EESTI NÄITUSTE AS

REGISTREERIMISPROSPEKT

1 600 000 LIHTAKTSIAT




SISUKORD

  1. EMITEERITAVAD AKTSIAD
  2. EMITENT JA EMITENDI AKTSIAKAPITAL
    1. Üldinfo
    2. Aktsiakapital
  3. EMITENDI TEGEVUS
  4. FINANTSTULEMUSED
    1. Bilanss
    2. Kasumiaruanne
    3. Finantskokkuvõte
    4. Selgitused finantsaruannetele
  5. JUHTIMISSTRUKTUUR JA TÖÖTAJAD
  6. ARENGUSUUNAD JA PERSPEKTIIVID
  7. ANDMETE ÕIGSUSE KINNITUS
  8. LISAD




1. EMITEERITAVAD AKTSIAD

Väärtpaberite liik Lihtaktsia
Emissiooni maht 400 000 aktsiat
Aktsia hind 60 EEK
Aktsia nimiväärtus 10 EEK
Aktsiate register Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium
Pakkumise periood 04. 03. 1997. kuni 18. 03. 1997.
Aktsiaid kokku pärast emissiooni 1,600,000
Emiteeritavate aktsiate osakaal aktsiakapitalis 25%
Emissiooni korraldaja Eesti Investeerimispank


Emitent

Eesti Näituste AS (edaspidi EN) on Eesti Vabariigis registreeritud aktsiaselts juriidilise aadressiga Pirita tee 28, Tallinn EE0001, Eesti Vabariik. EN registreerimisnumber Äriregistris on 10017313 ja registreerimiskuupäev on 20.03.1996.


Emissioon

Otsus täiendava aktsiaemissiooni läbiviimiseks tehti EN aktsionäride üü 8. veebruaril 1997 (vt. lisa 1). Käesolev emissioon on avalik ja registreeritud Eesti Vabariigi Väärtpaberiinspektsioonis 11.02.1997.a. registreerimisnumbriga RVPA 116.


Aktsiate arv ja liik

Emiteeritakse 400,000 lihtaktsiat nimiväärtusega 10 Eesti krooni. Emiteeritavad aktsiad moodustavad 25% EN uuest aktsiakapitalist. Uus aktsiakapital on pärast aktsiate emiteerimist 16 miljonit Eesti krooni.


Aktsiate hind

Aktsiate müügihind on 60 Eesti krooni.Aktsiate müügihinna arvutamisel on lähtutud aktsiate praegusest hinnast vabaturul ja 1997. aasta kasumiprognoosist.


Klassifikatsioon ja dividendid

Pakutavad aktsiad on olemasolevate aktsiatega võrdse hääleõigusega, on vabalt võõrandatavad ja omavad võrdset õigust dividendidele. Dividendide suuruse määrab igal aastal aktsionäride üldkoosolek vastavalt EN majandustulemustele. Põhikirja järgi makstakse


Dividendide maksustamine

Tulumaksuseaduse sätete kohaselt on ettevõte kohustatud aktsionäridele dividendide väljamaksmisel kinni pidama 26 protsenti tulumaksu. Maksumaksja, kes saab ettevõttest dividende, deklareerib saadud dividendid maksustamisele mittekuuluva tuluna.


Eesõigus aktsiate märkimisele

EN kehtiva põhikirja kohaselt on EN praegustel aktsionäridel eesõigus uute aktsiate märkimisel võrdeliselt nende omanduses olevate aktsiate nimiväärtuse summaga. Käesoleva aktsiaemissiooni puhul ei kavatseta nimetatud eesõigust kasutada ja aktsionäridel o


Märkimine ja aktsiate eest tasumine

Aktsiate märkimise eeltingimus on väärtpaberikonto omamine Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumis (EVK). Märkimises osalemiseks tuleb täita ostutaotlus. Ostutaotlus on kirjalikult vormistatud dokument, mis sisaldab järgmisi andmeid:
* märkija nimi;
* EVK konto number;
* viide maksedokumendile;
* osta soovitavate aktsiate arv.

Täidetud ostutaotlus tuleb esitada koos maksekorralduse koopiaga panga tellerile, kes sisestab ostutaotluse EVK-sse. Aktsiaid saab märkida ja märgitud koguse eest tasuda pangaülekandega EVK liikmespankade kontorites 04.03.1997.a. kuni 18.03.1997.a.
EVK liikmespankadeks on:

* Tallinna Pank, Väike-Karja 12 EE0001 Tallinn;
* Eesti Forekspank, Narva mnt. 9a EE0010 Tallinn;
* Hansapank, Liivalaia 8 EE0100 Tallinn;
* Eesti Hoiupank, Kinga 1 EE0001 Tallinn;
* Eesti Ühispank, Pärnu mnt. 6 EE0001 Tallinn;
* Eesti Maapank, Estonia pst. 11 EE0021 Tallinn;
* Eesti Innovatsioonipank, Kentmanni 13 EE0001 Tallinn;
* Eesti Investeerimispank, Narva mnt. 7 EE0001 Tallinn;
* EVEA Pank, Narva mnt. 40 EE0001 Tallinn.

Rahaülekanne tehakse spetsiaalsele EVK kontole Eesti Pangas järgmiste rekvisiitidega: konto nr.: 1843 - (*****)*
panga kood: 302

*investori EVK konto number

Raha märgitud aktsiate eest peab laekuma ülalnimetatud kontole hiljemalt 21. märtsiks kella 15.00-ks. Kui raha ei ole ülalsätestatud ajaks nimetatud kontole laekunud või laekub pärast ülalsätestatud tähtaega, kaotab märkija õiguse aktsiatele. Ostutaotlused, millel on esitatud puudulikud või valed andmed (vale konto number, maksedokumendil märgitud vale summa jms.) on kehtetud ja neid ei arvestata.

Emissiooni üle- ja alamärkimine

Emissiooni ülemärkimise korral jaotatakse aktsiad proportsionaalselt märkijate vahel. Emissiooni alamärkimise puhul otsustab märkimata jäänud aktsiate märkimise õiguse ja protseduuri EN nõukogu.


Arveldused

EN aktsiaraamat on elektrooniline ja asub EVK-s. Lõplik aktsionäride nimekiri kinnitatakse hiljemalt 25.03.1997. Märkijaile eraldatud aktsiate arv teatatakse märkijaile EVK-s registreeritud aadressil ühe nädala jooksul peale emissiooni tulemuste kinnitami


Emissiooniga kaasatava kapitali kasutamine

EN kasutab täiendavalt saadud kapitali järgmiste investeeringute finantseerimiseks: Keskpaviljoni väljaehitamine;
küttesüsteemi üleviimine gaasiküttele;
uue statsionaarse alajaama väljaarendamine;
liiklusskeemi ümberkorraldamine ja täiendavate parkimiskohtade loomine;
Sinise ja Keskpaviljoni kokkuehitamine (koos fuajee, toitlustuskoha ja tualettidega).

Kokku laekub emissioonist 24,000,000 Eesti krooni, millest peale emissioonikulude mahaarvestamist jääb ettevõttesse 22,100,000 krooni.


Börsil noteerimine

EN aktsiad on kaubeldavad Tallinna Väärtpaberibörsi vabaturul. Koos uue täiendava emissiooniga on plaanis aktsiad noteerida Tallinna Väärtpaberibörsi põhinimekirjas. Usaldusisikuks on valitud Eesti Investeerimispank. Avaldus noteerimiseks on planeeritud e


Riskid


Majanduspoliitiline risk
Näituste ja messidega seotud ettevõtlus on oluliselt sõltuv kogu majanduse arengust ja kasvust. Oluliseks indikaatoriks välisfirmadele näitustel osalemiseks on Eesti Vabariigi välismajanduspoliitilised otsused, garanteerimaks välisinvesteeringute kaitset

Investeerimisrisk
Aktsiate hind võib muutuda vastavalt nõudmisele ja pakkumisele, mida mõjutavad mitmed tegurid, nagu näiteks ettevõtte majandustegevuse efektiivsus, kodumaine ja väliskonkurents, ettevõtte tulevikuväljavaated, dividendidena väljamakstava kasumi suurus jne.

Likviidsusrisk
Kuigi ettevõtte aktsiad on kaubeldavad vabaturul ning kavatsetakse esitada taotlus aktsia noteerimiseks Tallinna Väärtpaberibörsil, ei ole tagatud suuremahuliste tehingute sooritamine soovitud hinnaga igal ajahetkel.

Enamusaktsiate omaniku risk
EN aktsiatest enamus kuulub AS-le Eferelt. Rohkem kui poolte EN aktsiate omanikuna on AS-l Eferelt pidev kontroll kõigi ettevõtte tehingute üle.




2. EMITENT JA EMITENDI AKTSIAKAPITAL

2.1. Üldinfo


Ettevõte

EN on kantud Äriregistrisse 20. märtsil 1996. a. registreerimisnumbriga 10017313. EN asukoht ja aadress on Pirita tee 28, EE0001 Tallinn, Eesti Vabariik


Tegevusalad

EN peamisteks tegevusaladeks on näituste, messide ja seminaride korraldamine; kultuuriürituste organiseerimine; näitusepindade kujundamine; ekspositsioonikonstruktsioonide valmistamine, rentimine ja turustamine; reklaamide kujundus ja valmistamine. Alates 1996. a. 27. novembrist on EN-l tegevuslitsents ka turvateenuste osutamiseks. Lisaks ülalnimetatule on EN-l põhikirja järgi lubatud tegeleda veel järgmiste tegevusaladega: tööstus- ja toidukaupade jae- ja hulgimüük; transporditeenused, reisijate vedu ja sellega seonduv Eesti Vabariigi piires; toitlustamine ja sellega seonduv tegevu

Majandusaasta

Kalendriaasta (1. jaanuar - 31. detsember).

