1944. aastal asutati Klementi eelkäijana õmblusartell Osta.

1950. aastal asutati Osta baasil V. Klementi nimeline õmblusvabrik.

1971. aastal moodustati V. Klementi nimeline Õmblustootmiskoondis.

1973. kolis ettevõte oma praegusesse asukohta Mustamäel, Akadeemia tee 33.

1990-nendate alguses valmistas V.Klementi nim. Õmblusvabrik ca 1.000.000 rõivaeset aastas ning andis tööd 1600-le inimesele.

1992. aastal moodustati V. Klementi nimeline Õmblustootmiskoondise baasil RAS Klementi ning selle koosseisus RAS Pärnu Õmblusvabrik ja RAS Rapla Rõivas.

1993.a. lülitati RAS Klementi erastatavate ettevõtete nimekirja.

1993.a. lõpus müüs Eesti Erastamisagentuur RAS Pärnu Õmblusvabrik tervikvara Rootsi firmale Kurt Kellermann AB. Sellega vähenes RAS Klementi tootmisvõimsus ca 40% ja ümberstruktureerimise tulemusena kujunes 1993.a. kahjumiks 5 miljonit krooni.

1994. aastal erastas ettevõtte oma töötajate poolt moodustatud AS Klementi Kaubandus 80 % RAS Klementi aktsiatest (A-aktsiad). 1994. aastal teenis ettevõte 2 miljonit krooni kahjumit.

1995.aastal erastas Eesti Erastamisagentuur avaliku müügi korras 20 % AS Klementi aktsiatest (B-aktsiad).

1995.aastal andis esimesed tulemused ettevõtte uus äriplaan, tulemuseks kasum 2 milj. kr.

1996. aasta kasumiks kujunes 4,3 milj. krooni. Klementi jätkas omatoodangu osakaalu suurendamist. Aasta lõpuks müüdi varem erastatud Võrus, Raplas ning Jõgeval asunud ebarentaablid tütarettevõtted. Tütarettevõtete müük on kajastatud käesoleva prospekti leheküljel 7. Ühendati senised aktsiaseltsid Klementi ja Klementi Kaubandus uueks aktsiaseltsiks Klementi.

1997. aastal planeeritakse käibe jätkuvat stabiilset kasvu, ühtlasi ka omatoodangu osakaalu suurendamist käibes.

Klementi äritegevus põhineb kolmel õmblustööstusega seotud tegevusel:

• Naiste moerõivaste arendus, tootmine ja müük
• Ametirõivaste arendus, tootmine ja müük
• Allhanketööd (CM, CMT, FP)

Klementi peab perspektiivseimaks tootegrupiks moerõivaste valdkonnas naiste kergeid rõivaid (seelikud, püksid, pluusid, bleiserid jne.) ning naiste ülerõivaid (mantlid, joped jne.). Klementi liigitab oma naisterõivad stiililt "moodsa klassika" valdkonda. Sihtrühmaks on täiskasvanud naised. Tähtsamad Klementi kaubamärgid on KLEMENTI ja REGINA. (vt. ka registreeritud kaubamärgid lisas 3)

Ekspordi osakaal kogukäibest oli 1996. aastal 67%. Omatoodangu osakaal on Klementi äritegevuses pidevalt suurenenud, 1996. aastal moodustas omatoodang 52% ettevõtte kogukäibest. Kogu realisatsiooni juurdekasv oli 1996. aastal võrreldes 1995. aastaga 28%, samal ajavahemikul kasvas omatoodangu müük 74%. Omatoodangu eelisarendamise põhjuseks on selle tunduvalt suurem kasumlikkus võrreldes allhanketöödega.

Omatoodangu ostjateks olid 1996. aastal 55% ulatuses Eesti jae- ja hulgikaubandus-firmad. Eksporditi 45% omatoodangust, võrrelduna 33 protsendiga 1995. aastal. Eksporditurgudeks olid 1996. aastal peamiselt Soome, Rootsi, Läti ja Leedu. Lähitulevikus peab Klementi perspektiivseteks turgudeks ka Saksamaad, Venemaad ning Ukrainat.

Oma jaekaubandusvõrku ei ole Klementil plaanis luua. Siiski on Klementil üks firmakauplus ettevõtte ruumides Mustamäel.

