Lisad
AS ESTIKO üldkoosoleku otsused
AS Estiko kontsern 1996. aasta aruanne
AS Estiko 1996.a majandusaasta aruanne
AS Estiko-Kommerts 1996.a majandusaasta aruanne
AS Estiko-Plastar 1996.a majandusaasta aruanne
AS Estiko kontsern 1995. aasta aruanne
A-aktsiate vahetuskanded E-aktsiateks Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumis
AS Estiko kontsern 1996. aasta aruanne
AS Estiko nõukogu aruanne 1996.a. majandusaasta kohta
AS Estiko on kuue tegutsemisaastaga kinnistanud oma koha Tartu ja kogu Eesti majanduspildis. Meie, aktsionäride jaoks kannab möödunud aruandeperiood selget muutust. Estikost sai börsi vabaturuettevõte ning selle üks väljundeid on hoogustunud kauplemine AS Estiko aktsiatega ning igal õhtul Kapitalis avaldatav AS Estiko aktsia turuhind. Kui AS Estiko 4. septembril 1996.a. börsi vabaturule jõudis, tehti turul tehinguid 26-kroonise Estiko aktsiaga. 1996.a. sulgemishind oli kerkinud 38,75 kroonile. Praeguseks on 10-kroonise nimiväärtusega AS Estiko aktsia hind veelgi tõusnud ja nii makstakse aktsia eest juba üle 56 krooni. See tähendab, et AS Estiko aktsiad on muutunud atraktiivseks ning täna on aktsiaturu peaprobleemiks see, et kõik sooviksid AS Estiko aktsiaid osta, aga mitte müüa. Börsiettevõttena on meil reglementeeritud informatsiooni avalikustamise nõudeid, sest investoritel on õigus olla operatiivselt informeeritud. Suurenenud on ka ajakirjanduse huvi AS Estiko vastu ning ajakirjanduse silmis positiivse fooni loomine on omakorda aktsia hinda börsil kasvatanud.
AS Estiko on teadvustanud ka oma sotsiaalpoliitilist rolli Tartus. On ju Estiko kontsern tööandjaks 605 inimesele. SPAR keti kauplused toidavad täna 15% Tartu linna elanikest. E-Kaubamaja on Tartu ja terve Ropka linnajao olulisimaid kaubanduskeskusi. Ehitatav moodne maaliinide bussijaam on oluliseks visiitkaardiks Tartu linnale nii linnaelanike kui külaliste silmis.
AS Estiko kontserni ettevõtted on traditsiooniliselt Eesti edukate TOP-i nimekirjades. Eesti äriliidrite TOP 100-s vahetas AS Estiko 1994. aasta saavutatud 98. koha 66. koha vastu 1995. aastal. Eesti majanduse TOP 50-s saavutas AS Estiko 50. koha. Eesti majanduse 30 suurema rentaablusega äriliidri hulgas saavutas AS Estiko 30. koha. 1995.a. äriliidrite TOP 50-s majandusliku efektiivsuse kasvu järgi saavutas AS Estiko-Plastar 8. ja AS Estiko 42. koha. Eesti kontsernide TOPis oli Estiko 14. kohal.
AS Estiko nõukogu on suunanud ettevõtte üldstrateegiat ja firma kui terviku arenguks vajalike küsimuste lahendamist. Nõukogu on pidanud aruandeaastal 19 koosolekut, mis on fikseeritud protokollidena. Põhikirjast tulenevalt on põhiküsimustena arutusel olnud juhatuse töö suunamine, investeerimisprojektide ning selleks vajalike omavahendite ja laenuressursside leidmine. Nõukogu on suunanud ka üldist töötasustamise poliitikat ning vastavalt eelmise korralise üldkoosoleku otsusele kinnitanud põhipalkade ja lisatasude maksmise korra, mille aluseks on võetud palga kaalu koefitsendid, mille järgi juhatuse esimehe põhipalk on kuni 2 tegevdirektori põhipalka ja nõukogu esimehe põhipalk on kuni 3 tegevdirektori põhipalka. Tegevdirektorite keskmine palk seisuga 01. märts 1997.a. oli 7000 krooni kuus.