Audiitor

Ernst & Young Eesti AS, Harju 6, EE0001 Tallinn.

Põhipank

Hansapank, Liivalaia 8, EE0100 Tallinn

Õigusabi

Advokaadibüroo V. Kaasik & Co, Suur-Karja 4, EE0001 Tallinn.

Informatsioon

Käesoleva avaliku müügi prospektid on pakkumise perioodil kättesaadavad kõigis aktsiate ostupakkumisi vastuvõtvate pankade harukontorites ja esindustes.
EN põhikirjaga on investoril võimalik tutvuda EN aadressil - Pirita tee 28, Tallinn.



2.2. Aktsiakapital


Aktsiakapitali struktuur

EN aktsiakapital on 16,000,000 EEKi, mis jaguneb 1,600,000 aktsiaks nimiväärtusega 10 EEKi. Kõik aktsiad on nimelised ning omavad võrdseid õigusi. Nimelise aktsia kohta aktsiatähte välja ei anta. Aktsiaraamat on elektrooniline ja seda hoitakse Eesti Väärt
Põhikirja alusel võib aktsiakapitali põhikirja muutmata suurendada 48,000,000 Eesti kroonini.
Kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks moodustab aktsiaselts reservkapitali, mille suurus on 1/10 aktsiakapitalist. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni kantakse reservkapitali igal aastal 1/20 puhaskasumist.

Aktsiatest tulenevad õigused

Igal aktsionäril on õigus:
1. saada osa ettevõtte jaotamisele kuuluvast puhaskasumist s.t. dividende vastavalt oma aktsiate hulgale ja aktsionäride üldkoosoleku otsusele;
2. osaleda ettevõtte aktsionäride üldkoosolekutel kas isiklikult või volitatud isiku kaudu;
3. valida täitevorganite liikmeid ja saada valitud täitevorganite liikmeks vastavalt aktsionäride üldkoosoleku otsustele;
4. saada juhatuselt vajalikku informatsiooni kõigis aktsionäride üldkoosoleku päevakorda puudutavates küsimustes, kaasa arvatud aastaaruande ja 31. detsembri seisuga koostatud bilansi koopiad;
5. soovi korral saada koopiad aktsionäride üldkoosoleku protokollist;
6. märkida uusi aktsiaid proportsionaalselt oma osa suurusele aktsiakapitalis. Aktsionäride eesõiguse võib välistada aktsionäride üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 3/4 üü esindatud häältest;
7. likvideerimise korral saada osa omakapitalist, nagu on kindlaks määratud kinnitatud lõplikus bilansis proportsionaalselt oma osa suurusele aktsiakapitalis vastavalt kehtivale seadusandlusele.

Aktsionäridel, kes omavad 1/10 häältest, on õigus nõuda igasuguse seltsi tegevust puudutava küsimuse lülitamist üldkoosoleku päevakorda eeldusel, et selline nõue on esitatud kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates üldkoosoleku kutse kättesaamisest.
Vastavalt põhikirjale on aktsiad vabalt võõrandatavad, neid võib pantida ja neile võib kasutusvalduse seada. Iga aktsia annab üü ühe hääle. Aktsionäril on õigus saada dividende, kui kasumi jaotamine aktsionäride vahel ei ole välistatud vastavalt seadusele. Põhikirja järgi makstakse vähemalt 15% aasta puhaskasumist dividendideks. Aktsionärile makstakse dividende vastavalt tema aktsiate nimivää

Muutused aktsiakapitalis

Aktsiakapital 1993 313,000 EEK
1994 313,000 EEK
1995 12,000,000 EEK
1996 12,000,000 EEK
1997 16,000,000 EEK

* 1995.a. Eesti Erastamisagentuuri poolt läbiviidud erastamiskonkursi raames hinnati ümber RAS Eesti Näitused varad, mille alusel suurendati ettevõtte aktsiakapitali 12,000,000 kroonini. 07.04.1995.a. müüdi 51% RAS-i Eesti Näitused aktsiatest (612,000 aktsiat)

* 49% riigile jäänud aktsiatest (588,000 aktsiat) müüdi 1995.a. detsembris avaliku müügi teel. Avalikult müüdud aktsiad on registreeritud Riigi Väärtpaberiametis 08.11.1995.a. registreerimisnumbriga RVPA 071.

* 1997.a. märtsis emiteeriti juurde 400,000 aktsiat nimiväärtusega 10 EEK, mis tõstis aktsiakapitali 16,000,000 kroonini. Emissioon on registreeritud Väärtpaberiametis 11.02.97. reg.numbriga RVPA 116. Äriregistrisse on esitatud taotlus uue aktsiak

EN aktsiad on kaubeldavad Tallinna Väärtpaberibörsi vabaturul.

Aktsionärid

Rohkem kui 5% aktsiate üldarvust omavad aktsionärid seisuga 24.03.1997. olid järgmised:

Aktsionär Aktsiate arv Osatähtsus
AS Eferelt
Toom-Kooli 17, EE0001 Tallinn
640,209 53.4%
Forekspanga REPO-d
Narva mnt. 9a, EE0010 Tallinn
129,000 10.7%
Talinvesti Aktsiafond
Narva mnt. 7, EE0001 Tallinn
62,682 5.2%
Teised investorid (kõik alla 5%) 68,109 30.7%

(emissioonijärgne suuremate aktsionäride nimekiri on ära toodud prospekti lisas nr. 6)

EN enamusaktsiate omanik on teadlik Tallinna Väärtpaberibörsi reglemendist tulenevatest kohustustest, mis sätestavad kohustuse teostada kõiki tehinguid turul vabalt kujunenud hindadega.




3. EMITENDI TEGEVUS


Lühikokkuvõte emitendi ajaloost

* EN ajalugu algab 1955.a. juulist, mil asutati Vabariikliku Põllumajandusnäituste Direktsioon. Sama aasta oktoobris korraldati Tallinna Hipodroomil ja Tallinna Kunstisalongi ruumides esimene tööstus- ja põllumajandusnäitus.

* 1959a. reorganiseeriti Vabariikliku Põllumajandusnäituse Direktsioon ENSV Ministrite Nõukogu otsusega Eesti NSV Rahvamajanduse Saavutuste Näituse Direktsiooniks ning allutati funktsionaalselt Vabariiklikule Teaduslik-Tehnilise Propaganda Majale.

* 1960.aastal rajati kõrvuti Tallinna laululava ehitamisega Pirita tee 28 põllumajandusloomade eksponeerimiskompleks koos lautade, tallide, söödaköögi ja kontorihoonega. Ehitustööde käigus rekonstrueeriti laudad ja tallid näitusepaviljonideks, mille b

* 1977.a. osteti Soome Vabariigist uue ja kaasaegse näitusepaviljoni ehituskonstruktsioonid ning nende baasil püstitati Sinine paviljon brutopinnaga 2,130 m2.

* 1990.a. asutati Rahvamajanduse Saavutuste Direktsiooni baasil RAS Eesti Näitused. Eesti taasiseseisvumisega kaasnenud poliitiliste ja rahvusvaheliste majandussidemete laienemise kontekstis orienteeruti rahvusvaheliste näituste ja messide korraldamisele

* 1994.a. püstitati Valge paviljon brutopinnaga 1,750 m2.

* 1995.a. Eesti Erastamisagentuuri poolt läbiviidud erastamiskonkursi raames müüdi 7. aprillil 51% RAS-i Eesti Näitused aktsiatest AS-le Eferelt ja moodustati Eesti Näituste AS. 49% riigile jäänud aktsiatest (588,000 aktsiat) müüdi avaliku müügi teel. Seoses Soome firmalt ajutiselt renditud mobiilhallide ostmisega ning aastaringseks kasutamiseks kohandamisega, suurenes EN katusealune pind 1995.aastal 6,200 m2-ni.

* 1996.a. märtsis valmis uus statsionaarne näitusepaviljon brutopinnaga 1995 m2. Sinine, Valge ja Uus paviljon ning Suur ja Väike mobiilhall on ühendatud ühtsesse kompleksi, mis võimaldab korraldada näitusi ja messe nii üheaegselt kogu kompleksis kui ka kõikides paviljonides ja hallides eraldi. 1996.a. lõpuks oli EN-l kaetud näitusepinda ca 8,000 m2 ulatuses.


Tegevus

Näituste ja messidega seotud tegevus hõlmab kolme ala:
* pindade rentimine;
* ekspositsioonikonstruktsioonide rentimine ja paigaldamine;
* messide, näituste organiseerimine ja müük.

