Lisad

AS ESTIKO üldkoosoleku otsused

AS Estiko kontsern 1996. aasta aruanne

AS Estiko 1996.a majandusaasta aruanne

AS Estiko-Kommerts 1996.a majandusaasta aruanne

AS Estiko-Plastar 1996.a majandusaasta aruanne

AS Estiko kontsern 1995. aasta aruanne

A-aktsiate vahetuskanded E-aktsiateks Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumis


AS Estiko kontsern 1996. aasta aruanne

AS Estiko nõukogu aruanne 1996.a. majandusaasta kohta

AS Estiko on kuue tegutsemisaastaga kinnistanud oma koha Tartu ja kogu Eesti majanduspildis. Meie, aktsionäride jaoks kannab möödunud aruandeperiood selget muutust. Estikost sai börsi vabaturuettevõte ning selle üks väljundeid on hoogustunud kauplemine AS Estiko aktsiatega ning igal õhtul Kapitalis avaldatav AS Estiko aktsia turuhind. Kui AS Estiko 4. septembril 1996.a. börsi vabaturule jõudis, tehti turul tehinguid 26-kroonise Estiko aktsiaga. 1996.a. sulgemishind oli kerkinud 38,75 kroonile. Praeguseks on 10-kroonise nimiväärtusega AS Estiko aktsia hind veelgi tõusnud ja nii makstakse aktsia eest juba üle 56 krooni. See tähendab, et AS Estiko aktsiad on muutunud atraktiivseks ning täna on aktsiaturu peaprobleemiks see, et kõik sooviksid AS Estiko aktsiaid osta, aga mitte müüa. Börsiettevõttena on meil reglementeeritud informatsiooni avalikustamise nõudeid, sest investoritel on õigus olla operatiivselt informeeritud. Suurenenud on ka ajakirjanduse huvi AS Estiko vastu ning ajakirjanduse silmis positiivse fooni loomine on omakorda aktsia hinda börsil kasvatanud.

AS Estiko on teadvustanud ka oma sotsiaalpoliitilist rolli Tartus. On ju Estiko kontsern tööandjaks 605 inimesele. SPAR keti kauplused toidavad täna 15% Tartu linna elanikest. E-Kaubamaja on Tartu ja terve Ropka linnajao olulisimaid kaubanduskeskusi. Ehitatav moodne maaliinide bussijaam on oluliseks visiitkaardiks Tartu linnale nii linnaelanike kui külaliste silmis.

AS Estiko kontserni ettevõtted on traditsiooniliselt Eesti edukate TOP-i nimekirjades. Eesti äriliidrite TOP 100-s vahetas AS Estiko 1994. aasta saavutatud 98. koha 66. koha vastu 1995. aastal. Eesti majanduse TOP 50-s saavutas AS Estiko 50. koha. Eesti majanduse 30 suurema rentaablusega äriliidri hulgas saavutas AS Estiko 30. koha. 1995.a. äriliidrite TOP 50-s majandusliku efektiivsuse kasvu järgi saavutas AS Estiko-Plastar 8. ja AS Estiko 42. koha. Eesti kontsernide TOPis oli Estiko 14. kohal.

AS Estiko nõukogu on suunanud ettevõtte üldstrateegiat ja firma kui terviku arenguks vajalike küsimuste lahendamist. Nõukogu on pidanud aruandeaastal 19 koosolekut, mis on fikseeritud protokollidena. Põhikirjast tulenevalt on põhiküsimustena arutusel olnud juhatuse töö suunamine, investeerimisprojektide ning selleks vajalike omavahendite ja laenuressursside leidmine. Nõukogu on suunanud ka üldist töötasustamise poliitikat ning vastavalt eelmise korralise üldkoosoleku otsusele kinnitanud põhipalkade ja lisatasude maksmise korra, mille aluseks on võetud palga kaalu koefitsendid, mille järgi juhatuse esimehe põhipalk on kuni 2 tegevdirektori põhipalka ja nõukogu esimehe põhipalk on kuni 3 tegevdirektori põhipalka. Tegevdirektorite keskmine palk seisuga 01. märts 1997.a. oli 7000 krooni kuus.