AS Estiko viis 1996. aastal tütarfirmades läbi ulatusliku saneerimise eesmärgiga lähendada tootjat ja klienti, muuta juhtimine operatiivsemaks, vähendada juhtimiskulusid ning kontserni sisekäibeid. AS Estiko nõukogu otsustas muuta AS Estiko kontserni endise 5-liikmelise juhatuse 3-liikmeliseks. Juhatusse kuuluvad: Peeter Kinks - juhatuse esimees, kontserni tootmisdirektor, Martti Tiidelepp - kontserni kaubandusdirektor ja Ülo Ploom - kontserni kinnisvaradirektor. Kontserni ökonoomikat ja finantsjuhtimist koordineeritakse edaspidi emafirmast. Juhatusest lahkusid Heikki Kattai, kes töötab kontserni rahandusdirektorina, ja Aado Vikson, kes töötab kontserni finantsdirektorina.
AS Estiko kontserni kolm pakendeid tootvat firmat ühinesid. AS Estiko-Survis, mis tootis plastist survevalutooteid ja AS Estiko-Wellpakk, mis tootis lainepapist ja kartongist pakendeid, ühinesid pakenditurul enam tuntud kile ja kilepakendite tootjaga AS-iga Estiko-Plastar. Tootmisfirmade juhtimise võttis üle senine AS-i Estiko-Plastar tegevdirektor Virve Parve.
AS Estiko kontserni üks põhitegevusaladest, kinnisvara haldamine, koondub emafirmasse AS-i Estiko. Tallinnas asuvad kontserni kinnisvarad koondati esmalt AS-i Tarneks, mis omakorda ühendati emafirmaga. Seni Tartus asuvaid tootmiskomplekse ning E-Kaubamaja hallanud Estiko Investeeringute AS ühineb samuti AS-iga Estiko.
AS Estiko kontsern arendab jaekaubandust, tootmist ja kinnisvara haldamist. Peamistest arengusuundadest välja jäävad ning väikest turuosa omavad tütarfirmad valmistatakse ette müügiks. Alates käesoleva aasta 1. jaanuarist lõpetas tütarfirma AS Remark hotellindusega tegelemise ning külalistemaja Remark antakse rendile.
Ehkki tütarfirmade saneerimisega kaasnes oluliselt lisakulusid, langevad püsikulud juba 1997. aastal. Saneerimise tegelik efekt peaks ilmnema 1998. aastal kasumi olulise kasvu näol.
Seoses aktsiate müügiga Tallinna Väärtpaberibörsi vabaturul toimus aktsiate müük juhatuse kaudu ainult kolmel korral, neist viimane kord 9. septembril 1996.a.. Üldse müüdi juhatuse kaudu 1996.a. 3699 A-seeria aktsiat põhikirjaga sätestatud korras.
1. jaanuari 1997.a. seisuga moodustab AS Estiko aktsiakapital 18054000 krooni. AS Estiko ja AS Tarneksi ühinemise tulemusena suurenes aktsiakapital 2821 E-seeria aktsia võrra, millega kompenseeriti Andrus Martini osalus AS-is Estiko-Tarneks. Audiitorfirma ELSS poolt teostati AS-i Tarneks ja AS-i Estiko-Tarneks ühinemislepingu kontroll ning esitati akt ühinemislepingu kontrolli tulemuste kohta. Ühinemislepingu kohta AS-iga Estiko on positiivse arvamuse esitanud ka audiitorfirma Price Waterhouse.
AS Estiko nõukogu ja juhatuse üldkoosoleku protokolliga nr. 12 10. veebruarist 1996.a. kehtestati lisatasude maksmise kord direktoritele, millest tulenevalt on etteantud majandustulemuste saavutamisel neid tingimusi täitnud tütarfirmade tegevdirektoritel õigus osta ühe kuupalga ulatuses nimiväärtusega AS Estiko aktsiaid. Lähtudes auditeeritud majandustulemustest on õigus aktsiatele järgmistel direktoritel:
Ülo Ploom - põhipalk 8 000 krooni - õigus 800 A-seeria aktsiale;
Virve Parve - põhipalk 10 000 krooni - õigus 1000 A-seeria aktsiale;
Endel Berg - põhipalk 6 000 krooni - õigus 600 A-seeria aktsiale;
Rait Abras - põhipalk 4 800 krooni - õigus 480 A-seeria aktsiale.
Eelöeldust tulenevalt suureneb aktsiakapital 2 880 aktsia võrra. Seega on aktsiakapital 57 010 + 18 054 000, mis teeb kokku 18 111 010 krooni.
