Juhatuse aruanne

Juhatuse kohustuste aruanne

Audiitori järeldusotsus

Kasumiaruanne lk.5

Bilanss lk.6

Rahavoogude aruanne lk.7

Aastaaruande lisad lk.8-21

1997. aastal jätkas AS "Rigas Miesnieks" oma põhitegevust - liha ja lihatoodete tootmist ja turustamist.

AS "Rigas Miesnieks" pakub palju erinevaid lihatooteid : keeduvorstid, väikevorstid, sült, viinerid, sardellid, pasteedid, maksavorstid, kõrgekvaliteedilised suitsutooted ja salaami, lihapallid, lihakonservid ja vaakumpakendatud lihatooted.

1997 aastal leidsid AS-s "Rigas Miesnieks"aset olulised sündmused. Eesti lihatoodete valmistamisega tegelev firma "Rakvere Lihakombinaat" ostis osa AS "Rigas Miesnieks" aktsiatest. Aktsionäride üldkoosolekul augustis 1997.a. valiti uued juhatuse ja nõukogu liikmed. AS Rakvere Lihakombinaadile kuulub 85 % AS "Rigas Miesnieks" aktsiatest. Oktoobris lahkus senine direktor Juris Lusis firmast. Novembris valiti aktsionäride üldkoosolekul uus tegevjuht.

1997.a. tulud omatoodangu ja kauba müügist oli LVL 12,964 tuhat. Realiseeritud toodete ja kauba kulu oli LVL 10,263 tuhat, aruandeaasta kahjum oli LVL 2,341 tuhat.

1997.a. investeeriti tootmishoonetesse. Investeeringu kogusumma oli LVL 300 tuhat.

Perioodil bilansipäevast kuni käesoleva hetkeni ei ole toimunud olulisi sündmusi, mis avaldaksid mõju eelmisele aastale ja aasta tulemustele.

Firmal ei ole teaduslike uurimusprojekte. Tegevus on suunatud toodangu kvaliteedi pidevale parandamisele.

1997.a. oli tasutud maksude kogusummaks LVL 1,050 tuhat.

Mitterahuldav. 1997.a. nõrgenes AS " Rigas Miesnieks " positsioon turul seoses suurtele püsikuludele ja müügi - ja marketingiosakonna ebaefektiivsele tööle. AS " Rigas Miesnieks " toodete eksport suurenes, kuid kaotati osa kohalikust turust, eriti Riias.

1998.a. alguses loodi saneerimisplaan, et tõsta töö efektiivsust firmas. 1998.a. AS "Rigas Miesnieks" plaan on suurendada turuosa 30 %-ni ja tõsta töö efektiivsust. Samas on vajalik leida sünergial põhinevat koostöö efekti koos Rakvere Lihakombinaadiga tootmises, tööefektiivsuses, turustuses, Rakvere Lihakombinaadi toodangu ekspordis Venemaale koos "Rigas Miesnieksiga" ja "Rigas Miesnieksi" toodangu ekspordis Ukrainasse koos Rakvere Lihakombinaadiga, et vähendada tollimakse. Samuti on oluline välja selgitada tooted ja tootmiskohad, kus tootmine oleks efektiivsem.

Juhatuse poolt

Andris Nikitins

Juhatuse esimees

27.mai 1998.a.

1. Juhatus vastutab raamatupidamise andmetel põhineva majandusaasta aruande koostamise eest. Majandusaasta aruanne peab majandusaasta kohta õieti ja õiglaselt kajastama firma olukorda, tulemust ja rahavoogusid.

2. Juhatus vastutab, et seisuga 31.detsember 1997.a. majandusaasta aruande koostamisel lehekülgedel 1-17 on kasutatud sobivaid raamatupidamise põhimõtteid ja vastuvõetud otsused ning antud hinnangud on järjepidevad, õiglased ja kaalutletud. Juhatus kinnitab, et on kasutatud rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtteid ( IAS ) ja majandusaasta aruanne on koostatud kontserniarvestuse põhimõtetel.

3. Juhatus vastutab raamatupidamise korraldamise ja firma varade säilitamise ning pettuste ja teiste korratuste ärahoidmise ning väljaselgitamise eest. Samuti on juhatus vastutav firma juhtimise eest vastavalt kehtivale Läti seadusandlusele.

Juhatuse poolt

Andris Nikitins Tatjana Semjonova

Juhatuse esimees Pearaamatupidaja asetäitja

27.mai 1998

AS Rigas Miesnieks aktsionäridele

Me oleme auditeerinud kaasasoleva AS "Rigas Miesnieks" (" firma ") bilansi seisuga 31.detsember 1997.a. ja sinna juurde kuuluvad sama perioodi kasumiaruande ning rahavoogude aruande. Nende aruannete koostamine on äriühingu juhatuse kohustus. Meie kohustus on auditil põhineva arvamuse avaldamine raamatupidamise aastaaruande kohta.