AS Estiko viis 1996. aastal tütarfirmades läbi ulatusliku saneerimise eesmärgiga lähendada tootjat ja klienti, muuta juhtimine operatiivsemaks, vähendada juhtimiskulusid ning kontserni sisekäibeid. AS Estiko nõukogu otsustas muuta AS Estiko kontserni endise 5-liikmelise juhatuse 3-liikmeliseks. Juhatusse kuuluvad: Peeter Kinks - juhatuse esimees, kontserni tootmisdirektor, Martti Tiidelepp - kontserni kaubandusdirektor ja Ülo Ploom - kontserni kinnisvaradirektor. Kontserni ökonoomikat ja finantsjuhtimist koordineeritakse edaspidi emafirmast. Juhatusest lahkusid Heikki Kattai, kes töötab kontserni rahandusdirektorina, ja Aado Vikson, kes töötab kontserni finantsdirektorina.

AS Estiko kontserni kolm pakendeid tootvat firmat ühinesid. AS Estiko-Survis, mis tootis plastist survevalutooteid ja AS Estiko-Wellpakk, mis tootis lainepapist ja kartongist pakendeid, ühinesid pakenditurul enam tuntud kile ja kilepakendite tootjaga AS-iga Estiko-Plastar. Tootmisfirmade juhtimise võttis üle senine AS-i Estiko-Plastar tegevdirektor Virve Parve.

AS Estiko kontserni üks põhitegevusaladest, kinnisvara haldamine, koondub emafirmasse AS-i Estiko. Tallinnas asuvad kontserni kinnisvarad koondati esmalt AS-i Tarneks, mis omakorda ühendati emafirmaga. Seni Tartus asuvaid tootmiskomplekse ning E-Kaubamaja hallanud Estiko Investeeringute AS ühineb samuti AS-iga Estiko.

AS Estiko kontsern arendab jaekaubandust, tootmist ja kinnisvara haldamist. Peamistest arengusuundadest välja jäävad ning väikest turuosa omavad tütarfirmad valmistatakse ette müügiks. Alates käesoleva aasta 1. jaanuarist lõpetas tütarfirma AS Remark hotellindusega tegelemise ning külalistemaja Remark antakse rendile.

Ehkki tütarfirmade saneerimisega kaasnes oluliselt lisakulusid, langevad püsikulud juba 1997. aastal. Saneerimise tegelik efekt peaks ilmnema 1998. aastal kasumi olulise kasvu näol.

Seoses aktsiate müügiga Tallinna Väärtpaberibörsi vabaturul toimus aktsiate müük juhatuse kaudu ainult kolmel korral, neist viimane kord 9. septembril 1996.a.. Üldse müüdi juhatuse kaudu 1996.a. 3699 A-seeria aktsiat põhikirjaga sätestatud korras.

1. jaanuari 1997.a. seisuga moodustab AS Estiko aktsiakapital 18054000 krooni. AS Estiko ja AS Tarneksi ühinemise tulemusena suurenes aktsiakapital 2821 E-seeria aktsia võrra, millega kompenseeriti Andrus Martini osalus AS-is Estiko-Tarneks. Audiitorfirma ELSS poolt teostati AS-i Tarneks ja AS-i Estiko-Tarneks ühinemislepingu kontroll ning esitati akt ühinemislepingu kontrolli tulemuste kohta. Ühinemislepingu kohta AS-iga Estiko on positiivse arvamuse esitanud ka audiitorfirma Price Waterhouse.

AS Estiko nõukogu ja juhatuse üldkoosoleku protokolliga nr. 12 10. veebruarist 1996.a. kehtestati lisatasude maksmise kord direktoritele, millest tulenevalt on etteantud majandustulemuste saavutamisel neid tingimusi täitnud tütarfirmade tegevdirektoritel õigus osta ühe kuupalga ulatuses nimiväärtusega AS Estiko aktsiaid. Lähtudes auditeeritud majandustulemustest on õigus aktsiatele järgmistel direktoritel:

Ülo Ploom - põhipalk 8 000 krooni - õigus 800 A-seeria aktsiale;

Virve Parve - põhipalk 10 000 krooni - õigus 1000 A-seeria aktsiale;

Endel Berg - põhipalk 6 000 krooni - õigus 600 A-seeria aktsiale;

Rait Abras - põhipalk 4 800 krooni - õigus 480 A-seeria aktsiale.