Oma tegevuse alguses, pakkus EN ainult pindade renditeenust, tänaseks tegeleb ettevõte kõigi kolme nimetatud alaga. EN praegusteks tegevusaladeks on näituste, messide ja konverentside korraldamine; kultuuriürituste organiseerimine; näitusepindade üürimine ja kujundamine; ekspositsiooni-konstruktsioonide valmistamine, rentimine ja turustamine; reklaamide kujundus ja val


Käibestruktuur

EN käive teenuste lõikes 1996. aastal (tuh. Eesti kroonides)
Paviljonide rent 16,361
Stendiehitus 13,853
Parkla kasutamine 248
Piletimüük 589
Turvateenistus 225
Kokku 31,276

Teenuste maht organiseerijate lõikes 1996.aastal (tuh. Eesti kroonides)
EN poolt organiseeritud näitused 5,759
Koostöölepingute alusel näitused 8,112
Teiste firmade poolt org. näitused 17,405
Kokku 31,276

Turupositsioon

Kuna näitused ja messid peegeldavad riigi majanduse ja kultuuri arenguprotsesse, korraldatakse Eestis aastast aastasse üha rohkem messe ja näitusi, mis on valdavalt kontsentreerunud Tallinnasse. 1997. aasta Eesti Messikalendris* märgitud 77-st Eestis toim EN on suurim näituste- ja messikeskus Eestis, omades suurimat ekspositsioonipinda (praegu ca 8,000 m2, aasta lõpuks ca 11,000 m2) ning ühtlasi esmaklassilist ekspositsioonitehnikat. Ekspositsioonipinna suuruselt järgmine messikeskus Eestis on AS Tartu Näitused (3,500 m2 kaetud paviljonipinda). Seal korraldatakse peamiselt kohaliku tähtsusega näitusi. 1997. aastal on planeeritud korraldada AS Tartu Näitused territooriumil 14 näitust. Eesti messikorraldusfirmadest omab ekspositsioonipinda veel AS Pirita Expo (ca 500 m2). Teised messikorraldusfirmad kasutavad oma projektide realiseerimiseks rendipindu. Uute alternatiivsete messikeskuste ootamatu tekkimine Eestis ei ole EN messikeskuse p Kuigi näitusi ja messe korraldatakse Tallinnas veel Pirita Lillepaviljoni ruumides, Pirita Purjespordikeskuses, Kadrioru Tennishallis ja Tallinna Spordihallis, ei ole ükski neist oma tingimustelt ja valmisolekult võrreldav EN kompleksiga.

*Äripäev, 06.01.1997, lk.18-19

Praeguseks hetkeks on välja kujunenud olukord, kus erinevate Läänemeremaade messikeskuste vahel valitseb tugev konkurents. EN suurim võimalik konkurent on Riia oma soodsa geograafilise asendi tõttu. Praegu seal spetsiaalne messikeskus puudub, vastavad üri

Messide korraldajatena pakuvad EN-le konkurentsi spetsialiseerunud messikorraldusfirmad AS Expoprojekt, AS Expo Balticum, AS Pirita Expo, OÜ Expomarket ja AS Projekto. Ühe kindla messi korraldamisega tegelevad Eestis AS Profexpo (Tallinna Toidumess), Eest Enamus nimetatud firmadest korraldavad messe EN territooriumil.

Kuigi arvuliselt korraldab EN praegu umbes 1/3 oma territooriumil toimuvatest messidest ja näitustest, siis arvestades EN poolt korraldatavate näituste ekspositsioonipinna suurust, osalevate firmade arvu, käivet jt. parameetreid, on EN turuosa nii kvanti
Konkurentide poolt korraldatavatest messidest on suurimad ja seega võrreldavad EN poolt korraldavate messidega AS-i Profexpo poolt korraldatav "Tallinna toidumess" ning AS-i Expoprojekt korraldatav Tallinna allhankemess "Instrutec".

EN eelised ja puudused võrreldes konkurentidega

EN puhul saab rääkida mitmest turuasendist, -situatsioonist ja -potentsiaalist tulenevast asjaolust, mille toime ja tõlgendus võivad sõltuvalt kontekstist olla niihästi positiivsed kui ka negatiivsed tegurid. Seega, võivad eelised teatud tunnuste põhjal o

Siinkohal võib ära märkida:
1. omaprojektide suur osakaal, mis on ühelt poolt firma arenemisvõime ilmekas tunnus, edasimineku ja sõltumatuse kindel tagatis, suurendab ühtlasi EN projektijuhtide töökoormust (samas peavad EN töötajad paralleelselt koordineerima ka teiste firmade pool

2. suurte messiprojektide kontsentreerumine EN kätte ning sellest johtuv alternatiivse ja kattuva temaatikaga messiprojektide korraldamine tekitab konkurentsi üksikute messide vahel. Näiteks kattuvad küllaltki suures ulatuses "XXI sajandi kodu" ja Tallin

3. EN peab uute messiprojektide arendamisel arvestama suuremate kulutustega avaliku arvamuse kujundamisele ja reklaamile, kui seda vajavad teiste messikorraldajate poolt traditsiooniliselt korraldatavad ning harjumuspäraseks muutunud projektid.

EN peamisteks eelisteks oma konkurentide ees on:
1. suurim messikeskus koos näituste ja messide ning konverentside korraldamiseks ettenähtud ruumiprogrammi ja infrastruktuuriga;
2. kompleksteenuse pakkumise võimalus - ruumid, konstruktsioonid, disainlahendused, ehitus-montaaztööd, inventari laenutus, koristamine, turvateenused, toitlustus, reklaam jms.;
3. ulatuslik ja mitmekesine kujunduskonstruktsioonide ja -materjalide ning näituseinventari park;
4. pika aja jooksul väärtustunud asukoht;
5. tuntud ja tunnustatud messide kaubamärkide kõrge maine;
6. pikaajaline näituste ja messide korraldamise kogemus;
7. pikaajaline arengustrateegia.

EN-l on Eesti ja Baltimaade juhtiva messikeskusena kõik eeldused kujuneda tunnustatud messikeskuseks kogu Läänemere regioonis.


Lepingud ja litsentsid

EN ei ole seotud lepingutega, mis võiksid avaldada negatiivset mõju ettevõtte tegevusele.
Alates 27. novembrist 1996 on EN-l Tallinna Politseiprefektuuri poolt välja antud tegevuslitsents turvateenuste osutamiseks, registreerimisnumbriga PA-231-TU. Vastav muudatus tehti ka EN põhikirjas.

Töötajad

Seisuga 31.12.1996.a. töötas EN-s 72 töötajat, neist 2 kohakaasluse alusel. Töötajate arv on erastamisjärgsel perioodil kasvanud 45 töötaja võrra.

EN organisatsioonistruktuur jaguneb kaheksaks erinevaks osakonnaks ja teenistuseks:
raamatupidamine - 2 töötajat;
marketing ja reklaam - 5 töötajat;
energeetikateenistus - 3 töötajat;
nõrkvooluteenistus - 5 töötajat;
dekooriteenistus - 18 töötajat;
turvateenistus - 12 töötajat;
remondi- ja heakorrateenistus - 6 töötajat;
paviljonide teenistus - 13 töötajat.

Töö toimub ühes vahetuses 8 tundi päevas; messide ja näituste toimumise perioodil summeeritud tööaja arvestuse alusel.


Arbitraaži- ja kohtuvaidlused

EN ei ole seotud arbitraaži- ega kohtuvaidlustega, mis võiksid avaldada ebasoodsat mõju ettevõtte tegevusele.


Investeerimispoliitika

Eesti Erastamisagentuuriga allakirjutatud erastamise ostu-müügilepingus fikseeritud investeerimiskohustuse (10 mEEK aastateks 1995-1997) täitmiseks on teostatud rida organisatsiooni seisukohalt olulise tähtsusega investeeringuid. 1995.a. teostati investeeringuid 16.2 mEEK suuruses summas, millest 8.7 miljoni krooni ulatuses anti käiku uusi ehitisi. 1996.aastal suurenes kasutuses oleva põhivara maksumus seoses 1995.a. lõpetamata ehituse käikuandmisega ning täiendavate investeeringutega veel 12.7 mEEK võrra.

1995.-1996.a. investeeringute baasil teostati järgnevaid tööd:
* Uue paviljoni püstitamine brutopinnaga 1995 m2;
* Uue paviljoni veetrassi paigaldamine ja olemasolevate paviljonide veetrasside rekonstrueerimine, kanalisatsioonisüsteemi rajamine ning seda teenindava sanitaarsõlmede bloki väljaarendamine;
* uue trafoalajaama ehitamine;
* mobiilhallide elektrikütte- ja ventilatsioonisüsteemi väljaehitamine;
* autoparkla rajamine 500-le autole, territooriumit ümbritseva piirdeaia ehituse lõpetamine ja transpordivärava rajamine;
* territooriumi valgustuse väljaehitamine;
* välisekspositsioonipinna asfalteerimine,
* kõrghaljastuse kaardistamine ja korrastamine;
* territooriumi geodeetilise alusplaani koostamine;
* kujundusmaterjalide pargi formeerimine, uue koristus- ja haljastustehnika soetamine.

1997. aasta suvel peaks valmima Keskpaviljon üldpinnaga ca 4,800 m2. Nimetatud paviljoni ehitamisel demonteeritakse mobiilhallid, üldpinnaga 1,980 m2. Seega on kogu kaetud näitusepinda ca 11,000 m2 ulatuses.


