1997.aasta lõpus tegutses Eestis 22 kindlustusseltsi, millest 8 tegelesid elukindlustusega ja 14 kahjukindlustusega. Kui eelmistel aastatel oli enam kasvanud just kahjukindlustusturg, siis 1997.aastal sai kasvuhoo sisse elukindlustusturg. Selline asjade käik on ka igati loogiline, sest elatustaseme tõustes jääb inimestel igapäeva kuludest vahendeid üle iseenda ja oma lähedaste tuleviku kindlustamiseks. Viimaste aastate kiire majanduskasv Eestis ongi loonud soodsa põhja elukindlustusturu kiireks kasvuks. 1997.aastal moodustasid kõikidest kogutud kindlustuspreemiatest 88,3% kahjukindlustuspreemiad ja 11,7% elukindlustuspreemiad.

Eesti kindlustusturu kasv 1993-1997 – kogutud preemiad milj. kr

Leks Kindlustuse AS ja Leks Elukindlustuse turuosa Eesti kindlustusturul

Konkurents

1997.aastal omas Leks Kindlustuse AS kogutud preemiate järgi Eesti kahjukindlustusturul kolmandat positsiooni. Eesti suurim kahjukindlustusselts on Eesti Varakindlustus (turuosaga 20,1%), sellele järgnevad ASA Kindlustus (14,5%) ja Leks Kindlustus (10,6%). Ettevõtete varakindlustuses olid 1997.aastal suurimad kindlustusseltsid Polaris Vara (turuosa 13,1%), Leks Kindlustus (11,9%) ja ASA Kindlustus (9,5%). Eraisikute varakindlustuses juhtisid turgu Eesti Varakindlustus (turuosa 42,4%), Polaris Vara (15,1%) ja Leks Kindlustus (13,6%).

Eesti elukindlustusturul omab Leks Elukindlustuse AS kogutud preemiate järgi viiendat positsiooni. Suurim elukindlustusselts 1997.aastal oli AS Eesti Elukindlustus turuosaga 43,1%, selle järgnesid AB Elukindlustus (17,3%), Hansapanga Elukindlustus (15,5%) ja Polaris Elu (13,3%).

Balti kindlustusturg

Baltikumi kindlustusturul tegutseb 67 kindlustusseltsi. Kõige enam on seltse Leedus - 32, Lätis tegeleb kindlustamisega 21 ettevõtet, Eesti turgu jagavad 14 seltsi. Baltikumi kahjukindlustusturu kogutud preemiate maht moodustas 1997. aasta seisuga ligikaudu 3,1 miljardit Eesti krooni. Kõige enam kogusid kindlustuspreemiaid Läti kahjukindlustusseltsid. 1997. aasta seisuga moodustasid Läti kindlustusseltside poolt kogutud preemiad 45% kogu Balti kahjukindlustusturust. Eesti kindlustusfirmade poolt kogutud preemiad moodustasid 32% ja Leedu seltside poolt kogutud preemiad 23% kogu turust.

1997. aastat Balti kindlustusturul iseloomustab kahjukindlustuse jätkuv areng ja elukindlustuse elavnemine Eestis. Võrreldes 1996. aastaga on kindlustuse brutopreemiad ühe elaniku kohta kasvanud kõigis Balti riikides. Möödunud aastal ületasid Eesti elukindlustusturul kogutud preemiad elaniku kohta esmakordselt sama näitaja Lätis ja Leedus, mis viitab Eesti elukindlustusturu kiiremale arengule.

Kahjukindlustusturul on Eesti jätkuvalt esireas, kogudes kindlustuspreemiaid ligi 664 krooni inimese kohta. Leedus ei ole veel korralikult käivitunud sundkindlustus, mis kindlasti kasvatab tulevikus kahjukindlustusturu mahtu. Endiselt jääb kindlustuse osatähtsus Balti riikide majanduses alla 2% SKP-st.

Kogutud kindlustuspreemiad ühe elaniku kohta (EEK):

Läti kindlustusturul tegutseb täna 21 kahjukindlustusseltsi. 1997. aastal kogusid Läti kindlustusseltsid brutopreemiaid 56,8 miljonit latti ehk ligi 1,4 miljardit krooni, mis on 69% rohkem kui 1996. aastal. Hüvitisi maksid seltsid kokku 9,6 miljonit latti ehk ligi 236 miljonit krooni. Kindlustusliikide osas moodustavad Läti kahjukindlustusturust mahuliselt suurima osa liikluskindlustus ja varakindlustus - vastavalt 24,4% ja 25,2%. Läti Vabariigi kindlustusturul oli 1997. aastal vaieldamatult kõige olulisemaks sündmuseks 1. septembrist jõustunud transpordivahendite kohustuslik vastutuskindlustuse seadus, mis Eestis hakkas kehtima neli aastat tagasi.

Leedu kindlustusturul tegutses 1997. aastal 31 kahjukindlustus- ja 12 elukindlustusseltsi. Möödunud aastal kogusid Leedu kahjukindlustusseltsid brutopreemiaid 195 miljonit litti ehk ligi 706 miljonit krooni, mis on poole võrra rohkem kui 1996. Hüvitisi maksid Leedu kindlustusseltsid välja 75,6 miljonit litti ehk ligi 274 miljoni krooni ulatuses. Suurima osa Leedu kahjukindlustusturu preemiatest moodustasid 1997. aastal kaskokindlustuse preemiad 31%, järgnesid varakindlustus - 26%, vedaja vastutus - 10% ja tolligarantii - 8%.

Kindlustusturu oodatavad arengud 1998.aastal

1998 aastal jätkub aktiivne tegevus turu hõivamise nimel - käib tihe konkurents klientide pärast. Prognooside kohaselt jätkub kindlustussummade kasv, mis tugineb ettevõtete ja eraisikute arusaamale reaalse kindlustuskaitse vajalikkusest, sissetulekute kasvule, mis võimaldab enam finantseerida kindlustusteenuste ostu ning uute klientide lisandumisel kindlustusturule.

1998 aastal jätkub prognoositavalt ühinemiste ja strateegiliste kokkulepete sõlmimine, samuti kasvab eri majandussfääride koostöö kindlustusseltsidega nii lepingute müümisel kui kindlustuse lisamisel põhipaketti.

Plahvatuslikku kasvu 1998 aastal Eesti kahjukindlustusturul oodata ei ole, kuna puuduvad selleks vajalikud eeldused. Kiiret kasvu saab oodata poliitiliste otsuste tulemusena ning seda on ette näha eeskätt elukindlustusvaldkonnas - pensionikindlustuses.