Eelöeldust tulenevalt suureneb aktsiakapital 2 880 aktsia võrra. Seega on aktsiakapital 57 010 + 18 054 000, mis teeb kokku 18 111 010 krooni.

Teen üldkoosolekule ettepaneku premeerida analoogselt tegevdirektoritega 1 kuu palga ulatuses nimiväärtusega aktsiate ostu õigusega ka juhatuse ja nõukogu liikmeid, millest tulenevalt suureneks aktsiakapital veel 6000 aktsia võrra. Selle ettepaneku heakskiitmise korral üldkoosoleku poolt oleks aktsiakapital 18 171 010 krooni.

Nõukogu teeb ettepaneku AS Estiko aktsiakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel vaba kasumi arvelt nii, et iga kolme A- ja E- aktsia omaja saab juurde ühe aktsia. Nõukogu teeb ettepaneku avaliku, ilma eelisostuõiguseta uute aktsiate emissiooni läbiviimiseks mahus 500 000 E-seeria aktsiat.

Nimetatud otsuste kinnitamisel moodustaks AS Estiko aktsiakapital 29 200 000 krooni.

AS Estiko A-aktsiate ja B1-eelisaktsiate aktsiaraamatut peab juhatus. E-aktsiate aktsiaraamatut peab Väärtpaberite Keskdepositoorium.

Suurimad aktsionärid on:

  • Kalju Hellenurm 340 538 aktsiat

    AS Rondam 148 050 aktsiat

    Ülo Ploom 75 212 aktsiat

    Jaak Pählapuu 48 800 aktsiat

    AS Tarpak 48 194 aktsiat

    Ain Loot 47 624 aktsiat

    Enn Roolaht 46 800 aktsiat

    Lembit Uiga 46 500 aktsiat

    AS Veland 40 000 aktsiat

    AS Norma Grupp 36 311 aktsiat

  • Juhatus on tegutsenud aktsionäride huvidest lähtuvalt, millest tulenevalt hindab nõukogu juhatuse tegevuse rahuldavaks.

    Nõukogu teeb üldkoosolekule ettepaneku kinnitada juhatuse poolt esitatud 1996. majandusaasta aruanne esitatud kujul, bilansi mahuga 90 701 tuhat krooni.

     

    Kalju Hellenurm

    nõukogu esimees

    AS ESTIKO juhatuse 1996.a. tegevusaruanne

    1996. majandusaasta oli esimene, millal juhatus sai oma põhikirjalisi kohustusi täita kogu aasta vältel.

    Juhatuse koosseisus toimusid järgmised muudatused:

    1. AS Estiko nõukogu 15.12.1995.a koosoleku protokolli nr. 10 p. 6 otsusega vabastati juhatuse liikme kohustustest omal soovil Jaak Hion alates 04.01.1996.a ja juhatuse liige Heiki Laantee alates 15.01.1996.a .

    2. AS Estiko nõukogu 18.01.1996.a koosoleku protokolli nr. 11 p. 3 otsusega määrati alates 04.01.1995.a juhatuse liikmeks Heikki Kattai.

    3. AS Estiko nõukogu 12.03.1996.a koosoleku protokolli nr. 13 p. 2 otsusega määrati alates 01.03.1996.a juhatuse liikmeks Martti Tiidelepp.

    4. AS Estiko nõukogu 03.10.1996.a. koosoleku protokolli nr.21 p.2 otsusega kutsuti tagasi juhatuse liikmed H.Kattai ja A.Vikson.

    Seega on AS Estiko juhatus käesoleval hetkel kolmeliikmeline: Peeter Kinks — juhatuse esimees; Martti Tiidelepp — juhatuse liige; Ülo Ploom — juhatuse liige.