Emitendile kuuluvad hooned ja rajatised


Seisuga 31.12.1996. kuulusid EN-le järgmised hooned ja rajatised:
Sinine paviljon
Valge paviljon
Uus paviljon
Paviljon I
Paviljon II
Paviljon IV
Väravamaja
Kanthall
Laohoone
Mobiilhallid ja ühenduskoridor
Trafoalajaam
I ja Uue paviljoni vaheline plats
Välisvõrgud
Autoparkla
Piirdeaed ja juurdesõidutee

EN põhitegevusega seotud hoonete ja ehitiste alune maa ning selle juurde kuuluv teenindusmaa moodustab kokku ca 8.5 ha. EN-le eraldatud maa on kantud Eesti Vabariigi maakatastrisse.




4. FINANTSTULEMUSED


RAS Eesti Näitused erastati 1995. aasta aprillis. Selleks ajaks olid praktiliselt kõik 1995. aastal toimuvate näituste lepingud ning osaliselt ka 1996. ja 1997. aastale planeeritud projektide eellepingud juba sõlmitud (1997. aastal siiski ükski leping 199

See tendents on märgatav ka 1994. majandusaastat 1993. aastaga võrreldes, mil realiseerimise netokäive kasvas 16% (1.5 mEEK), kuid kasum vähenes samal ajal 140% (1.1 mEEK). Erastamise hetkel alustas EN oma tegevust kahjumiga ca 300 tuhat krooni.

Seetõttu alustati EN finantstulemuste parandamise eesmärgil mitmete oluliste ümberkorraldustega:
* Majanduslikult põhjendatud lepingute sõlmimine, s.t. rendihindade vastavusse viimine tegelike kulutustega;
* Renditavate mobiilhallide ostmine EN omandusse;
* Näitusepinna suurendamine uue paviljoni juurdeehitamise tulemusel;
* Investeerimine näituse inventari ja oma näituseehitajate brigaadi loomine;
* Teenustepaketi laiendamine, sh. oma turvateenistuse ja koristajate brigaadi loomine;
* EN poolt korraldavate näituste ja messide osatähtsuse tõstmine.

EN 1996. aasta majandusnäitajad on eelmiste aastatega võrreldes oluliselt paranenud. 1996.a. käive suurenes võrreldes 1995. aastaga 15 miljonit krooni ehk 92.3%. Äritulud 1995.a. võrreldes enam kui kahekordistusid (kasv 119.3%), samuti suurenes märgatav

EN raamatupidamisarvestus ja finantsaruanded on kooskõlas Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadusega ning Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandarditega (IAS).

1993. aasta aruandeid IAS-ist lähtuvalt ümberarvestatud ei ole, mistõttu need ei ole täies ulatuses võrreldavad teiste aruannetega ning puuduvad ka vastavad märkused.

1994. aasta finantsaruanded kinnitas vannutatud audiitor Ülo Tammik, töötõend nr.22, 01.10.1991.a.

1995. ja 1996. aastal oli EN audiitoriks Ernst & Young Eesti AS, Harju 6, EE0001 Tallinn.

Audiitorite järeldusotsused viimase kolme aasta kohta on avaldatud lisas nr.2.

Järgmistel lehekülgedel on ära toodud võrreldavad väljavõtted EN nelja viimase tegevusaasta finantsaruannetest koos vastavate selgitustega. Rahavoogude aruanne ja raamatupidamise aastaaruande lisad 1996.a. kohta on toodud vastavalt lisades nr. 3 ja nr. 4.



4.1. Bilanss

tuh.EEK 31.dets.1996 31.dets.1995 31.dets.1994 31.dets.1993
AKTIVA
Raha ja väärtpaberid 3892 979 1523 1616
Nõuded ostjatele 2561 1129 1736 609
Mitmesugused nõuded 517 1302 - 1114
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 198 1214 876 -
Likviidsed varad kokku 7168 4624 4135 3339
Tootmisvarud 3080 1914 83 144
Ettemaksed hankijatele 1029 1074 - -
Varud kokku 4109 2988 83 144
Maa ja ehitised 27402 16990 9546 9546
Masinad ja seadmed 2550 2191 1982 1836
Muu inventar, tööriistad, sisseseade jm. 1690 1494 522 534
Akumuleeritud põhivara kulum -5003 -2961 -2408 -1934
Lõpetamata ehitus 3264 8045 564 338
Materiaalne põhivara kokku 29903 25759 10245 10320
Ostetud litsentsid ja kaubamärgid 700 39
Immateriaalse põhivara kulum -68
Immateriaalne põhivara kokku 632 0 39 0
Pikaajalised finantsinvesteeringud 13 13 13 15
Muud aktivad - - - 56
AKTIVAD KOKKU 41825 33384 14476 13874
PASSIVA
Lühiajalised laenud krediidiasutustelt 2375 - - -
Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil 3000 1500 - -
Ostjate ettemaksed 949 17 163 -
Lühiajalised võlad hankijatele 1768 5457 600 108
Maksuvõlad 2380 450 44 500
Viitvõlad 1707 853 108 145
Lühiajalised kohustused kokku 12179 8277 915 753
Pikaajalised võlakohustused 10058 12000 - -
Aktsiakapital 12000 12000 313 313
Reservkapital 1 - 1763 1736
Põhivara hinnatõus inflatsiooni toimel - - 8392 8392
Eelmiste aastate jaotamata kasum 1106 1083 2276 718
Aruandeaasta kasum 6481 24 817 1935
Omakapital kokku 19588 13107 13561 13121
PASSIVAD KOKKU 41825 33384 14476 13874


4.2. Kasumiaruanne

tuh.EEK 1996 1995 1994 1993
Realiseerimise netokäive 31275 16264 10470 8988
Realiseeritud toodete kulu 19286 14446 9817 6222
BRUTOKASUM 11989 1818 653 2766
Turustuskulud 1168 278
Üldhalduskulud 3339 1171
Muud äritulud 5317 419 236 67
Muud ärikulud 2615 59 24 236
ÄRIKASUM 10184 729 865 2597
Finantstulud
- finantstulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt - - - 7
- finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt - - 31 -
- muud intressi- ja finantstulud 163 - - -
Finantstulud kokku 163 0 31 7
Finantskulud
- intressikulud 1841 481
- kahjum valuutakursi muutustest 31 17
- muud finantskulud 16 207
Finantskulud kokku 1888 705
KASUM MAJANDUSTEGEVUSEST 8459 24 896 2604
Erakorralised tulud 35 - - 2
KASUM ENNE MAKSUSTAMIST 8494 24 896 2606
Tulumaks 2013 - 79 671
ARUANDEAASTA PUHASKASUM 6481 24 817 671


4.3. Finantskokkuvõte

Perioodi kohta, tuh. EEK 1996 1995 1994 1993
Netokäive 31275 16264 10470 8988
Äritulud kokku 36592 16683 10706 9055
Ärikasum 10184 729 865 2597
Kasum majandustegevusest 8459 24 896 2604
Puhaskasum 6481 24 817 1935
Perioodi lõpu seisuga (31.dets.) 1996 1995 1994 1993
Aktiva kokku 41825 33384 14476 13874
Likviidsed varad 7168 4624 4135 3339
Põhivarad 30535 25759 10245 10320
Ostjate debitoorne võlgnevus 2561 1129 1736 609
Ostjate ettemaksed 949 17 163 0
Lühiajalised kohustused 12179 8277 915 753
Pikaajalised kohustused 10058 12000 - -
Aktsiakapital 12000 12000 313 313
Omakapital 19588 13107 13561 13121
Suhtarvud 1996 1995 1994 1993
Äritulude kasv (%) 119,3 55,8 18,2 -
Aktiva kasv (%) 25,3 130,6 4,3 -
Omakapitali kasv (%) 49,4 -3,3 3,4 -
Käiberentaablus(%) 32,6 4,5 8,3 28,9
Kasumirentaablus (%) 20,7 0,1 7,8 21,5
Omakapitali tootlikkus (%) 39,6 0,2 6,1 14,7
Kapitali tootlikkus (%) 22,1 2,1 5,8 13,9
Maksevõime kordaja 0,9 0,9 4,6 4,6
Likviidsuskordaja 0,6 0,6 4,5 4,4
Omakapitali ja koguaktivate suhe (%) 46,8 39,3 93,7 94,6
Puhaskasum aktsia kohta (EEK) 5,4 0,02 26,1 61,8*
Dividend aktsia kohta (EEK) 0,82 - - -
Keskmine rahalaekumise aeg (päevades) 18,8 25,0 54,8 24,7

*aktsia nimiväärtuseks on arvestatud 10 EEKi


Käiberentaablus = Ärikasum / Netokäive
Kasumirentaablus = Puhaskasum / Netokäive
Omakapitali tootlikkus = Puhaskasum / Omakapital (aasta keskmine)
Kapitali tootlikkus = (Puhaskasum + Intressikulu) / Aktiva kokku (aasta keskmine)
Likviidsuskordaja = Likviidsed varad / Lühiajalised kohustused
Maksevõime kordaja = Käibevara / Lühiajalised kohustused
Keskmine rahalaekumise aeg = (Ostjate debitoorne võlgnevus - ostjate ettemaksed) / Netokäive * 365



4.4. Selgitused finantsaruannetele


Põhivarad

Põhivarana on bilansis kajastatud hooned ja muud pikaajalise kasutusega varad soetusmaksumuses. Aruandes on see kajastatud jääkmaksumuses. Eraldi kontol on näidatud põhivara kulum. Kulum on arvestatud, kasutades lineaarset meetodit ja arvestades põhivara kasulikku tööiga, alljärgnevalt:

- ehitised ja rajatised 5-20 aastat
- masinad ja seadmed 4-10 aastat
- muu inventar 4- 5 aastat
- maa kulumit ei arvestata
- näidis-moodul väikevormid 5 aastat
- immateriaalne põhivara 3 aastat

Investeeringud

1996 1995 1994
Ehitised ja rajatised 9612 7444
Masinad ja seadmed 445 326 284
Muu inventar 972
Maa 800
Näidis-moodul väikevormid 1168
Immateriaalne põhivara 700
KOKKU 12725 8742 284
Lõpetamata ehitus aasta lõpuks 3264 8045 564


Lisaks 1995-1996. aastal tehtud põhivarainvesteeringutele on 1995. aastal investeeritud näituseinventari 1.2 miljoni krooni ning 1996. aastal on täiendavalt ostetud näituseinventari 1.8 miljoni krooni väärtuses.