Teen üldkoosolekule ettepaneku premeerida analoogselt tegevdirektoritega 1 kuu palga ulatuses nimiväärtusega aktsiate ostu õigusega ka juhatuse ja nõukogu liikmeid, millest tulenevalt suureneks aktsiakapital veel 6000 aktsia võrra. Selle ettepaneku heakskiitmise korral üldkoosoleku poolt oleks aktsiakapital 18 171 010 krooni.
Nõukogu teeb ettepaneku AS Estiko aktsiakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel vaba kasumi arvelt nii, et iga kolme A- ja E- aktsia omaja saab juurde ühe aktsia. Nõukogu teeb ettepaneku avaliku, ilma eelisostuõiguseta uute aktsiate emissiooni läbiviimiseks mahus 500 000 E-seeria aktsiat.
Nimetatud otsuste kinnitamisel moodustaks AS Estiko aktsiakapital 29 200 000 krooni.
AS Estiko A-aktsiate ja B1-eelisaktsiate aktsiaraamatut peab juhatus. E-aktsiate aktsiaraamatut peab Väärtpaberite Keskdepositoorium.
Suurimad aktsionärid on:
AS Rondam 148 050 aktsiat
Ülo Ploom 75 212 aktsiat
Jaak Pählapuu 48 800 aktsiat
AS Tarpak 48 194 aktsiat
Ain Loot 47 624 aktsiat
Enn Roolaht 46 800 aktsiat
Lembit Uiga 46 500 aktsiat
AS Veland 40 000 aktsiat
AS Norma Grupp 36 311 aktsiat
Juhatus on tegutsenud aktsionäride huvidest lähtuvalt, millest tulenevalt hindab nõukogu juhatuse tegevuse rahuldavaks.
Nõukogu teeb üldkoosolekule ettepaneku kinnitada juhatuse poolt esitatud 1996. majandusaasta aruanne esitatud kujul, bilansi mahuga 90 701 tuhat krooni.
Kalju Hellenurm
nõukogu esimees
AS ESTIKO juhatuse 1996.a. tegevusaruanne
1996. majandusaasta oli esimene, millal juhatus sai oma põhikirjalisi kohustusi täita kogu aasta vältel.
Juhatuse koosseisus toimusid järgmised muudatused:
1. AS Estiko nõukogu 15.12.1995.a koosoleku protokolli nr. 10 p. 6 otsusega vabastati juhatuse liikme kohustustest omal soovil Jaak Hion alates 04.01.1996.a ja juhatuse liige Heiki Laantee alates 15.01.1996.a .
2. AS Estiko nõukogu 18.01.1996.a koosoleku protokolli nr. 11 p. 3 otsusega määrati alates 04.01.1995.a juhatuse liikmeks Heikki Kattai.
3. AS Estiko nõukogu 12.03.1996.a koosoleku protokolli nr. 13 p. 2 otsusega määrati alates 01.03.1996.a juhatuse liikmeks Martti Tiidelepp.
4. AS Estiko nõukogu 03.10.1996.a. koosoleku protokolli nr.21 p.2 otsusega kutsuti tagasi juhatuse liikmed H.Kattai ja A.Vikson.
Seega on AS Estiko juhatus käesoleval hetkel kolmeliikmeline: Peeter Kinks juhatuse esimees; Martti Tiidelepp juhatuse liige; Ülo Ploom juhatuse liige.
Vastavalt kehtivale seadusandlusele, põhikirjadele ja nõukogu otsusele oli juhatuse tegevuse eesmärgiks järgmiste Estiko kontserni kuuluvate äriühingute esindamine ja igapäevase majandustegevuse juhtimine:
Estiko Investeeringute AS juhatusse kuuluvad AS Estiko juhatuse liikmetest Peeter Kinks juhatuse esimehena ja Ülo Ploom liikmena.
1996.aastal toimus 42 protokollitud juhatuse koosolekut, mille päevakorras oli 146 punkti. Vastu võeti 182 otsust.
1996. majandusaastal olid juhatuse tähtsamad töösuunad alljärgnevad.
I Kontserni saneerimine.
Vastavalt AS Estiko nõukogu ja juhatuse 10. 02.96.a. ühiskoosoleku protokolli p.21 kohustati juhatust välja töötama kontserni saneerimisprojekt, mille kohaselt keskendub kontsern kolmele põhitegevusvaldkonnale - tööstus , kaubandus ja kinnisvara haldamine - nii, et igal nimetatud alal tegutseks tütarettevõte. See tähendab tütarettevõtete arvu olulist vähendamist.