    Vastavalt kehtivale seadusandlusele, põhikirjadele ja nõukogu otsusele oli juhatuse tegevuse eesmärgiks järgmiste Estiko kontserni kuuluvate äriühingute esindamine ja igapäevase majandustegevuse juhtimine:

    1. AS Estiko, kantud äriregistrisse koodi 10000356 all;
    2. AS Estiko-Kommerts, kantud äriregistrisse koodi 10001673 all;
    3. AS Estiko-Plastar, kantud äriregistrisse koodi 10001689 all;
    4. AS Estiko-Survis, kantud äriregistrisse koodi 10001696 all;
    5. AS Estiko-Wellpakk, kantud äriregistrisse koodi 10001794 all;
    6. AS Estiko-Soojus, kantud ettevõtteregistrisse nr. 24025097 all;
    7. AS Remark, kantud ettevõtteregistrisse nr. 24017011 all;
    8. AS Hollender, kantud ettevõtteregistrisse nr. 24020192 all;
    9. AS AS Tarneks, kantud ettevõtteregistrisse nr. 01025232 all;
    10. AS Estiko-Tarneks, kantud ettevõtteregistrisse nr. 01268029 all;
    11. AS Tartu Toidukaubad, kantud ettevõtteregistrisse nr. 24025418 all;
    12. Eesti Spar AS, kantud äriregistrisse koodi 10034419 all;
    13. Estiko Investeeringute AS, kantud ettevõtteregistrisse nr. 24061743 all.

    Estiko Investeeringute AS juhatusse kuuluvad AS Estiko juhatuse liikmetest Peeter Kinks juhatuse esimehena ja Ülo Ploom liikmena.

    1996.aastal toimus 42 protokollitud juhatuse koosolekut, mille päevakorras oli 146 punkti. Vastu võeti 182 otsust.

    1996. majandusaastal olid juhatuse tähtsamad töösuunad alljärgnevad.

    I Kontserni saneerimine.

    Vastavalt AS Estiko nõukogu ja juhatuse 10. 02.96.a. ühiskoosoleku protokolli p.21 kohustati juhatust välja töötama kontserni saneerimisprojekt, mille kohaselt keskendub kontsern kolmele põhitegevusvaldkonnale - tööstus , kaubandus ja kinnisvara haldamine - nii, et igal nimetatud alal tegutseks tütarettevõte. See tähendab tütarettevõtete arvu olulist vähendamist.

    Lähtudes eelmainitud ülesandest valmistas juhatus ette ja viis läbi mitmed muudatused.

    1. 01.04.1996.a viidi AS Estiko-Survis kooseisus olnud instrumentaaljaoskond AS Estiko-Soojus koosseisu;
    2. AS Estiko-Tarneks ühendati AS- ga Tarneks ning seejärel sõlmiti leping AS Tarneks ühendamiseks AS-ga Estiko, andes kinnisvara haldamise üle AS-le Estiko ning kaubandustegevuse AS-le Estiko-Kommerts;
    3. tootmisega tegelenud tütarettevõtted Estiko-Survis ja Estiko-Wellpakk ühendati AS-ga Estiko-Plastar, mis võimaldas oluliselt vähendada tööjõu- ja juhtimiskulusid, muutes samaaegselt efektiivsemaks juhtimist ja turundustegevust;
    4. valmistati ette AS Hollender aktsiate müük;
    5. lõpetati AS Remark külalistemaja tegevus.

    II Kontserni juhtimise täiustamine

    1. AS Estiko juhatus võttis eesmärgiks täiustada kontsernisisest finantsplaneerimis- ja aruandlussüsteemi, mille eest vastutab finantsdirektor Aado Vikson. Töö aluseks on võetud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna poolt Estiko jaoks koostatud uurimus. Aruandlussüsteem on võimaldanud Estikol börsi vabaturuettevõttena avaldada nõutud aruanded õigeaegselt ja nõutud tasemel.
    2. Senisest enam tuleb motiveerivada töötajaid: alates 01.04.1996. a kehtestati töötulemustele orienteeritud palgakorralduse süsteem, mille järgi makstakse lisatasusid vastavalt juhatuse poolt kinnitatud käibe ja kasumiplaani täitmisele.
    3. Finantsdistsipliini parandamiseks nõutakse tütarettevõtetelt kuu ja kvartali majandustegevuse aruannete kaitsmist juhatuses, rahavoogude detailsemat planeerimist ja jälgimist, tähtajaliselt laekumata arvete sissenõudmist.
    4. Majandustegevuse täpsemaks planeerimiseks esitasid tütarettevõtted 01.11.1996.a juhatusele 1997.a kasumiprognoosid ning juhatus kinnitas 1997.a kasumiplaani nõukogule esitamiseks 20.11.1996.a. Investeerimisotsused tehakse ainult peale projektide põhjalikku analüüsi, mille eest vastutab Estiko rahandusdirektor Heikki Kattai.