EN põhivara on kindlustatud AS-is Polaris-Vara kahe kindlustuslepinguga:

* Sinine -ja Valge paviljon, moodulhallid ja vara hoonetes 14.06.96.-13.06.97. koguväärtuses 35,5 miljonit krooni ning
* Uus paviljon 23.05.96.-22.05.97. koguväärtuses 9.0 miljonit krooni.



Realiseeritud toodete kulu 1996 1995 1994
Palk 4942 2073 915
Sotsiaalmaksud 1629 686 302
Soojusenergia 596 576 494
Elektrienergia 988 511 240
Vesi- ja kanalisatsioon 141 84 62
Sideteenused 440 376 242
Remondi ja hoolduskulud 393 408 378
Koristus ja haljastuskulud 315 238 381
Näituseinventari laenutus 3827 5940 3468
Valvekulud 37 1202 1140
Reklaamikulud 130 142
Põhivahendite kulum 2320 623 521
Muud kulud 3658 1975 1532
KOKKU 19286 14446 9817
Turustuskulud 1996 1995 1994
Reklaam 1075 278
Muud kulud 92
KOKKU 1167 278 N/A*
Üldhalduskulud 1996 1995 1994
Palk 1169 638
Sotsiaalmaksud 281 210
Muud kulud 1889 323
KOKKU 3339 1171 N/A
Lühiajalised laenud 1996 1995 1994
Lühiajaline laen (Investeerimispank) 2000
Lühiajaline laen (Hansapank) 375
Pikaajalise laenu tagasimaks 3000 1500
KOKKU 5375 1500 0
Pikaajalised kohustused 1996 1995 1994
Pikaajaline pangalaen (Investeerimispank) 9000 12000
Pikaajaline liising (Hansaliising) 412
Pikaajaline liising (Eesti Tööstusliising) 637
KOKKU 10058 12000 0

*1994. aasta turustus- ja üldhalduskulud on arvestatud realiseeritud toodete kulu hulka.



Seisuga 31.12.1996. on EN bilansis üleval järgmised laenu- ja liisinglepingud:

1. Eesti Investeerimispank, laenuleping nr. 11/95 uue näitusepaviljoni väljaehitamiseks. Sõlmitud 26.06.1995. a. summas 1,687,500 DEM (13,500,000 EEK) intressimääraga DEM Libor + 6.65% aastas. Laenu viimane tagasimakse toimub 01.09.2000, jääk seisuga 31.

2. Eesti Investeerimispank, laenuleping nr. 25/96 käibevahendite finantseerimiseks. Sõlmitud 09.05.1996. a. summas 250,000 DEM (2,000,000 EEK) intressimääraga DEM Libor + 7.0 % aastas. Laenu tagasimaksmispäev on 30.06.1997, jääk seisuga 31.12.1996.

3. Hansapank, laenuleping nr 96-0170-1 käibevahendite finantseerimiseks. Sõlmitud 06.02.1996 summas 1,500,000 EEK. Viimane makse toimub 06.02.1997, jääk seisuga 31.12.1996 summas 375,000 EEK.

4. Hansaliising, võla ülekande leping nr. 1995-VÜ näidismoodulelamu soetamiseks. Sõlmitud 19.09.1996. a. summas 753,425.90 EEK, kuumaksetega 26,682.07 EEK. Viimane makse tehakse oktoobris 1999.a., jääk seisuga 31.12.1996. oli 598,803.06 EEK.

5. Eesti Tööstusliising, rendileping nr. 1996122 täisautomaatse katlamaja soetamiseks. Sõlmitud 11.12.1996. a. summas 141,264.87 DEM (1,130,118.96 EEK), kuumaksetega 3,728.43 DEM (28,827.44 EEK). Viimane makse tehakse detsembris 1999.a, jääk seisuga 31.12




5. JUHTIMISSTRUKTUUR JA TÖÖTAJAD


Üldkoosolek

EN kõrgeimaks juhtimisorganiks on aktsionäride üldkoosolek. Korraline üldkoosolek toimub vähemalt üks kord aastas. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus hiljemalt 6 (kuue) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud vähemalt pool aktsiatega esindatud häältest. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt pooled üldkoosolekul esindatud häältest. Üldkoosoleku pädevus aktsiaseltsi puudutavate otsuste vastuvõtmisel on vastavuses Äriseadustikus sätestatuga.


Nõukogu

Nõukogu on EN juhtimisorgan, mis planeerib aktsiaseltsi tegevust, korraldab aktsiaseltsi juhtimist ja teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu koosneb kolmest kuni viiest inimesest. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui nõukogu koosolekust võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle p Nõukogu liikmed valitakse viieks aastaks

30. novembril 1995. aastal toimunud üldkoosolek kinnitas EN nõukogu kolmeliikmelise koosseisu:
Rein Voog (nõukogu esimees)
Kalle Norberg
Taisi Pihela
Nõukogu liikmed ei oma EN aktsiaid otse ega juriidiliste isikute kaudu.

Vastavalt üldkoosoleku otsusele 30.novembrist 1995.a. võivad EN nõukogu liikmed saada igakuist tasu tehtava töö eest mitte rohkem, kui üksikisiku 10-kordse tulumaksuvaba miinimumi ulatuses.


Juhatus

Juhatus on EN juhtimisorgan, mis esindab ja juhib ettevõtet ning korraldab selle raamatupidamist. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikmed valitakse kolmeks aastaks ning juhatusel võib olla üks (juhataja) kuni viis liiget. Juhatuse liikmete (juhataja) õigused ja kohustused määratakse täpsemalt nendega sõlmitavas lepingus. Lepi

30. novembril 1995. a. toimunud nõukogu koosolek valis üheliikmelise juhatuse. Juhatajaks valiti Igor Pihela.

Igor Pihela (s. 13.08.1953) on viimase kolme aasta jooksul töötanud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja asepresidendina ja alates 1995.a. maist EN juhatajana. On lõpetanud 1980.a. Tallinna Tehnikaülikooli tööstuse juhtimise ja planeerimise erialal.

Tegevjuhtkond

EN tegevjuhtkond on täidesaatev ja koordineeriv organ, mis omakorda allub aktsiaseltsi juhatusele.
Tiit Tael (direktor), s. 29.01.1953.
Viimase kolme aasta jooksul on töötanud Expodisaini AS-i tegevdirektorina ja alates 1995.a. juunist EN direktorina. On lõpetanud Tallinna Kunstiinstituudi 1983.a. kujustaja erialal.
Siimu Loogma (arengudirektor), s. 21.01.1947.
Viimase kolme aasta jooksul on töötanud AS-i Esimeks juhatuse liikmena ja alates 1995.a. septembrist EN arengudirektorina. On 1970.a. lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli elektroonika- ja 1975.a. Tartu Ülikooli psühholoogia erialal.
Helle Kallas (finantsdirektor), s. 19.01.1952.
Viimase kolme aasta jooksul on töötanud Expodisaini AS-i pearaamatupidajana ja alates 1995.a. juulist EN finantsdirektorina. On lõpetanud 1975.a. Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete tööstuse ja ökonoomika ja organiseerimise erialal.


Töötasud ja preemiad

1996. majandusaastal makstud töötasud ja preemiad summeerituna olid:
nõukogu liikmetele 180,000 EEK
juhatuse liikmetele 207,000 EEK
tegevjuhtkonna liikmetele 376,000 EEK


Olulised ärihuvid

EN nõukogu, juhatuse ja tegevjuhtkonna liikmetele kuuluvad EN aktsiad pärast märtsis 1997.a. toimunud aktsiaemissiooni:

Igor Pihela - esindab 640,209 aktsiat(AS Eferelt)
- omab 3,317 aktsiat
Tiit Tael - omab 221 aktsiat
Helle Kallas - omab 132 aktsiat


EN nõukogu, juhatuse ja tegevjuhtkonna liikmete olulised ärihuvid:
Rein Voog - ei ole
Kalle Norberg - ei ole
Taisi Pihela - ei ole
Igor Pihela - AS Eferelt 100% (RAS-i Eesti Näitused erastamiseks loodud firma, asutatud 1995.a.)
- Expodisaini AS 100% (asutatud 1989.a., tegeleb näituse pindade kujunduse ja teostusega*)
- AS Rano 100% (AS-i Tartu Autoveod omanik)
Tiit Tael - ei ole
Siimu Loogma - ei ole
Helle Kallas - ei ole

* 1996.a. sõlmiti EN ja Expodisaini vahel lepinguid 3.6 mEEKi eest. Vastavalt EN põhikirja punktile 4.7. puudub Igor Pihelal õigus sõlmida lepinguid EN ja Expodisaini vahel.