Lähtudes eelmainitud ülesandest valmistas juhatus ette ja viis läbi mitmed muudatused.
II Kontserni juhtimise täiustamine
III Jätkatakse 1995.a alustatud kulude kokkuhoidu ja varade efektiivsemat kasutamist. Selle tulemusena on müüdud vara , mida ettevõtted oma igapäevases tegevuses ei vaja või mille kasutamine on ebaefektiivne, vähenenud on tütarettevõtete kasutuses olevad rendipinnad, mida on täiendavalt välja renditud.
Alates 01.12. 1996.a kehtestati piirnormid personaalses kasutuses olevate autode ja mobiiltelefonide kulude katteks.
IV Kontsernina toimimise eeliste parem kasutamine.
Alustati kontsernikindlustuslepingu väljatöötamist, täiustatud on Hansapangaga koostöös toimiva kontsernikonto kasutamist, refinantseeriti kaks laenu, s.t. alandati laenuintressi.
Juhatus teeb üldkoosolekule ettepaneku 1996.a puhaskasumist dividende mitte maksta ja kanda 5 % puhaskasumist reservfondi.
Oma tegevuses Estiko kontserni igapäevase majandustegevuse juhtimisel on juhatus juhindunud Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest, põhikirjast, nõukogu korraldustest ning tegutsenud majanduslikult kõige otstarbekamal viisil aktsionäride huvidest lähtuvalt.
Tartus 10. märtsil 1997.a.
Peeter Kinks
juhatuse esimees
juhatuse liikmed:
Martti Tiidelepp
Ülo Ploom
AS Estiko kontsern audiitori järeldusotsus 1996 AS Estiko aktsionäridele
Oleme auditeerinud AS Estiko kontserni 31. detsember 1996.a. lõppenud majandusaasta kohta koostatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet. Raamatupidamise aastaaruande korrektne koostamine on ettevõtte juhtkonna kohustus. Meie ülesanne on anda auditi tulemustele tuginedes omapoolne hinnang raamatupidamise aastaaruande kohta.
Sooritasime auditi kooskõlas Eesti Vabariigi audiitortegevuse eeskirjadega. Nimetatud eeskirjad nõuavad, et audit planeeritaks ja sooritataks viisil, mis võimaldaks piisava kindlustundega otsustada, kas raamatupidamise aastaaruanne on koostatud olulises osas korrektselt. Auditi käigus oleme väljavõtteliselt kontrollinud tõendusmaterjale, millel põhinevad raamatupidamise aastaaruandes esitatud näitajad. Meie audit hõlmas ka raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtete ja juhtkonnapoolsete raamatupidamislike hinnangute kriitilist analüüsi ning seisukohavõttu raamatupidamise aastaaruande esituslaadi suhtes tervikuna. Arvame, et meie audit annab piisava aluse arvamuse avaldamiseks raamatupidamise aastaaruande kohta.
Meie arvates kajastavad ülalmainitud finantsaruanded õigesti ja õiglaselt AS-i Estiko finantsseisundit seisuga 31. detsember 1996 ja 1996.a. majandustegevuse tulemust kooskõlas Eesti Raamatupidamise Seadusega.
Urmas Kaarlep
AS Price Waterhouse
11. märts 1997
Estiko konsolideeritud finantsaruanded
Bilanss seisuga 31.12.96
tuh. kr.