    III Jätkatakse 1995.a alustatud kulude kokkuhoidu ja varade efektiivsemat kasutamist. Selle tulemusena on müüdud vara , mida ettevõtted oma igapäevases tegevuses ei vaja või mille kasutamine on ebaefektiivne, vähenenud on tütarettevõtete kasutuses olevad rendipinnad, mida on täiendavalt välja renditud.

    Alates 01.12. 1996.a kehtestati piirnormid personaalses kasutuses olevate autode ja mobiiltelefonide kulude katteks.

    IV Kontsernina toimimise eeliste parem kasutamine.

    Alustati kontsernikindlustuslepingu väljatöötamist, täiustatud on Hansapangaga koostöös toimiva kontsernikonto kasutamist, refinantseeriti kaks laenu, s.t. alandati laenuintressi.

    Juhatus teeb üldkoosolekule ettepaneku 1996.a puhaskasumist dividende mitte maksta ja kanda 5 % puhaskasumist reservfondi.

    Oma tegevuses Estiko kontserni igapäevase majandustegevuse juhtimisel on juhatus juhindunud Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest, põhikirjast, nõukogu korraldustest ning tegutsenud majanduslikult kõige otstarbekamal viisil aktsionäride huvidest lähtuvalt.

    Tartus 10. märtsil 1997.a.

    Peeter Kinks

    juhatuse esimees

    juhatuse liikmed:

    Martti Tiidelepp

    Ülo Ploom

    AS Estiko kontsern audiitori järeldusotsus 1996 AS Estiko aktsionäridele

    Oleme auditeerinud AS Estiko kontserni 31. detsember 1996.a. lõppenud majandusaasta kohta koostatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet. Raamatupidamise aastaaruande korrektne koostamine on ettevõtte juhtkonna kohustus. Meie ülesanne on anda auditi tulemustele tuginedes omapoolne hinnang raamatupidamise aastaaruande kohta.

    Sooritasime auditi kooskõlas Eesti Vabariigi audiitortegevuse eeskirjadega. Nimetatud eeskirjad nõuavad, et audit planeeritaks ja sooritataks viisil, mis võimaldaks piisava kindlustundega otsustada, kas raamatupidamise aastaaruanne on koostatud olulises osas korrektselt. Auditi käigus oleme väljavõtteliselt kontrollinud tõendusmaterjale, millel põhinevad raamatupidamise aastaaruandes esitatud näitajad. Meie audit hõlmas ka raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtete ja juhtkonnapoolsete raamatupidamislike hinnangute kriitilist analüüsi ning seisukohavõttu raamatupidamise aastaaruande esituslaadi suhtes tervikuna. Arvame, et meie audit annab piisava aluse arvamuse avaldamiseks raamatupidamise aastaaruande kohta.

    Meie arvates kajastavad ülalmainitud finantsaruanded õigesti ja õiglaselt AS-i Estiko finantsseisundit seisuga 31. detsember 1996 ja 1996.a. majandustegevuse tulemust kooskõlas Eesti Raamatupidamise Seadusega.

     

    Urmas Kaarlep

    AS Price Waterhouse

    11. märts 1997

    Estiko konsolideeritud finantsaruanded

    Bilanss seisuga 31.12.96

    tuh. kr.

    AKTIVA

    1996

    1995

    Käibevara    
    Raha ja pangakontod

    5 355

    3 780

    Aktsiad ja muud väärtpaberid

    0

    1

    Nõuded ostjate vastu

    7 860

    6 041

    Ebatõenäoliselt laekuvad arved

    (621)

    (81)

    Muud lühiajalised nõuded

    333

    439

    Viitlaekumised

    18

    75

    Ettemakstud tulevaste perioodide kulud

    1 318

    3 151

    Käibevara kokku:

    14 263

    13 406

    Varud    
    Tooraine ja materjal

    2 352

    4 143

    Lõpetamata toodang

    345

    703

    Valmistoodang

    1 154

    653

    Ostetud kaubad müügiks

    12 775

    12 199

    Ettemaksed hankijatele

    357

    450

    Varud kokku:

    16 983

    18 148

    Käibevara kokku:

    31 246

    31 554

         
    Pikaajalised finantsinvesteeringud:    
    Tütarettevõtete aktsiad või osakud

    0

    50

    Mitmesugused pikaajalised nõuded

    127

    872

    Kokku pikaajalised finantsinvesteeringud

    127

    922

         
    Materiaalne põhivara    
    Maa ja ehitised

    38 231

    27 726

    Masinad ja seadmed

    11 089

    8 938

    Muu inventar

    10 676

    7 652

    Akumuleeritud põhivara kulum

    (10 486)

    (6 540)

    Lõpetamata ehitus

    2 442

    2 926

    Kokku materiaalne põhivara:

    51 952

    40 702

    Immateriaalne põhivara

    7 376

    6 788

    Põhivara kokku:

    59 455

    48 412

    Aktiva kokku:

    90 701

    79 966

     

    PASSIVA

    1996

    1995

    Lühiajalised kohustused    
    Tagatiseta võlakohustused

    3 231

    2 326

    Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksmised

    4 328

    3 878

    Lühiajalised laenud

    3 131

    2 816

    Ostjate ettemaksed

    133

    123

    Võlad hankijatele

    8 778

    8 353

    Maksuvõlad

    2 522

    1 432

    Viitvõlad

    2 797

    1 961

    Lühiajalised kohustused kokku:

    24 920

    20 889

         
    Pikaajalised võlakohustused    
    Mittekonverteeritavad võlakohustused

    2 570

    5 377

    Hankijatele tasumata võlad

    69

     
    Pangalaenud

    9 118

    6 946

    Pikaajalised eraldised

    1 767

    985

    Pikaajalised kohustused kokku:

    13 524

    13 308

    Vähemusosa

    11 050

    11 114

    Kohustused kokku:

    49 494

    45 311

         
    Omakapital    
    Aktsiakapital

    18 054

    13 555

    Aazio

    1 937

    1 382

    Ümberhindluse reserv

    0

    5 829

    Reservid

    1 517

    164

    Jaotamata kasum

    12 653

    7 728

    Aruandeaasta kasum

    7 049

    6 194

    Tresooraktsiad

    (3)

    (197)

    Omakapital kokku:

    41 207

    34 655

    Passiva kokku:

    90 701

    79 966

     

    KASUMIARUANNE konsolideeritud

    TUH.KR

    1996

    1995

    Äritulud    
    Realiseerimise netokäive

    219 053

    171 255

    Varude jääkide muutus

    454

    863

    Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel

    17

    32

    Muud äritulud

    2 237

    4 474

    Äritulud kokku:

    221 761

    176 624

         
    Ärikulud    
    Kaubad, toore, materjal ja teenused

    156 413

    123 298

    Mitmesugused tegevuskulud

    14 703

    13 712

    Tööjõu kulud

    30 295

    23 811

    Kulum

    5 231

    3 122

    Muud ärikulud

    1 927

    939

    Ärikulud kokku:

    208 569

    164 882

         
    Ärikasum

    13 192

    11 742

    Finantstulud

    266

    381

    Finantskulud

    3 131

    3 559

    Kasum majandustegevusest

    10 327

    8 564

    Kasum enne tulumaksustamist

    10 327

    8 564

    Tulumaks

    3 174

    2 307

    Aruandeaasta puhaskasum

    7 153

    6 257

    Vähemusosa

    104

    63

    Emaettevõtte osa

    7 049

    6 194

     

    Rahavoo aruanne

    Kasum

    10 327

    Korrigeerimine kulumiga

    5 231

    Nõuete saldo muutus

    718

    Varude saldo muutus

    1 165

    Võlgnevuste muutus hankijatele ja ostjatele

    428

    Muude võlgnevuste muutus

    1 926

    EVP-de kasum

    -1 326

    Rahavoog äritegevusest

    18 469

       
    Materiaalse põhivara soetus

    -16 862

    Põhivara väljaminek jääkmaksumuses

    120

    Immateriaalse põhivara suurenemine

    -588

    Muude pikaajaliste nõuete muutus

    745

    Lõpetamata ehituse muutus

    484

    Rahavoog investeerimisest

    -16 101

       
    Vähemusosa muutus

    -64

    Aktsiakapitali ja aazio suurenemine

    5 054

    Lühiajaliste laenude suurenemine

    1 670

    Pikaajaliste laenude suurenemine

    -566

    Makstud dividendid

    -1 336

    Jaotamata kasumi muutus

    -5 745

    Tresooraktsiate suurenemine

    194

    Rahavoog finantseerimisest

    -793

       
    Rahavoog kokku:

    1 575

       
    Raha ja ekvivalendid perioodi alguses

    3 780

    Raha ja ekvivalendid perioodi lõpus

    5 355

     

    Estiko kontsern konsolideeritud aastaaruande lisad

    31.12.1996 lõppev majandusaasta

    Lisa 1 — Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused

    Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud järgides Eesti Vabariigi Raamatupidamise Seaduses toodud põhimõtteid ja printsiipe.