Juhtimist reguleerivad põhikirja sätted

Koos emissiooni registreerimisega Äriregistris, registreeritakse põhikirja järgmine täiendus:
"Aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu liikmetel on keelatud osa võtta hääletamisest, kui otsustatakse mõne nimetatud isiku ja Aktsiaseltsi vahelise tehingu tegem

EN põhikirjas ei ole sätestatud töötajate aktsiatega premeerimise korda.



6. ARENGUSUUNAD JA PERSPEKTIIVID


Üldised arengusuunad

Käesoleva ajani on EN oma põhitegevuse suunanud Eesti turule, s.t. selliste näituste ja messide organiseerimisele, mille sihtgrupp on Eesti ettevõtted ja elanikud. Edaspidi on EN-l plaanis korraldada erinevaid rahvusvahelisi näitusi ja messe, mis on mõeldud laiemale regioonile, esmajoones aga Baltikumi ja Venemaa loodeosa vastava ala spetsialistidele.

Rahvusvaheliste projektide korraldamiseks vajatakse messikomplekse, mille kogu näitusepind on vähemalt 10,000 m². Seega on peamiseks ja kiireimat lahendust vajavaks ülesandeks vastavamahulise näitusepinna loomine olemasoleva EN baasil, koos juurdeehitust

EN hallide kogupindala on praegu 8,195 m(. 1997. aasta suvel peaks valmima näitusepaviljon üldpinnaga ca 4,800 m2. Nimetatud paviljoni ehitamisel demonteeritakse Suur ja Väike mobiilhall, üldpinnaga 1,980 m2. Seega tõuseb kaetud näitusepinna ulatus c

1997. aastal korraldab EN umbes 1/3 EN messikeskuses toimuvate näituste ja messide üldarvust. Lähiaastatel on kavas EN poolt korraldavate näituste ja messide arvu veelgi tõsta. Optimaalseks võib pidada EN messikeskuses toimuvatest näitustest ja messidest

Pikemas perspektiivis on kavas luua näitusekompleksi teenindavad üksused nagu hotell, restoran jne.

1997. aasta prognoositavad majandustulemused

1997. aasta käibeks prognoosib EN 43-46 miljonit Eesti krooni ja puhaskasumiks 13-15 miljonit krooni. Suurem osa planeeritud käibest on tagatud eellepingutega. Eelkõige on kasumi märkimisväärse tõusu põhjuseks:

1. juurdeehitatud paviljonide arvel näitusepinna suurenemine (5000 ruutmeetrit uut näitusepinda);
2. näitusepaviljonide täituvuse ja osutatavate teenuste mahu kasv. 1996. a. korraldati EN territooriumil 23 projekti, 1997. a. on kavas korraldada 35 projekti (1997.a. näituste programm on antud prospektile lisatud, vt. lisa nr. 3);
3. EN poolt korraldatavate näituseprojektide arvu ja mahu suurenemine. (1996. a. - 4 projekti, 1997. a. - 10 projekti, lisaks 2 koostööprojekti);
4. näitusel osutatavate teenuste struktuuri laiendamine;
5. näituse infrastruktuuride parandamine (parklad, energiavarustus, insenervõrgud, tehniline teenindus);
6. EN püsikulude (sh. paviljonide ülalpidamiskulude) vähenemine.


ANDMETE ÕIGSUSE KINNITUS

Tallinnas, 24.03.1997.







Käesolevaga võtavad allakirjutanud endale vastutuse selles emissiooniprospektis sisalduvate kõigi andmete õigsuse ning täielikkuse eest. Allakirjutanud kinnitavad, et nad on võtnud tarvitusele kõik kohased abinõud käesolevas prospektis esitatud andmete õ





/allikiri/
Rein Voog
Nõukogu Esimees
Eesti Näituste AS
/allikiri/
Igor Pihela
Juhataja
Eesti Näituste AS
/allikiri/
Helle Kallas
Finantsdirektor
Eesti Näituste A






                                                          Tallinnas, 8.05.1997.



Oleme kontrollinud Eesti Näituste AS nõukogu, juhatuse ja tegevjuhtkonna poolt 
24.03.1997 kinnitatud registreerimisprospekti vastavuses audiitorkontrolli hea tavaga.
Eesti Näituste As registreerimisprospekti koostamisel on arvestatud Tallinna
Väärtpaberibörsi Reglemendis toodud nõudeid.



Ernst & Young Eesti AS
/allkiri/
Kari Björk Vannutatud audiitor




LISAD

Lisa 1 - EN aktsionäride üldkoosoleku aktsiakapitali suurendamise otsus

Lisa 2 - audiitorkontrolli järeldusotsused

Lisa 3 - Rahavoogude aruanne

Lisa 4 - Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 5 - EN territooriumil 1997.a. toimuvate messide plaan

Lisa 6 - EN suuremad aktsionärid peale uut aktsiaemissiooni




LISA 1


VÄLJAVÕTE



AKTSIONÄRIDE KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL


Algus 12.00 Lõpp14.40
Koht Tallinn, Eesti Näituste AS, Pirita tee 28.
Osavõtjad 90 aktsionäri, kokku 89268 häälega
Seega oli esindatud 74.69% aktsiatega märgitud 1,200,000 häälest
ning koosolek on otsustusvõimeline.


Mitteaktsionäridena osalesid: Rein Voog - Eesti Näituste Nõukogu esimees
Tiit Tael - Eesti Näituste AS direktor
Helle Kallas - Eesti Näituste AS finantsdirektor
Siimu Loogma - Eesti Näituste AS arendusdirektor
Valda Soorand - Eesti Näituste AS pearaamatupidaja

...

2. Eesti Näituste AS aktsiakapitali suurendamine

Otsustati suurendada Eesti Näituste AS aktsiakapital järgmiselt:
* Aktsiakapitali suurendamine toimub avaliku aktsiaemissiooni
teel. Uue altsiaemissiooni eesmärgiks on kaasata turult
täiendavaid ressursse edaspidiste investeeringute
finantseerimiseks (uue paviljoni väljaehitamine, küttesüsteemi
üleviimine gaasiküttele, uue statsionaarse alajaama
väljaehitamine jne.);

* Aktsiakapitali uueks suuruseks on 16,000,000 (kuusteist
miljonit) Eesti krooni;

* Emiteeritakse 400,000 (nelisada tuhat) uut lihtaktsiat
nimiväärtusega 10 (kümme) Eesti krooni;

* Uute aktsiate märkimise eesõigust praegused aktsionärid ei
kasuta;

* Uute aktsiate märkimise aeg on kavandatud perioodile
04.03.1997 - 18.03.1997. Aktsiate esmaslevitamine toimub
Eesti Väärtpaberite Keskdepsitooriumi (EVK) kaudu ja
seega on võimalik aktsiaid märkia ja nende eest maksta
kõigis EVK liikmespankade kontorites;

* Aktsiad lastakse välja ülekursiga 50 (viiskümmend) Eesti
krooni;

* Emiteertavatele aktsiatele kehtivad olemasolevate aktsiatega
samad õigused.

Otsus võeti vastu ühehäälselt.

VÄLJAVÕTE ÕIGE /tempel/


/allkiri/
Igor Pihela
Koosoleku Juhataja
/allkiri/
Tiina Allak
Protokollija

10.veebruar 1997


LISA 2

Audiitori järeldus-otsus EESTI NÄITUSTE AS-i aktsionäridele


Oleme kontrollinud Eesti Näituste As-i 31.12.1996 lõppenud majanduasaasta kohta koostatud aruannet. Aastaaruande koostamine on ettevõtte juhtkonna otsus. Meie ülesanne on anda auditi tulemustele tuginedes omapoolne hinnang aastaaruande kohta. Sooritasime auditi kooskõlas Eesti Vabariigi audiitortegevuse eeskirjadega. Nimetatud eeskirjad nõuavad, et audit planeeritakse ja sooritataks viisil, mis võimaldaks piisava kindlustundega otsustada, kas aastaaruandes sisaldub olulisi vigu. Auditi käigus oleme väljavõtteliselt kontrollinud tõendusmaterjale, millel põhinevad aastaaruandes esitatud näitajad. Meie audit hõlmas ka aastaaruande koostamisel kasutatud arvutuspõhimõtete ja juhtkonnapoolsete raamatupidamislike hinnangute kriitilist analüüsi ning seisukohavõttu aastaaruande esituslaadi suhtes tervikuna. Arvame, et meie audit annab piisava aluse arvamuse avaldamiseks aastaaruande kohta. Oleme seisukohal, et Eesti Vabariigi Raamatupidamise seadustest lähtuvalt koostatud aastaaruanne, mis näitab 1996. aasta finantstulemuseks 6481,4 tuh. krooni kasumit ja bilansimahuks seisuga 31. 12. 1996.a. 41824,6 tuh. krooni, kajastab õigesti ja õiglaselt Eesti Näituste AS-i majandusaasta kasumit ja finantsseisundit seisuga 31.12.1996. Tallinnas, 29. jaanuaril 1997 Ernst & Young Eesti AS /allkiri/ Kari Björk Vannutatud audiitor




	AUDIITORI JÄRELDUSOTSUS 
	EESTI NÄITUSED RAS JUHATUSELE 



Olen kontrollinud Eesti Näitused RAS 1994 a. majandusaasta kohta koostatud 
aastaaruannet vastavuses audiitorkontrolli hea tavaga ja Eesti Vabariigi 
audiitorkontrolli standarditega. 
Olen seisukohal, et aastaaruanne, mis näitab 1994.a.finantstulemuseks 817329.-krooni
ja bilansi üldsummaks 14475844.-krooni,kajastab õigesti ja õiglaselt Eesti Näitused
RAS finantsseisundit seisuga 31.12.1994.a.ning 1994.majandusaasta kasumit. 
Pooldan aastaaruande kinnitamist. 