AKTIVA |
1996 |
1995 |
Käibevara | ||
Raha ja pangakontod |
5 355 |
3 780 |
Aktsiad ja muud väärtpaberid |
0 |
1 |
Nõuded ostjate vastu |
7 860 |
6 041 |
Ebatõenäoliselt laekuvad arved |
(621) |
(81) |
Muud lühiajalised nõuded |
333 |
439 |
Viitlaekumised |
18 |
75 |
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud |
1 318 |
3 151 |
Käibevara kokku: |
14 263 |
13 406 |
Varud | ||
Tooraine ja materjal |
2 352 |
4 143 |
Lõpetamata toodang |
345 |
703 |
Valmistoodang |
1 154 |
653 |
Ostetud kaubad müügiks |
12 775 |
12 199 |
Ettemaksed hankijatele |
357 |
450 |
Varud kokku: |
16 983 |
18 148 |
Käibevara kokku: |
31 246 |
31 554 |
Pikaajalised finantsinvesteeringud: | ||
Tütarettevõtete aktsiad või osakud |
0 |
50 |
Mitmesugused pikaajalised nõuded |
127 |
872 |
Kokku pikaajalised finantsinvesteeringud |
127 |
922 |
Materiaalne põhivara | ||
Maa ja ehitised |
38 231 |
27 726 |
Masinad ja seadmed |
11 089 |
8 938 |
Muu inventar |
10 676 |
7 652 |
Akumuleeritud põhivara kulum |
(10 486) |
(6 540) |
Lõpetamata ehitus |
2 442 |
2 926 |
Kokku materiaalne põhivara: |
51 952 |
40 702 |
Immateriaalne põhivara |
7 376 |
6 788 |
Põhivara kokku: |
59 455 |
48 412 |
Aktiva kokku: |
90 701 |
79 966 |
PASSIVA |
1996 |
1995 |
Lühiajalised kohustused | ||
Tagatiseta võlakohustused |
3 231 |
2 326 |
Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksmised |
4 328 |
3 878 |
Lühiajalised laenud |
3 131 |
2 816 |
Ostjate ettemaksed |
133 |
123 |
Võlad hankijatele |
8 778 |
8 353 |
Maksuvõlad |
2 522 |
1 432 |
Viitvõlad |
2 797 |
1 961 |
Lühiajalised kohustused kokku: |
24 920 |
20 889 |
Pikaajalised võlakohustused | ||
Mittekonverteeritavad võlakohustused |
2 570 |
5 377 |
Hankijatele tasumata võlad |
69 |
|
Pangalaenud |
9 118 |
6 946 |
Pikaajalised eraldised |
1 767 |
985 |
Pikaajalised kohustused kokku: |
13 524 |
13 308 |
Vähemusosa |
11 050 |
11 114 |
Kohustused kokku: |
49 494 |
45 311 |
Omakapital | ||
Aktsiakapital |
18 054 |
13 555 |
Aazio |
1 937 |
1 382 |
Ümberhindluse reserv |
0 |
5 829 |
Reservid |
1 517 |
164 |
Jaotamata kasum |
12 653 |
7 728 |
Aruandeaasta kasum |
7 049 |
6 194 |
Tresooraktsiad |
(3) |
(197) |
Omakapital kokku: |
41 207 |
34 655 |
Passiva kokku: |
90 701 |
79 966 |
KASUMIARUANNE konsolideeritud
TUH.KR |
1996 |
1995 |
Äritulud | ||
Realiseerimise netokäive |
219 053 |
171 255 |
Varude jääkide muutus |
454 |
863 |
Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel |
17 |
32 |
Muud äritulud |
2 237 |
4 474 |
Äritulud kokku: |
221 761 |
176 624 |
Ärikulud | ||
Kaubad, toore, materjal ja teenused |
156 413 |
123 298 |
Mitmesugused tegevuskulud |
14 703 |
13 712 |
Tööjõu kulud |
30 295 |
23 811 |
Kulum |
5 231 |
3 122 |
Muud ärikulud |
1 927 |
939 |
Ärikulud kokku: |
208 569 |
164 882 |
Ärikasum |
13 192 |
11 742 |
Finantstulud |
266 |
381 |
Finantskulud |
3 131 |
3 559 |
Kasum majandustegevusest |
10 327 |
8 564 |
Kasum enne tulumaksustamist |
10 327 |
8 564 |
Tulumaks |
3 174 |
2 307 |
Aruandeaasta puhaskasum |
7 153 |
6 257 |
Vähemusosa |
104 |
63 |
Emaettevõtte osa |
7 049 |
6 194 |
Rahavoo aruanne
Kasum |
10 327 |
Korrigeerimine kulumiga |
5 231 |
Nõuete saldo muutus |
718 |
Varude saldo muutus |
1 165 |
Võlgnevuste muutus hankijatele ja ostjatele |
428 |
Muude võlgnevuste muutus |
1 926 |
EVP-de kasum |
-1 326 |
Rahavoog äritegevusest |
18 469 |
Materiaalse põhivara soetus |
-16 862 |
Põhivara väljaminek jääkmaksumuses |
120 |
Immateriaalse põhivara suurenemine |
-588 |
Muude pikaajaliste nõuete muutus |
745 |
Lõpetamata ehituse muutus |
484 |
Rahavoog investeerimisest |
-16 101 |
Vähemusosa muutus |
-64 |
Aktsiakapitali ja aazio suurenemine |
5 054 |
Lühiajaliste laenude suurenemine |
1 670 |
Pikaajaliste laenude suurenemine |
-566 |
Makstud dividendid |
-1 336 |
Jaotamata kasumi muutus |
-5 745 |
Tresooraktsiate suurenemine |
194 |
Rahavoog finantseerimisest |
-793 |
Rahavoog kokku: |
1 575 |
Raha ja ekvivalendid perioodi alguses |
3 780 |
Raha ja ekvivalendid perioodi lõpus |
5 355 |
Estiko kontsern konsolideeritud aastaaruande lisad
31.12.1996 lõppev majandusaasta
Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud järgides Eesti Vabariigi Raamatupidamise Seaduses toodud põhimõtteid ja printsiipe.