Eesti tootjatest on moerõivaste alal Klementi tähtsaimad konkurendid AS Baltika (naiste kerged rõivad) ja AS Virulane (naiste mantlid). Teiste eesti rõivatootjate konkurents pole niivõrd tunnetatav. Olulist konkurentsi pakuvad ka importrõivad, mille pääs Eesti turule on täiesti vaba. Klementi eeliseks importtoodangu ees on soodsam hinna/kvaliteedi suhe.

Moetoodangu suurimad ostjad Eestis:

Tallinna Kaubamaja 5%, AS Snoby 2,7%, AS Agdeck 1,8%, AS Maraave 1,6%, AS Tartu Kaubamaja 1,2%, AS EHA 1% kogu omatoodangu käibest.

Moetoodangu suurimad ostjad välismaal:

TEXMAN OY 4%; DESAM AB 3,7%, Hagenfeldt AB 2,7%, TEXET AB 2,6%, HALONEN OY 2,6%, BOLDECO Riia 2,2%, UAB VAIVA Vilnius 1,6% kogu omatoodangu müügimahust.

Arvestades moerõivaste müügi ja tootmise hooajalisust, alustati aastal 1994 tootmisvõimsuste ühtlasemaks koormamiseks ka ametirõiva kollektsioonide loomist, tootmist ja müüki. Ametirõivaid valmistatakse ainult tellimuste alusel mitmetele asutustele, firmadele ja organisatsioonidele.

Klementi suuremateks klientideks ametirõivaste alal olid 1996. aastal Riigi Piirivalveamet ning rahvusvahelise kiirtoitlustuskontserni McDonald’s Soome tütarettevõte. 1997. aastaks planeeritakse töörõivaste müügimahu kasvu ca 80%.

Klementi peamiseks konkurendiks ametirõivaste tootmisel on AS A&G.

Allhanketööde klientideks on Klementil peamiselt Soome (P.T.A. Group OY, Oratop OY, Luhta OY), aga ka Rootsi (Mac Scott AB) ja Saksamaa (Trendtex GmbH) firmad. Allhanketöid tehakse omatoodangu valmistamise vajadustest oluliselt võimsama tootmisbaasi paremaks koormamiseks. 1996. aastal jagunes allhanketööde müük põhiklientide vahel järgmiselt: P.T.A. Group OY 55,2%, Oratop OY 24,7 %; Mac Scott AB 8,1%; Master Coat 1,5%; muud 10,5%.

Allhanke põhiosa moodustavad CMT (cutting, making and trimming) ning FP (full price) tööd. Klementi peab allhanketööde jätkamist vajalikuks, kavandades sealjuures keskenduda keerukatele ning viimistlust nõudvatele toodetele. Eeskätt on plaanis FP teenuse osa allhankes suurendada, kuna see on kõige tulusam. FP teenuse minuti müügihind on keskmiselt 2 korda kõrgem kui teistel allhanke tüüpidel.

Klementi omatoodangu kodumaine müük ja eksport kaubamärkide lõikes on esitatud lisas 4. Kõik allhanketööd tehakse ekspordiks.

Allhanketöid teostavad praktiliselt kõik Eesti õmblusettevõtted, teatud määral võib neid kõiki sellel alal pidada Klementi konkurentideks. Klementi eeliseks on asjaolu, et ettevõte valdab nii kergete- kui ülerõivaste tootmistehnoloogiat. See on eriti sobiv tellijatele, kelle kollektsioonidesse kuuluvad mõlemad rõivagrupid. Nõudlus sellise teenuse järele on suur ning hinnatase sellest tulenevalt kõrge. Klementi konkurentsieeliseks on ka hästi väljaarendatud viimistlustehnoloogia. AS Klementil on allhanke tellijatega kujunenud välja kindlad ja pikaajalised sidemed.

Vastavalt AS Emor läbiviidud Eesti rõivaturu uuringule (1996.a.) moodustab legaalses jaekaubanduses müüdavate naiste kergete ja ülerõivaste müügimaht ca 230 miljonit krooni aastas. AS Klementi poolt Eesti jaekaubanduse kaudu turustatud omatoodangu maht oli 1996. aastal ca 15 milj. kr. Seega valdass Klementi 1996.a. ca 6...7% Eesti naisterõivaste turust. Ametirõivaste turg on alles kujunemas, hinnanguliselt kontrollib Klementi potentsiaalsest turust vähemalt 25...30%.

AS Klementi tooraine tarnijad on Euroopa Liidu firmad (vt. lisa 5.), mis on tingitud vajadusest saada toodetele päritolu sertifikaati EUR-1.