02.02.1995.a. 




Vannutatud audiitor                /allkiri/  Ü Tammik 
Töötoend nr.22,01 10.1991.a. 



LISA 3

Rahavoog aruandeaasta äritegevusest,
investeerimisest ja finantseerimisest


A. Rahavoog aruandeaasta äritegevusest
1. Puhaskasum 6481380
2. Materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsioon 2321200
3. Kahjum põhivara müügist 181508
4. Bilansirühmade kokkuvõtete muutused:
Nõuded ostjate vastu -1431736
Mitmesugused nõuded 784373
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 1016354
Varud -1120281
Võlakohustused 3875000
Ettemaksud 932093
Võlad hankijatele -3688198
Maksuvõlad 1929358
Viitvõlad 853242
Kokku rahavoog aruandeaasta äritegevusest 12134293
B. Rahavoog aruandeaasta investeeringutest
1. Investeeritud põhivarasse -5805065
2. Investeeritud aktsiatesse -700000
3. Investeeritud immateriaalsesse põhivarasse -700000
4. Investeeringute mahakandmine 97035
5. Seadmete müügist tgelikult laekunud rahasummad 665338
6. Seadmete ostmisel tegelikult makstud rahasummad -1536357
Kokku rahavoog aruandeaasta investeeringutest -7979049
C. Rahavoog aruandeaasta finantseerimisest
1. Võetud pikaajalist laenu 1057842
2. Pikaajaliste laenude tagasimaksmised järgmisel perioodil -3000000
Kokku rahavoog aruandeaasta finantseerimisest -1942158
Kokku ettevõtte rahavoog 2213086
D. Ettevõtte rahajäägi muutus
1. Kassa ja pangakontode jääk 01.01.96 978895
2. Kassa ja pangakontode jääk 31.12.96 3191981
Kokku rahajäägi muutus 2213086


LISA 4

EESTI NÄITUSTE AS RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 1996

1. Arvestusskeemi või arvestusmeetodite muudatused (lisa 1)

1996.a. raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes Eesti Vabariigi heast raamatupidamistavast. Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud 1. jaan. 1995.a. jõustunud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad EV Raamatupidamise Toimkonna poolt 1996 ja 1995.aastatel on kasutatud raamatupidamise seaduse lisades toodud kasumiaruande skeemi 2. Võrreldes 1995. aastaga 1996.aasta arvestusskeemis ja arvestusmeetodites muutusi ei ole.
Kasutusele võeti raamatupidamissüsteem SAF versioon 5.2.


2.Aktsiad ja väärtpaberid (lisa 2)

AS Kommest Auto 700 aktsiat á 100.- krooni kokku 700.000.- krooni (9,9% aktsiatest)
AS Ekspostend 6 aktsiat á 500.- kokku 3000.- krooni (4% aktsiatest)
AS Expoprojekt 15 aktsiat á 500.- kokku 7500.- krooni (8% aktsiatest)
AS Expotec 11 aktsiat á 200.- kokku 2200.- krooni (35% aktsiatest).


3. Põhivarad (lisa 4)

Materiaalse põhivara liikumine
Ehitised Masinad ja seadmed Muu inventar Akumuleeritud kulum Lõpetamata ehitus Maa Näidis moodul väikevormid
Aasta alguses 16989877 2191476 1493957 -2961343 8044898
Soetamine 368208 5805065 1168149
Rekonstrueerimine +9611988 +76526 -10488514 +800000
Mahakandmine 86344 972400 +211898 97035
Majandusaasta
kulum
-2253183
Aasta lõpuks 26601865 2549866 521557 -5002628 3264414 800000 1168149

Kõiki varasid amortiseeritakse lineaarselt.
1996.a. kasutati järgmisi amortisatsiooninorme, mida hakati arvestama vara soetamisele järgnevast kuust.
Hooned ja ehitised 4%-20%
Masinad ja seadmed 20%
Inventar ja sisseseade 10-25%
Maa 0%
Näidismoodulväikevormid 20%
Immateriaalne põhivara 33,2%


4. Kapitalirent (lisa5)

Kapitalirendi korras on soetatud näidismoodulelamu ja täisautomaatne katlamaja.
- Hansaliising, võla ülekandeleping nr. 1995-VÜ näidismoodulelamu soetamiseks. Leping on sõlmitud 19.09.1996.a. summas 753.424,90 krooni, kuumaksetega 26.682,07 krooni. Viimane makse tehakse oktoobris 1999.a. Jääk 31.12.1996.a. summas 598.803,06 krooni. - Eesti Tööstusliising, rendileping nr. 1996122 täisautomaatse katlamaja soetamiseks sõlmitud 11.12.1996.a. summas 141.264,87 DEM (1.130.118,96 krooni), kuumaksetega 3.728,43 DEM (28.827,44 krooni). Viimane makse tehakse detsembris 1999.a., jääk seisuga 3


5. Laenu tagatised ja panditud varad (lisa 7)

Eesti Investeerimispanga laenu tagatiseks on 26.06.95.a. sõlmitud pandilepingu alusel Peapaviljon ja IV paviljon.


6. Potentsiaalsed kohustused (lisa 8)

- ettemaksud 1997.a. toimuvate näituste eest - 949.042,11 krooni.
- võlad hankijatele:
* PÜ Epikoop-Keskpaviljoni tööprojekt leping nr. 34, 24.01.96 227.976,00
* Esmar Ehitus AS - gaasitrassi (385 m) mullatööd koos asfaldi taastamisega
/TVL8496/ 06.12.96 99.000,00
* Kodumajatehase AS - näidismoodulelamu 131.110,00
* Hansaliising - 1997.a. liisingmakse 177.750,50
* Eesti Tööstusliising - 1997.a. liisingmakse 281.322,40
* Talinvest - Kommest Auto aktsiate repoleping 06.09.1996 525.000,00
Muud võlad hankijatele ja viitvõlad on lühiajalise iseloomuga.


7.Pikaajalised kohustused (lisa9)

Eesti Investeerimispanga laenu jääk 9.000.000.- laenulimiidilepingu nr. 11/95 alusel. Intressimäär DEM LIBOR pluss 6,65% aastas.
Hansa Liising - pikaajaline kohustus 421.052,58 krooni.
Eesti Tööstusliising - pikaajaline kohustus 636.789,76 krooni.


8. Omakapital (Lisa 10)

01.01.1996 Kohustuslik reservkapital Eelmiste aastate jaotamata kasum Aruandeaasta kasum 31.12.1996
Aktsiakapital 12000000 12000000
Kohustuslik
reservkapital
+1200 1200
Eelmiste perioodide
jaotamata kasum
+1082617 +22957 1105574
Aruandeaasta
kasum
+24157 -1200 -22957 +6481380 6481380
KOKKU 13106774 +6481380 19588154

Emiteeritud aktsiaid 1200000 aktsiat
Aktsia nomminaalväärtus 10 krooni

9. Tulumaks (lisa 12)

Vastavalt tuludeklaratsioonile kuulub tasumisele tulumaksu 2.013.400.- krooni.
Ettemakse 1996.a. jooksul tehtud ei ole.


