
Kokku | 136,634 | 7.6% | 7.90% |
Tegevjuhtkonna liikmed | |||
Hillar Suurkuusk | 4.346 | 0.24% | 0.02%+0,24%(22) |
Kalju Liiv | 13,107 | 0.73% | 0.83% |
Kalev Koort | 4,000 | 0.22% | 0.22% |
Ago Kokser | 3,000 | 0.17% | 0.17% |
Kokku | 24,453 | 1.36% | 1.48% |
KOKKU | 277,284 | 15.42% | 12.92% |
(20)Vend Hans Palla omab
77,280 HE katsiat.
(21)Abikaasa avo Padjus omab 3,000 HE aktsiat.
(22)Abikaasa Eike suurkuusk omab 4,346 HE aktsiat.
Töötasud ja preemiad
1996. majandusaastal makstud töötasu ja preemia summeerituna tegevjuhtkonna liikmetele oli 1,682,966 EEK, kusjuures nõukogu ja juhatuse liikmetele eraldi töötasu ega preemiat ei makstud. 1996.a. aastaaruandes toodud 1,2 mEEK (e. 1,214,227 EEK) tasu juhatuse liikmetele sisaldab nende tasu põhitöökohtadel. Tegevjuhtkonda kuulub lisaks juhatuse liikmetele 2 liiget kelle tasu ei ole haldusaruandes kajastatud.
Ettevõttel puudub juhtkonna
ja töötajate aktsiate ja/või optsioonidega premeerimise kord.
Olulised ärihuvid
HE nõukogu, juhatuse ja tegevjuhtkonna liikmetel teistes äriühingutes olulisi ärihuvisid (23)ei ole.
(23)Oluliseks ärihuviks loetakse osalust,mis moodustab 10% või enam äriühingu hääleõiguslikest aktsiatest.
5. Arengusuunad ja perspektiivid
Üldised arengusuunad
Põhieesmärk on kättevõidetud turuosa s.h. ekspordi säilitamine ja kasvatamine, toodete edasiarendamine, kvaliteedi ja sisemise logistika edasine parandamine, rentaabluse tõstmine. Lähiaastatel saavutada käibe kasv 10 - 12 % aastas.
Elektriseadmete tehas:
- täiendava tootmispinna ehitamine alajaamade tootmiseks 1997;
- müügiesinduste organiseerimine teistes Eesti linnades ja Baltikumis 1998 – 1999;
- seeriatoodete müügi arendamine hulgimüüjate ja kaupluste kaudu;
- suundumine rohkem oskusteavet vajavate tööde pakkumisele;
- koostöö tugevdamine elektritöid teostavate firmadega, eriti nendega, kelle turuosa ulatub Baltikumi ja Venemaale;
- elektrikilpide litsentsivalmistus- ja turustusalane koostöö käivitmine Saksa firmaga Hensel;
- sisemise logistika ja töö planeerimise parandamine (ISO-le vastava kvaliteedi-
süsteemi juurutamine 1998 - 1999 a.).
Autojuhtmete tehas:
- toodete vääristamise ulatuse järk-järguline tõstmine;
- materjalide juhtimise täiustamine;
- osaline töö siirdamine Eesti maapiirkondadesse;
- kõrge tehnilise taseme säilitamine pidevate investeeringutega tööriistadesse,
seadmetesse, arvutustehnikasse ja koolitusse;
- kliendibaasi laiendamine (otsetarnete alustamine ja edasine suurendamine) koostöös PK Cables OY-ga..
Tulekindlate uste tehas:
- müügi suurendamine läbi 1997.a. avatud Tallinna esinduse(kuna 90 % kohalikest klientidest asuvad Tallinnas;
- lepingute sõlmimine hulgimüügi firmadega Tartus, Pärnus, Lätis, Leedus ja firmadega, kes on orienteeritud Venemaa ja Ukraina turgudele;
- 1997 a. lõpul uute toodete - klaasprofiiluste juurutamine, millega koos
turuosa suurendamine (kõik tulekindlad uksed ühest kohast);
- pääsemine Soome laevatehaste uste tarnijaks;
- litsentsilepingu uuendamine ja täiendavad investeeringud Soome firmalt
SAAJOS OY.
1997 a. prognoositavad majandus tulemused
Praegu prognoosib HE 1997 a. käibeks 86 milj. krooni ja puhas kasumiks 12.5 milj. krooni (kasum majandustegevusest 15 mEEK, prognoositav tulumaks kuni 2.5 mEEK, edasilükkunud tulumaksu kohustus kuni 0.3 mEEK)(24).
Kasumi märkimisväärse t õusu põhjuseks I poolaastal oli:
- teiste äriühingute aktsiate müük 1997. I poolaastal;
- toodangu müügi mahu suurenemine.
(24)1996.a. koostatud 1997.a. eelarves planeeriti käibeks 80 mEEK,konsolideerimata puhaskasumiks 6 mEEK ja konsolideeritud kasumiks 9.2mEEK.
Keilas,….1997.
Käesolevaga võtavad allakirjutanud endale vastutuse selles registreerimisprospektis sisalduvate kõigi andmete õigsuse ning täielikkuse eest. Allakirjutanud kinnitavad, et nad on võtnud tarvitusele kõik kohased abinõud käesolevas prospektis esitatud andmete õigsuse ja täielikkuse kontrollimiseks ning et esitatud informatsioonist ei puudu ega ei ole välja jäetud midagi, mis mõjutaks käesolevas prospektis esitatud andmete sisu või tähendust.
Nõukogu esimees-Jüri Kalmet
Juhatuse esimees-Endel Palla
Juhatuse liige-Karin Padjus
Lisa
1 - Väljavõtted toimunud üldkoosoleku, nõukogu ja juhatuse koosolekutest ja
otsustest
Lisa
3 - HE ja OÜ Harju KEK vahelised käibed Lisa
4 - Audiitori järeldusotsused Lisa
5 - HE raamatupidamise aastaaruanne seisuga 31.12.1996. Lisa
6 - HE raamatupidamise aastaaranne seisuga 31.12.1995. Lisa
7 - OÜ Harju KEK raamatupidamise aastaaruanne seisuga 31.12.1996. Interneti prospektis ei
ole esitatud HE 1995.ja 1996.a.tuludeklaratsioone ja maksuamortisatsiooni tabeleid.