Eesti Hoiupank asutati 1927. aastal Riigi Hoiukassana ning 1940. aasta alguseks oli tal juba 210 harukontorit üle kogu Eesti. 1940. aasta juulikuus pank natsionaliseeriti ning aastail 1940 - 1990 tegutses see Nõukogude Liidu hoiukassade süsteemi allstruktuurina. Uus etapp Hoiupanga arengus algas 14. aprillil 1992, mil Eesti Panga Nõukogu otsusega loodi ühisettevõte AS Eesti Hoiupank. 1993. aasta jaanuaris sai Eesti Hoiupank Eesti Pangalt uue tegevuslitsentsi. 1993. aasta kevadel otsustas Eesti Panga nõukogu müüa kolmandiku Hoiupanga aktsiaid Hansapangale. Samal ajal pandi alus Hoiupanga praegusele arenguprogrammile, komplekteeriti panga uus juhtkond ning algas kontorivõrgu optimeerimise ja ajakohastamise periood. 1993. aastal õnnestus Hoiupangal panna alus otsustavale tulude suurenemisele, mille tulemusena vähenes prognoositud kahjum tunduvalt. Aastail 1993-1994 oli Hoiupank kahjumis, kasumisse jõuti 1995. aasta algul.

1995. aastal toimus Hoiupanga arengus lisaks kasumisse jõudmisele mitmeid otsustava tähtsusega sündmusi: märtsis anti välja esimene pangakaart, aprilli alguses hakkas tööle esimene sularahaautomaat (ATM). 1995. aasta juunis sai üheks Hoiupanga omanikuks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD), mis oli kindlaks märgiks Hoiupanga usaldusväärsuse kasvust Lääne-Euroopa finantsinstitutsioonide silmis. Välisinvestorite huvi pälvis ka 1995. aasta sügisel toimunud Hoiupanga avalik aktsiaemissioon, mille 30 miljoni Eesti krooni suurusest mahust omandasid välisinvestorid üle 50%. Emissiooni tulemusena said Hoiupanga uuteks aktsionärideks sellised tuntud rahvusvahelised finantsinstitutsioonid nagu Mercury Asset Management, Baltic Republics Fund ja Pictet & Cie.

1996. aasta 3. juunil alustas tegevust Tallinna Väärtpaberibörs ning samast kuupäevast börsi põhinimekirjas noteeritud kaheksa aktsia hulgas oli ka Hoiupanga aktsia. 1996. aasta juunis sõlmiti eellepe Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspanga saneerimiseks ja hilisemaks võimalikuks liitmiseks. 2. septembril kinnitas Eesti Pank ametlikult Hoiupanga ning Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspanga liitumise, mille tulemusena suurenes märgatavalt Hoiupanga osa ettevõtete hoiuste turul.

19. juunil 1996. a. otsustas Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu müüa RAS Eesti Kindlustuse 32,2 miljoni krooni eest Hoiupanga Elukindlustuse ASi Grupile. Hoiupanga osalus Eesti Kindlustuses seisuga 30.06.1997 on 85,6%, firma vähemusomanikud on Hansa Investeeringud ning Profit OY. Eesti Kindlustus on jätkuvalt Eesti suurim kindlustusettevõte, mille turuosa ulatub 23,6%-ni kogu kindlustusturust.

8. juulil sõlmisid Hoiupanga tütarfirma osaühing Hoiupanga Maja AS ja SRV Grupp lepingu Hoiupanga uue peahoone ehitamise kohta. Lepingu kohaselt valmib peahoone 1. novembriks 1997. a.

15. juulil 1996 kirjutasid Hoiupank ja Rootsi firma Swedgiro alla eelkokkuleppe asutada Eesti Maksekeskuse AS, mille põhitegevuseks on makseinfo töötlemine. Maksekeskuse aktsiakapitaliks on 10 miljonit Eesti krooni ja see jaotub poolte vahel võrdselt.

30. septembril 1996. a. toimunud Hoiupanga aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul otsustati suurendada Hoiupanga aktsiakapitali 3 200 000 nimelise A-seeria aktsia väljalaskmisega lisasissemaksetega. Sellega suurenes Hoiupanga aktsiakapital 165 miljoni Eesti kroonini.

Alates 17. oktoobrist 1996 on Hoiupank koos oma tütarettevõtetega kindlustatud Ameerika kindlustuskontserni American International Group, Inc (AIG) poolt. Esialgset kindlustussummat üks miljon USA dollarit suurendati 15. aprillil 1997 kahe ja poole miljoni USA dollarini.

1996. aasta detsembris müüs üks Hoiupanga suuromanikke Hansapank 12,5% Hoiupanga aktsiatest Rootsi Swedbank'ile. 1997. a. juulikuu seisuga on Swedbank'i osalus suurenenud 19,9%-ni.

1996. aasta jooksul evitati ühtne reaalajas töötav arvutisüsteem kõigis Hoiupanga kontorites. Sularahaautomaatide võrk on pidevalt laienenud - käesolevaks ajaks on paigaldatud 87 sularahaautomaati. Hoiupanga sularahaautomaadid paiknevad kõigis Eesti maakondades ja suuremates linnades.

1997. a. esimese kvartali tähtsamad sündmused olid jaanuaris Hoiupanga poolt kuni 15aastase tähtajaga eluasemelaenu väljastamise algus ja olemasolevate eluasemelaenude intressimäärade vähendamine 0,5% võrra, EBRD-lt saadud krediidiliin pikaajalise eluasemelaenu väljastamiseks mahus 15 miljonit Saksa marka ja Hoiupanga Liisingu AS-i poolt Bayeri Landespangaga sõlmitud krediidileping mahus 3,5 miljonit Saksa marka Mercedes Benz sõidukite liisimiseks. Alates 24. märtsist pakub Hoiupank eraklientidele uue tootena arvelduskrediiti.

1997. a aprilli lõpus tõusis Hoiupank hoiuste kogumahult suurimaks Eesti pangaks. Vastavalt Eesti Panga andmetele moodustas Hoiupanga hoiuste kogumaht aprilli lõpul 4,003 miljardit krooni. Mais 1997 kirjutasid Hoiupank ja Credit Suisse First Boston alla kokkuleppele 400 miljoni krooni suuruse võlakirjaemissiooni läbiviimise kohta, mille kupongiintress oli Saksa marga LIBOR pluss 0,75 protsenti. Lisaks sõlmiti CSFB-ga laenuleping 160 miljoni krooni suuruse allutatud laenu saamiseks, mille tähtaeg on seitse aastat. Juunis 1997 teatas Hoiupank muudatustest oma strateegia osas Leedu pangaturul - nimelt loobus Hoiupank kavatsusest osta mõni Leedu pank, kuna Leedu pangaturu areng ei vastanud Hoiupanga ootustele. Hoiupank kavatseb avada Leedus oma liisingu- ja väärtpaberivahendusega tegelevate tütarettevõtete esindused. Tulevikus on kavas tegevust laiendada ka Venemaale ja Ukrainasse.

30. juunil sõlmisid Eesti Pank ja Rootsi Swedbank lepingu, mille kohaselt omandas Swedbank 7,4 protsenti Hoiupanga aktsiatest. Aktsiate omandamise teel suurendas Swedbank oma osalust Hoiupangas 19,9 protsendini.

tagasi