10. Neto realiseerimiskäive (lisa 13)

Käive teenuste lõikes: tuh.krooni
Hallide rent 16361
Stendiehitus 13853
Parkla kasutamine 248
Piletimüük 589
Turvamine 225
KOKKU 31276
Teenuste maht organiseerijate lõikes: tuh.krooni
Eesti Näituste AS poolt organiseeritud näitused 5759
Koostöölepingute alusel 8112
Teiste firmade poolt organiseeritud näitused 17405
KOKKU 31276



LISA 5

EESTI NÄITUSTE MESSIKESKUS
Pirita tee 28, EE0001 Tallinn
Tel. 238 697, faks 239177


NÄITUSTE PROGRAMM 1997. AASTAL



16-18 jaanuar ELTEX 97
Elektritarvete erialamess
Korraldaja: AS Projekto, tel. 681 667, faks 681 751


30 jaanuar-1. veebruar IXBALTI RÖIVAMESS
IV BALTI KINGAMESS
Rõivad, aksessuaarid, õmblustarvikud, kangad,
õmblustööstuses kasutatavad seadmed, jalatsid, nahktooted
Korraldaja: AS Altosaar & Tiik, tel. 448 515, faks 6 313 811


12-14 veebruar ENEREX
Energeetika, elektrivõrgud, kütte- ja ventilatsioonisüsteemid,
elektroonika, elektrotehnika
Korraldaja: Expo Balticum AS, tel. 6 305 771, faks 6 305 769


12-14 veebruar LAMP
Valgustid, installatsioonisüsteemid, valgustuse juhtimine,
valgustuse komponendid ja lisaseadmed
Korraldaja: Expo Balticum AS, tel. 6 305 771, faks 6 305 769


27 veebruar-1 märts LEEDU PAKUB
Korraldaja: Pramekspo Ltd., tel (370 2) 790 591


27 veebruar- HORECA BALTIC
1 märts Hotellid, restoranid, suurköögid, diskoteegid,
kasiinod; sisseseade, tarbed, varustus; toiduained
ja joogid; audio-, video-, heli-, valgustus- ja lavatehnika
Korraldaja: Expo Balticum AS, tel. 6 305 771, faks 6 305 769


27 veebruar-1 märts SHOP BALTIC
Kauplusesisustus, kaubandustehnika, müügivarustus,
andmetöötlussüsteemid, vaateakende ja ekspositsioonikujundus, visuaalne reklaam
Korraldaja: Expo Balticum AS, tel. 6 305 771, faks 6 305 769


6-8 märts RAAMATULAAT 97
Õppe-, teatme- ja ilukirjanduse ning audio-visuaalse õppematerjali
hulgi- ja jaemüük
Korraldaja: Eesti Näituste AS, tel. 238 361, 238 515, faks 237 114


6-8 märts TEEVIIT 97
Õppe- ja enesetäienduse võimalustest. Huvi- ja kutseharidus.
Korraldajad: EV Haridusministeeriumi noorsoo ja spordi
osakond tel. 684 941, faks 6 311 505
Eesti Näituste AS, tel. 238 361, 238 115, faks 237 114


19-23 märts MOTOREX 97
Autode, autotarvikute, autohoolduse ja võidusõidutehnika näitus
Korraldaja: Eesti Näituste AS, tel. 238 427, 238 115, faks 237 114


3-4 aprill TEHNILINE TEENINDUS
Tööstusseadmete tehniline teenindamine ja remont, profülaktika ja tehnohooldus
Korraldaja: Expomark Oy, tel. (358-41) 611 133, faks (358-41) 611 544


10-13 aprill EESTI EHITAB
Ehitus, ehitusmaterjalid ja-masinad
Korraldaja: Eesti Näituste AS, tel. 238 427, 238 115, faks 237 114


23-26 aprill KOMPUUTER 97
Rahvusvaheline arvutustehnika ja kontoritehnika näitus
Korraldaja: Eesti Informaatikafond, tel. 6 307 464, faks 6 311 323, Eesti Näituste AS


2-4 mai TERVISEMESS 97
Korraldaja: Eesti Näituste AS, tel. 238 361, 238 115, faks 237 114


7-9 mai SEWIMA
Õmblus-, tekstiil-, jalatsi- ja nahatööstuse masinad ja seadmed;
toornahad, kangad, aksessuaarid
Korraldaja: Expo Balticum AS, tel. 6 305 771, faks 6 305 769


22-25 mai XXI SAJANDI KODU
Arenduskeskused, arhitektid ja projekteerijad, ehitusmaterjalitööstus,
ehitajad, disainerid ja sisekujundajad, mööblitootjad, moeloojad
Korraldaja: Eesti Näituste AS, tel. 238 427, 238 115, faks 237 114


30 mai - 1 juuni NAINE 97
Korraldaja: Domeena AS, tel. 429 722


5-7 juuni HÄIRE 112 * RESCUE 112
Tuletõrje-, pääste-, katastroofiteenistus, häirekeskused,
meditsiiniline esmaabi, vetelpääste; liiklusohutus
Korraldaja: Expo Balticum AS, tel. 6 305 771, faks 6 305 769


12 - 15 juuni TSEHHI FIRMADE PÄEVAD
Korraldaja: BVV Ltd., tel. 425 4115 2831


28-30 august XBALTI RÖIVAMESS
V BALTI KINGAMESS Rõivad, aksessuaarid, õmblustarvikud, kangad,
õmblustööstuses kasutatavad seadmed, jalatsid, nahktooted
Korraldaja: AS Altosaar & Tiik, tel. 448 515, faks 6 313 811


5-7 september EESTI AIANDUS 97
Puu- ja köögiviljakasvatus, lilled ja dekoratiivtaimed, seemned ja istikud,
taimekaitsevahendid ja väetised, aiasaaduste töötlemine,
säilitamine ja konserveerimine, aiatööriistad ja -masinad,
aiamööbel, -valgustid, -keraamika.
Korraldaja: Eesti Näituste AS, tel. 237 492, 238 361, faks 237 114


10-13 september TRANSPORT & LOGISTIKA
Transpordi-ja kaubakäsitlusvahendid, laomajandus, kauba-ja
reisijate veoteenused, logistilise info juhtimine ja edastamine
Korraldaja: Expo Balticum AS, tel. 6 305 771, faks 6 305 769


18-21 september TOUREST 97
Rahvusvaheline turisminäitus
Korraldajad: Eesti Turismifirmade Liit, tel. 6 313 013, faks 6 313 622 , Eesti Näituste AS


26-28 september ILU SÖNUM
Rahvusvaheline kosmeetika-, juuksehooldus-, pesu-, ehete ja moelisandite mess
Korraldaja: Eesti Näituste AS, tel. 238 361, 238 115, faks 237 114


2-5 oktoober EESTI EHITUSTURG
Ehitus, ehitusmaterjalid ja-masinad
Korraldaja: Eesti Näituste AS, tel. 238 427, 238 115, faks 237 114


10-12 oktoober RAHVUSVAHELINE TALLINNA MÖÖBLI- JA SISUSTUSMESS 97
Mööbel, mööblitööstuses kasutatavad materjalid ja furnituurid,
puittooted, interjöörielemendid, sisekujundusbürood
Korraldaja: Eesti Näituste AS, tel. 238 361, 238 115, faks 237 114


16-19 oktoober TELE 97
Rahvusvaheline 7V-, raadio- ja sidealane mess
Korraldaja: AS Vela Sidetehnika, tel. 6 558 014, faks 6 558 084


23-25 oktoober MODERNBÜROO
Büroo- ja pangatehnika, kontoritarbed ja väikevahendid, dokumentide säilitussüsteemid,
informatsioonitehnoloogia, presentatsioonitehnika, postitöötlusvahendid
Korraldaja: Expo Balticum AS, tel. 6 305 771, faks 6 305 769


23-25 oktoober PRINTEXPO
Trükitehnika ja -materjalid; trükitooted ja -teenused
Korraldaja: Expo Balticum AS, tel. 6 305 771, faks 6 305 769


23-25 oktoober FOTEK
Fototehnika, -tarbed ja-teenused
Korraldaja: Expo Balticum AS, tel. 6 305 771, faks 6 305 769


4-6 november TALLINNA TOIDUMESS 97
Korraldaja: Profexpo AS, tel. 443 371, 449 533, faks 6 353 595


13-16 november CEDA
Olmeelektroonika ja kodumasinad, koduarvutid, interaktiivne
televisioon, arvuti/ video/ televiisorimängud, elektroonilised väljaanded
Korraldaja: Expo Balticum AS, tel. 6 305 771, faks 6 305 769


27-29 november INSTRUTEC 97
Rahvusvaheline tööriistamess
Korraldaja: Expoproject AS, tel. 6 408 751, faks 6 408 750


Detsember JÕULULAAT
Korraldaja: Eesti Näituste AS, tel. 238 361, 238 115, faks 237 114


**Programmis on võimalikud muudatused.




LISA 6

EESTI NÄITUSTE SUURIMAD AKTSIONÄRID PEALE
04.03.1997-18.03.1997 TOIMUNUD AKTSIAEMISSIOONI



INVESTOR VAREM OMATUD AKTSIAD EMISSIOONIST SAADUD AKTSIAD HÄÄLEÕIGUS
AS EFERELT 640,209 40.01%
FOREKSPANGA REPOD 129,000 8.06%
BALTIC REPUBLICS FUND 88,458 5.53%
CUSTOMERS OF THE BANK
OF BERMUDA (GUERNSEY)LTD.
88,458 5.53%
TALINVESTI AKTSIAFOND 62,682 18,576 5.08%
EESTI INVESTEERIMISPANK 20,677 36,931 3.60%
HOIUPANGA INVESTEERIMISFOND 42,922 2,211 2.82%
EESTI ERASTAMISVÄÄRTPABERITE
INVESTEERIMISFONDI AS
34,000 1,769 2.24%
DANIMER AS 23,076 1.44%
SUURERASTAMISE
INVESTEERIMISFONDI AS
22,774 1.42%
ERA PANK AS 22,115 1.38%
TALINVESTI VARAHALDUSE
AS KLIENDIKONTO
10,440 11,057 1.34%
EESTI FOREKSPANK 17,443 2,211 1.23%
TALINVESTI KASVUFOND 18,576 1.16%