Klementi ärikasum 1996. aastal oli 6,7 milj. krooni ja puhaskasum 4,3 milj. krooni. Käiberentaablus ja kasumirentaablus olid vastavalt 7,8% ja 5,0%. Kasumit annab põhiliselt omatoodangu valmistamine. Allhanketöid tehakse tootmisvõimsuse optimaalseks koormamiseks põhiliselt moetoodangu tootmise vaheaegadel. Omatoodangu ja allhanketööde kasumlikkusest annab ülevaate lisa 6. Lisas 6 on toodud ka ettevõtte üldkulud (kaudkulud 2) jaotatud toodetud standartminutite järgi. Omatoodangu osatähtsuse pidev suurendamine annab aluse Klementi kasumi kasvuks.

• AS Klementi Kaubandus (asutatud 30.01.1992, reg. nr. 18012417, äriregistrisse kantud 12.06.1996, registrikood 10041514) ning AS Klementi (registeeritud RAS Klementi õigusjärglasena 08.06.1994, reg.nr. 01003673, äriregistrisse kantud 04.06.1996, registrikood 10038469) vastavalt 03. novembril 1995.a. ja 23. oktoobril 1995.a. toimunud aktsionäride erakorralised üldkoosolekud otsustasid alustada ettevalmistusi kahe ettevõtte ühinemiseks. Ühinemise käigus asutasid nimetatud aktsiaseltsid uue aktsiaseltsi ärinimega AS Klementi. Ühinemisleping on toodud käesoleva prospekti lisas 7 ning ühinemisaruanne lisas 8.
• 1996. aasta jooksul on Klementi realiseerinud käibevara hulka kuulunud AS Aegna ja AS Talot aktsiad, kus Klementi oli väikeaktsionär. Aktsiad müüdi nimiväärtusega vastavalt 500 ja 100 000 krooni.
• 1996. aasta jooksul müüdi tütarettevõtete aktsiaid, kus Klementi oli ainuomanik. Tütarettevõtete 100% aktsiad müüdi nõukogu otsuse alusel eelläbirääkimistega pakkumise teel. AS Võru Rõivas aktsiad müüdi bilansilise maksumusega 500 000 krooni. AS Rapla Rõivas aktsiad bilansilise maksumusega 451 262 müüdi hinnaga 1 000 000 krooni ja AS Jõgeva Rõivas aktsiad müüdi järelmaksuga, kusjuures bilansiline maksumus oli 1 000 000 krooni müügihind 1 500 000 krooni. Käesolevaks hetkeks on kogu järelmaks tasutud.
• 1996. aasta detsembris soetati 100% seni mittetegutsenud OÜ Deodora osakuid (ostuhind oli võrdne osakute nimiväärtusega 10 000 krooni) eesmärgiga, et nimetatud äriühing hakkab tegelema kinnisvaraprojektidega. Kuna OÜ Deodora soetamine ja majandustegevus ei andnud 1996. aastal kasumit, siis on OÜ Deodora osakud bilansis allahinnatud 0-väärtusele.

Klementile kuulub büroohoone, tootmishoone, abitootmishoone ning kauplus asukohaga Tallinn, Akadeemia tee 33/Kadaka tee179. 1996. aasta lõpus on erastatud ka maa kruntidel Akadeemia tee 33 / Kadaka tee 179. Klementile kuuluvad samuti tootmisjaoskonna hooned ja maa Vasalemmas. Hoonete ja maa bilansilised maksumused on toodud käesoleva prospekti lisas 8.

Klementi põhipank on Tallinna Pank. Klementi kasutab Õigusbüroo Orav, Tuulas ja Vajak teenuseid.

1994. aastal töötas Klementis 811 töötajat, 1995. aastal 814 töötajat ning 1996. aastal 803 töötajat (ilma tütarettevõteteta). Koosseis on vähenenud põhiliselt mittetootliku personali arvelt. 1997. aasta jooksul viiakse läbi tootmistööliste põhjalik selektsioon, vabanemaks väheefektiivsest tööjõust. Administratsiooni ning insener-tehnilise personali arv väheneb 1997. aasta jooksul ca 20 inimese võrra tänu tootmise ettevalmistamise mahu vähenemisele ning kaasaegse infotehnoloogia kasutuselevõtule.

Klementi ei ole viimase 12 kuu jooksul osalenud arbitraaži- ja kohtuvaidlustes hageja või kostjana.