Tehtud audit on kooskõlas kehtivate Rahvusvaheliste audiitorkontrolli standarditega. Nimetatud eeskirjad nõuavad, et audit planeeritaks ja sooritataks viisil, mis võimaldaks piisava kindlustundega otsustada et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi vigu ja ebatäpsuseid. Auditi käigus oleme väljavõtteliselt kontrollinud tõendusmaterjale, millel põhinevad raamatupidamise aastaaruandes esitatud näitajad. Meie audit hõlmas ka raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtete ja juhtkonnapoolsete raamatupidamislike hinnangute kriitilist analüüsi ning seisukohavõttu raamatupidamise aastaaruande esituslaadi suhtes tervikuna. Arvame, et meie audit annab piisava aluse arvamuse avaldamiseks raamatupidamise aastaaruande kohta.

Oleme seisukohal, et raamatupidamise aastaaruanne kajastab õieti ja õiglaselt, vastavuses rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele (IAS), äriühingu majandusaasta tulemust ja rahavooge ning finantsseisundit seisuga 31.detsember 1997.a.

Price Waterhouse SIA

27.mai 1998

Lisad lehekülgedel 4 kuni 17 on antud aastaaruande oluline osa.

Majandusaasta aruanne lehekülgedel 1 kuni 17 on kinnitatud AS juhatuse poolt 27. mail 1998.a. ja on allkirjastatud:

Andris Nikitins Tatjana Semjonova

juhatuse esimees Pearaamatupidaja asetäitja

Lisad lehekülgedel 4 kuni 17 on antud aastaaruande oluline osa.

Majandusaasta aruanne lehekülgedel 1 kuni 17 on kinnitatud AS juhatuse poolt 27. mail 1998.a. ja on allkirjastatud :

Andris Nikitins Tatjana Semjonova

juhatuse esimees Pearaamatupidaja asetäitja

Lisad lehekülgedel 4 kuni 17 on antud aastaaruande oluline osa.

Majandusaasta aruanne lehekülgedel 1 kuni 17 on kinnitatud AS juhatuse poolt 27. mail 1998.a. ja on allkirjastatud :

Andris Nikitins Tatjana Semjonova

juhatuse esimees Pearaamatupidaja asetäitja

a) Juriidiline taust

AS "Rigas Miesnieks" kanti Läti Vabariigi ettevõtteregistrisse 27. veebruaril 1992.a. riikliku aktsiaseltsi " Rigas Miesnieks " privatiseerimise tulemusena. 1997.a. jooksul ostis ETFC Grupi liige AS Rakvere Lihakombinaat, asukohaga Eesti Vabariigis, 85 % AS " Rigas Miesnieks " aktsiatest.

b) Tegevusalad

AS "Rigas Miesnieks" põhitegevusalaks on lihatoodete ja - pooltoodete tootmine ja turustamine. 1997.a. lõpul oli AS "Rigas Miesnieksi" turuosaks 17 % Läti lihatoodete turust. Tooteartikliteks on vorstid, lihakonservid ja paljud teised lihatooted kokku umbes 150 erinevat toodet.

Käesoleva raamatupidamise aastaaruande koostamise põhimõtted on alljärgnevad.

a) Koostamise põhimõtted

AS "Rigas Miesnieks" peab raamatupidamist vastavuses Läti seadusandlusega. Aruanded on koostatud sellest lähtuvalt ja viidud vastavusse rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetega ( IAS ). Kõik aruannetes ära toodud summad on näidatud Läti lattides ( LVL ). Majandusaasta lõpeb 31. detsembril.

Aruandlus on koostatud vastavuses rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele ( IAS ) ning lähtub soetusmaksumuse printsiibist.

Võrreldes eelmise aastaga ei ole sisse viidud muudatusi arvestusprintsiipide kasutamisel, väljaarvatud vastuvõetud otsus hakata rakendama IAS 12 ( revideeritud ) ( vaadata raamatupidamise põhimõtted punkt 2 ( i )), kuna juhatuse seisukohalt annab see firma finantsseisukorrast õigema ülevaate. Vastavuses IAS 8 - le on arvestusprintsiibi muudatuse alusel ümber arvutatud ka eelmiste perioodide vastavad näitajad, et säilitada järjepidevust.

b) Valuuta kursid.

AS "Rigas Miesnieks" peab raamatupidamise arvestust Läti lattides. Kõik kursi ümberarvutused tehakse operatsiooni toimumise päeva Läti Panga kehtestatud kursiga.