    Tütarettevõtted on aastaaruandes konsolideeritud rida realt ning omavahelised tulud, kulud, nõuded ja võlad on elimineeritud.

    Lisa 2 — Arvestusmeetodite muudatused

    Põhivarade kajastamisel on üle mindud soetusmaksumuse põhimõttele. Selle tulemusena on 1996.a. algsaldodes vähendatud ehitiste väärtust ja omakapitali 17.5 milj. kr. võrra.

    Ümberhindluselt on 1994.a. makstud tulumaksu 962 tuh. kr. Kuna varade ümberhindlus elimineeritakse 1996.a. algsaldodes, siis arvestatakse tagasi ka makstud tulumaks. 962 tuh. kr. võrra on suurendatud 1996.a. algsaldodes jaotamata kasumit ja maksude ettemakseid.

    Lisa 3 — Muud äritulud

    1996.a. muudeti AS Tarneks erastamislepingu tingimusi, millega ettevõte sai õiguse tasuda järelejäänud erastamisvõla osa EVP-des. Kasum 1.36 milj. kr. kohustuste vähendamisest on kajastatud real "muud äritulud".

    Lisa 4 — Aktsiad ja väärtpaberid

    AS-le Estiko kuuluvad järgmiste tütarettevõtete aktsiad:

     

    Osalus

    Aktsiakapital

    AS Estiko-Kommerts

    100%

    5100 tuh.kr.

    AS Estiko-Plastar

    100%

    1500 tuh.kr.

    AS Estiko-Soojus

    82%

    396 tuh.kr.

    OY Estiko AB

    67%

    40 tuh.kr.

    AS Tarneks

    100%

    14147 tuh.kr.

    AS Hollender

    100%

    400 tuh.kr.

    AS Remark

    97%

    204 tuh.kr.

    AS Tartu Toidukaubad

    100%

    2148 tuh.kr.

    Estiko Investeeringute AS

    55%

    24000 tuh.kr.

    AS Estiko-Spar

    100%

    420 tuh.kr.

    AS Emajõe Ärikeskus

    80%

    500 tuh.kr.

     

    1996.a. on müüdud AS-de Estiko-Wellpakk ja Estiko-Survis aktsiad bilansilise maksumusega AS-le Estiko-Plastar. Hiljem ühendati need AS-ga Estiko.

    Samuti ühendati AS Estiko-Tarneks AS-ga Tarneks. Ühendamisel kasutati AS-i Estiko-Tarneks netovarasid AS-i Tarneks aktsiakapitali tõstmiseks. 1997.a. on võetud vastu otsus AS-i Tarneks ühendamiseks AS-ga Estiko.

    1996.a. on asutatud kaks uut ettevõtet, AS-d Estiko-Spar ja Emajõe Ärikeskus.

    Lisa 5 — Nõuded

    Nõuete hindamisel on vaadeldud iga nõuet eraldi. Nõudeid, mille kohta on teada, et nad on lootusetud, kanti 1996.a. maha 98 tuh.krooni eest.

    Eraldisi ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kohta moodustati 621 tuh. krooni ulatuses.

    Lisa 6 — Varud

    Varud on bilansis kajastatud soetusmaksumuses (kaalutud keskmine või FIFO meetod) või arvestushinnas, kuid mitte kõrgema hinnaga võimalikust realiseerimishinnast. Ettevõttes on moodustatud reserv aegunud varude osas 300 tuh.kr.

    Lisa 7 — Põhivara

    Põhivara on kajastatud soetusmaksumuses. Eraldi kontol on näidatud akumuleeritud põhivara kulum. Kulum on arvestatud kasutades lineaarset meetodit arvestades põhivara kasulikku tööiga järgmiselt:

    Põhivara liikumine 1996.a. on toodud järgnevas tabelis.