Tütarettevõtted on aastaaruandes konsolideeritud rida realt ning omavahelised tulud, kulud, nõuded ja võlad on elimineeritud.
Lisa 2 Arvestusmeetodite muudatused
Põhivarade kajastamisel on üle mindud soetusmaksumuse põhimõttele. Selle tulemusena on 1996.a. algsaldodes vähendatud ehitiste väärtust ja omakapitali 17.5 milj. kr. võrra.
Ümberhindluselt on 1994.a. makstud tulumaksu 962 tuh. kr. Kuna varade ümberhindlus elimineeritakse 1996.a. algsaldodes, siis arvestatakse tagasi ka makstud tulumaks. 962 tuh. kr. võrra on suurendatud 1996.a. algsaldodes jaotamata kasumit ja maksude ettemakseid.
Lisa 3 Muud äritulud
1996.a. muudeti AS Tarneks erastamislepingu tingimusi, millega ettevõte sai õiguse tasuda järelejäänud erastamisvõla osa EVP-des. Kasum 1.36 milj. kr. kohustuste vähendamisest on kajastatud real "muud äritulud".
Lisa 4 Aktsiad ja väärtpaberid
AS-le Estiko kuuluvad järgmiste tütarettevõtete aktsiad:
Osalus |
Aktsiakapital |
|
AS Estiko-Kommerts |
100% |
5100 tuh.kr. |
AS Estiko-Plastar |
100% |
1500 tuh.kr. |
AS Estiko-Soojus |
82% |
396 tuh.kr. |
OY Estiko AB |
67% |
40 tuh.kr. |
AS Tarneks |
100% |
14147 tuh.kr. |
AS Hollender |
100% |
400 tuh.kr. |
AS Remark |
97% |
204 tuh.kr. |
AS Tartu Toidukaubad |
100% |
2148 tuh.kr. |
Estiko Investeeringute AS |
55% |
24000 tuh.kr. |
AS Estiko-Spar |
100% |
420 tuh.kr. |
AS Emajõe Ärikeskus |
80% |
500 tuh.kr. |
1996.a. on müüdud AS-de Estiko-Wellpakk ja Estiko-Survis aktsiad bilansilise maksumusega AS-le Estiko-Plastar. Hiljem ühendati need AS-ga Estiko.
Samuti ühendati AS Estiko-Tarneks AS-ga Tarneks. Ühendamisel kasutati AS-i Estiko-Tarneks netovarasid AS-i Tarneks aktsiakapitali tõstmiseks. 1997.a. on võetud vastu otsus AS-i Tarneks ühendamiseks AS-ga Estiko.
1996.a. on asutatud kaks uut ettevõtet, AS-d Estiko-Spar ja Emajõe Ärikeskus.
Lisa 5 Nõuded
Nõuete hindamisel on vaadeldud iga nõuet eraldi. Nõudeid, mille kohta on teada, et nad on lootusetud, kanti 1996.a. maha 98 tuh.krooni eest.
Eraldisi ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kohta moodustati 621 tuh. krooni ulatuses.
Lisa 6 Varud
Varud on bilansis kajastatud soetusmaksumuses (kaalutud keskmine või FIFO meetod) või arvestushinnas, kuid mitte kõrgema hinnaga võimalikust realiseerimishinnast. Ettevõttes on moodustatud reserv aegunud varude osas 300 tuh.kr.
Lisa 7 Põhivara
Põhivara on kajastatud soetusmaksumuses. Eraldi kontol on näidatud akumuleeritud põhivara kulum. Kulum on arvestatud kasutades lineaarset meetodit arvestades põhivara kasulikku tööiga järgmiselt:
Põhivara liikumine 1996.a. on toodud järgnevas tabelis.