Aasta lõpul arvestatakse kõik valuuta varud ja kohustused bilansipäeva Läti Panga kehtestatud kursiga ja kõik tekkinud kursivahed kantakse läbi kasumiaruandest.

b) Valuuta kursid ( jätkub )

Viimase kahe aasta kehtinud valuuta kursid on järgmised:

c) Tulude ja kulude arvestus.

Kõikide oluliste tulude ja kulude kategooriate puhul, kaasaarvatud intressitulu ja -kulu puhul, kasutatakse tekkepõhist arvestusprintsiipi.

d) Nõuete arvestus.

Nõuete hulgas arvestatakse selliseid nõudeid, mis tulevad laekumisele järgmise majandusaasta jooksul ja neid arvestatakse bilansis brutohinnaga. Ei ole eraldi välja toodud halbade või lootusetute laenude varusid.

e) Varude arvestus.

Varusid arvestatakse lähtudes sellest kumb on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Kasutatakse kaalutud keskmise meetodit. Valmistoodangu ja lõpetamata toodangu maksumus sisaldab toormaterjali maksumust, otseseid ja kaudseid väljaminekuid. Seal kus neto realiseerimismaksumus on langenud madalamale kui soetusmaksumus, on sooritatud ümberhindamised neto realiseerimismaksumuseni. Neto realiseerimismaksumus on müügihind normaalse turu olukorra juures miinus turustus - ja lõpuleviimisekulud.

f) Põhivarade ja amortisatsiooni arvestus.

Põhivara arvestatakse soetusmaksumuses miinus akumuleeritud kulum. Materiaalset põhivara amortiseeritakse võrdsetel alustel sõltuvalt nende kasulikust elueast:

Tulusid ja kulusid põhivara likvideerimisest kajastatakse likvideerimise aastal kasumiaruandes.

g) Hooldus - ja remondikulude arvestus.

Kõik hooldus - ja remondikulud näidatakse kasumiaruandes.

h) Lühiajalised kohustused

Lühiajalised kohustused on kohustused, mis kuuluvad tagasimaksmisele järgmisel majandusaastal ja neid näidatakse bilansis brutoväärtuses.

i) Maksustamine

Tulumaksu arvestust käesolevas aastaaruandes peetakse vastavuses Läti seadusandlusega. Ettevõtte tulumaksu määr Lätis on 25 %. Edasilükatud tulumaksu arvestatakse vastavuses IAS 12 (revideeritud), mis on varem vastu võetud elimineerimaks arvestusprintsiibi muutmise mõju 01.jaanuari 1998.a. seisule. Edasilükatud tulumaksu mõju on välja toodud käesolevas aruandes.

j) Tulu aktsia kohta

Tulu aktsia kohta on välja toodud vastavuses IAS 33-le "Tulu aktsia kohta", mis hakkab kehtima alates 01. jaanuar 1998.a.

k) Rahavood

Rahavoogude aruande koostamisel on kasutatud kaudset meetodit. Raha ja raha ekvivalendid hõlmavad pangaarveid, sularaha ja lühiajalisi hoiuseid.

l) Huvigrupid

Huvigruppideks loetakse peamisi aktsionäre, aktsiaseltsi nõukogu liikmeid ja nende sugulasi ning firmasid kus neil on oluline mõju otsustamisel.

m) Ümberkvalifitseerimine

Mõningad muudatused säilitavad siiski võrreldavuse aastate vahel.

Tulud vastavalt toodete tüüpide kaupa:

Tulud vastavalt turgudele:

Puudub informatsioon kasutatud netoaktivate ja teenitud kasumi kohta toodete lõikes.

(a) Kasumi enne maksustamist ja maksu kahjumi tasaarvestus

( b ) Edasilükkunud maksu arvestus.

Võttes arvesse tulevaste perioodide maksustavate tulude ebakindlust ei ole aruannetes kajastatud edasilükatud maksu vara. Oleks nimetatud vara leidnud kajastamist aruandes, oleksid varad suurenenud 28 tuhande LVL võrra.

( c ) Edasilükkunud tulumaksu vara arvestus.

Firmal on järgmised kasutamata maksukahjumid:

Vastavalt Läti maksuseadusandlusele ei ole 1996 -ndal aastal tekkinud maksukahjumit võimalik edasi kanda, kuna firma omanik vahetus 1997 -ndal aastal.

Sularaha transiidid on raha, mis saadakse firma poodidest ja mis paigutatakse pangaarvetele peale perioodi lõppu.