    PÕHIVARA

    Tuh.krooni

    Soetus-maksumus

    Ostetud soetusm.

    Müüdud soetusm.

    Soetusm. 12/31/95

    Maa ja ehitused

    27 726

    10 505

    0

    38 231

    Masinad ja seadmed

    8 938

    2 291

    140

    11 089

    Muu inventar

    7 652

    3 182

    158

    10 676

    Kulum

    (6 540)

       

    (10 486)

    Lõpetamata ehitused

    2 926

     

    0

    2 442

    KOKKU:

    40 702

    15 978

    298

    51 952

     

    Lisa 8 — Kapitalirent

    Kapitalirendi tingimustel soetatud vara soetamismaksumus bilansis on 2 137 tuh. kr. 1996.a. tasuti väljaostu maksu 314 tuh. krooni, intresse 31 tuh. krooni.

    Järgnevas tabelis on toodud kapitalirendi tingimustes soetatud põhivara.

    Põhivara

    (tuh kr)

    Soetusmaksumus

    1996.a. tasutud intressid

    maksumus

    Kaupluse sisustus

    1304

    475

    35

    Kassasüsteem

    1355

    470

    89

    VOLVO 850

    479

    136

    23

    Mercedes Benz 110D

    278

    146

    5

    Seadmed

    201

    32

    3

    Scala programm

    1256

    153

    134

    KOKKU:

    4873

    1412

    289

     

    Lisa 9 — Antud pikaajalised laenud

    AS Estiko on andnud pikaajalisi laene füüsilistele isikutele summas 111 tuh. krooni.

    Lisa 10 — Laenu tagatis ja panditud vara

    Võetud laenude tagatiseks on notariaalselt panditud ehitised:

    Tähe 94

    Aardla 114

    Tehase 18

    Tehase 14 / Tähe 96 parkla

    tähtajaga 15.05.1999.a. ning käibevara kommertspandina 2 milj. krooni väärtuses. Sõpruse kaupluse rendiõigus ja trükimasin hinnaga 3,5 milj. krooni. Kõik varad on panditud AS-le Hansapank. Pantide summa on laenujäägile kuni 20 milj. krooni.

    Lisa 11 — Realiseerimise netokäive

    Realiseerimise netokäive 1996.a. oli 219 053 tuh. krooni, sellest eksporditi toodangut 17740 tuh. krooni eest. Peamised eksporditurud olid Soome, Läti ja Leedu.

    Realiseerimise netokäibe põhiosa moodustavad jaekaubandus, Estiko-Plastari kiletoodete müük, hulgikaubanduse tulud ja renditulud.

    Lisa 12 — Tulumaks

    Arvestatud tulumaks 1996.a. 3167 tuh. krooni.

    Maksu- ja raamatupidamisarvestuse erinevuste tõttu on ettevõtte tulumaksukohustus järgnevatel perioodidel 1767 tuh.krooni, millest 782 tuh. krooni on arvestatud 1996.a. eest.

    Lisa 13 — Omakapital aktsiaseltsis

    Aktsiakapital:

    01.01.96 13555 tuh.kr.
    31.12.96 18054 tuh.kr.

     

    Aktsiate nominaalväärtus: 10 krooni.

    Aktsiate jaotus (arv tk.): 01.01.96 31.12.96
    A 679290 887678
    B1 10410 8960
    E 646060 908443
    Kokku: 1335766 1805081

     

    Tagasi ostetud aktsiad 31.12.96 seisuga:

    B1 319
    Kokku: 1805400

     

    Aktsiad on täiendavalt emiteeritud 449 910 tk., sellest on aruandeaastal tekkinud aazio 555 tuh.kr. Aasta alguse aazio oli 1 382 tuh.kr., lõppsaldo 1 937 tuh.kr. Dividende on 1996.a. makstud 1.3 milj. krooni.

    Lisa 14 — Pikaajalised kohustused

    Erastamisagentuur 1593 tuh.kr. Tähtaeg 19.10.2000
    Hansapank, intress 11% 3816 tuh.kr. Tähtaeg 15.05.1999
    Hansapank, intress 14% 5300 tuh.kr. Tähtaeg 15.04.2002