PÕHIVARA
Tuh.krooni |
Soetus-maksumus |
Ostetud soetusm. |
Müüdud soetusm. |
Soetusm. 12/31/95 |
Maa ja ehitused |
27 726 |
10 505 |
0 |
38 231 |
Masinad ja seadmed |
8 938 |
2 291 |
140 |
11 089 |
Muu inventar |
7 652 |
3 182 |
158 |
10 676 |
Kulum |
(6 540) |
(10 486) |
||
Lõpetamata ehitused |
2 926 |
0 |
2 442 |
|
KOKKU: |
40 702 |
15 978 |
298 |
51 952 |
Lisa 8 Kapitalirent
Kapitalirendi tingimustel soetatud vara soetamismaksumus bilansis on 2 137 tuh. kr. 1996.a. tasuti väljaostu maksu 314 tuh. krooni, intresse 31 tuh. krooni.
Järgnevas tabelis on toodud kapitalirendi tingimustes soetatud põhivara.
Põhivara
(tuh kr) |
Soetusmaksumus |
1996.a. tasutud intressid |
maksumus |
Kaupluse sisustus |
1304 |
475 |
35 |
Kassasüsteem |
1355 |
470 |
89 |
VOLVO 850 |
479 |
136 |
23 |
Mercedes Benz 110D |
278 |
146 |
5 |
Seadmed |
201 |
32 |
3 |
Scala programm |
1256 |
153 |
134 |
KOKKU: |
4873 |
1412 |
289 |
Lisa 9 Antud pikaajalised laenud
AS Estiko on andnud pikaajalisi laene füüsilistele isikutele summas 111 tuh. krooni.
Lisa 10 Laenu tagatis ja panditud vara
Võetud laenude tagatiseks on notariaalselt panditud ehitised:
Tähe 94
Aardla 114
Tehase 18
Tehase 14 / Tähe 96 parkla
tähtajaga 15.05.1999.a. ning käibevara kommertspandina 2 milj. krooni väärtuses. Sõpruse kaupluse rendiõigus ja trükimasin hinnaga 3,5 milj. krooni. Kõik varad on panditud AS-le Hansapank. Pantide summa on laenujäägile kuni 20 milj. krooni.
Lisa 11 Realiseerimise netokäive
Realiseerimise netokäive 1996.a. oli 219 053 tuh. krooni, sellest eksporditi toodangut 17740 tuh. krooni eest. Peamised eksporditurud olid Soome, Läti ja Leedu.
Realiseerimise netokäibe põhiosa moodustavad jaekaubandus, Estiko-Plastari kiletoodete müük, hulgikaubanduse tulud ja renditulud.
Lisa 12 Tulumaks
Arvestatud tulumaks 1996.a. 3167 tuh. krooni.
Maksu- ja raamatupidamisarvestuse erinevuste tõttu on ettevõtte tulumaksukohustus järgnevatel perioodidel 1767 tuh.krooni, millest 782 tuh. krooni on arvestatud 1996.a. eest.
Lisa 13 Omakapital aktsiaseltsis
Aktsiakapital:
01.01.96 | 13555 tuh.kr. |
31.12.96 | 18054 tuh.kr. |
Aktsiate nominaalväärtus: 10 krooni.
Aktsiate jaotus (arv tk.): | 01.01.96 | 31.12.96 |
A | 679290 | 887678 |
B1 | 10410 | 8960 |
E | 646060 | 908443 |
Kokku: | 1335766 | 1805081 |
Tagasi ostetud aktsiad 31.12.96 seisuga:
B1 | 319 |
Kokku: | 1805400 |
Aktsiad on täiendavalt emiteeritud 449 910 tk., sellest on aruandeaastal tekkinud aazio 555 tuh.kr. Aasta alguse aazio oli 1 382 tuh.kr., lõppsaldo 1 937 tuh.kr. Dividende on 1996.a. makstud 1.3 milj. krooni.
Lisa 14 Pikaajalised kohustused
Erastamisagentuur | 1593 tuh.kr. | Tähtaeg 19.10.2000 |
Hansapank, intress 11% | 3816 tuh.kr. | Tähtaeg 15.05.1999 |
Hansapank, intress 14% | 5300 tuh.kr. | Tähtaeg 15.04.2002 |