Varade ümberhindamine seoses ehitamisega summas 207 tuhat LVL, sisaldab jäätmetehase mahakirjutamist 10 % - lise soetusmaksumusega ja rasvatöötluse sisseseade mahakirjutamist 90 % - lise soetusmaksumusega. Jäätmetehase ümberhindlus põhines faktil, et ta valmis 1995 -ndal aastal ja teda pole kasutatud ökonoomse ebaefektiivsuse pärast. Siiski, arvestades eelolevaid muudatusi Läti seadusandluses, võib jäätmetöötlus osutuda tulevikus kasutoovaks. Rasvatöötluse sisseseade ümberhindlus põhines tõsiasjal, et see on tehnoloogiliselt vananenud ja tema kasutuselevõtt tulevikus näib kahtlasena.

Ümberhindlus viidi läbi firma juhtkonna poolt 31. detsembri 1997.a. seisuga.

Pikaajaliste laenude tagasimaksed järgmisel arvestusperioodil on võetud arvele kui lühiajalised kohustused. AKA Gmbh ja Hansabank - Latvija laenude kohta saab lugeda informatsiooni lisas 17.

Hansabank-Latvija krediidiliini maksimumlimiidiga 1,000,000 USD tagasimakse tähtaeg on 1998-ndal aastal. Tarbitud fondide intressimäär on 12 % aastas. Seisuga 31.detsember 1997.a. AS "Rigas Miesnieks" kasutamata krediidiliin Hansabank-Latvijas oli 5,295 LVL.

Emafirma AS Rakvere Lihakombinaadi laen kuulub tagasimaksmisele 1998.a. Laen on arvestatud DEM -s. Intressimäär on 13 % aastas.

Laenude ja krediidiliini tagatised on kirjeldatud lisas 23. Peale nende laenude ei ole AS "Rigas Miesnieks" taganud mingeid laene.

G - 24 laen, mis maksti tagasi 1997.a., finantseeriti osaliselt Latvija Unibanka ja osaliselt Hansabank - Latvija poolt.

AKA Gmbh laen on arvestatud DEM -s ja kuulub tagasimaksmisele aastal 2000. Intressimäär laenul muutub. 1997.a. oli laenu intress 5,75 % aastas. Laenu on taganud Läti Vabariigi Valitsus.

Hansabank-Latvija laen on arvestatud USD -s ja kuulub tagasimaksmisele aastal 2002. Intressimäär põhineb USD 6 kuu LIBORi määral + 6,2 % aastas.

AS "Rigas Miesnieks" maksimaalne aktsiakapitali suurus on LVL 2,000,000, millest sissemakseid on tehtud LVL 1,600,000. Väljaostetud aktsiakapital koosneb 16,000 - st lihtaktsiast nimiväärtusega LVL 100. Aktsiad jagunevad järgmiselt:

Ülejäänud aktsionärid on firma juhtkond, firma töötajad, kohalikud hankijad ja teised. Kellelgi neist ei ole üle 1 % AS "Rigas Miesnieks" aktsiatest.

Selleks, et arvutada tulu aktsia kohta, lähtume sellest et kõik aktsiad on lihtaktsiad. Firma omab ainult tavalisi lihtaktsiaid, puuduvad teist liiki aktsiad.

Tulu aktsia kohta arvutatakse järgmiselt:

LVL ( 1,266 tuhat ) / 16,000 aktsiat = LVL ( 79,13 )

LVL 72 tuhat / 16,000 aktsiat = LVL 4,5

Vaata ka lisa 15.

a) Krediidirisk.

Finantsvarad, mis teevad firma tavaliselt aldiks finantsriskile on sularaha, kliendivõlad ja ettemaksed hankijatele. Firma raha ja selle ekvivalendid on paigutatud kõrge tasemega finantsinstitutsioonidesse. Krediidirisk kliendivõlgade seisukohalt on madal suure kliendi andmebaasi tõttu. Sellest tulenevalt ei ole firmal olulist krediidiriski.

b) Intressimäära risk.

Firma lühiajalised kohustused on fikseeritud intressimääraga ja kuuluvad tagasimaksmisele järgmisel majandusaastal. Intressimäärad on toodud ära lisas 15.

Intressimäärad pikaajalistele kohustustele on toodud lisas 17.

c) Valuutavahetuse risk

Firma on aldis valuutavahetuse riskile, kuna tema finantsvarad ja - kohustused on algselt määratud välisvaluutades.

1) AS "Rigas Miesnieks" on taganud laenu ja krediidiliini Hansabank-Latvijast oma põhivaraga soetusmaksumuses LVL 4,221,099.

2) Enne privatiseerimist AS "Rigas Miesnieks" omanduses olnud majad kogumaksumusega LVL 74,149 ei ole veel läinud munitsipaalomandisse, nii nagu oli ette nähtud privatiseerimise lepingus. Alates 31.detsembrist 1997.a. on nad võetud arvele kui bilansivälised varad.

Märtsis 1998.a. pikendati krediidiliini lepingut Hansabank-Latvijaga ühe aasta võrra. Tagasimakse tähtaeg on 1999.a.