Börsiettevõtte kohustused

Millist teavet peab börsiettevõte avalikustama?

Börsiettevõtted peavad avalikustama kogu hinnatundliku teabe börsiteadetena börsi infosüsteemi kaudu. Hinnatundlik teave on informatsioon sündmustest või asjaoludest, mis oma mõju tõttu ettevõtte varadele, kohustustele, tegevusele või mainele võivad mõjutada noteeritud väärtpaberite hinda. Avalikustatav teave peab olema õige, täpne ja üheselt mõistetav ning sealt ei tohi puududa midagi, mis mõjutaks esitatud andmete sisu või tähendust.

Avaldatav teave edastatakse börsi infosüsteemi kaudu viivitamatult kauplemissüsteemi ning börsi koduleheküje kaudu avalikkusele. See tagab hinda mõjutada võiva teabe üheaegse avaldamise investoritele ning aitab ära hoida olukordi, kus mõnel investoril on rohkem teavet kui teistel ning mõni investor saaks teha tehinguid ainult temale teada oleva teabe põhjal. Oluline on tagada, et veel avalikustamata teave ei saaks enne selle avalikustamist teatavaks selleks mittevolitatud isikutele.

Börsiteate koostamisel tasub mõelda, millist teavet, millises mahus ja millisel ajahetkel teabe avaldajana ise investori rollis vajaksite. Kõik börsiteated tuleb avalikustada nii eesti  kui ka inglise keeles.
 

Olulisim avalikustatav teave:

  • muudatus põhikirjas;
  • muudatus juhatuse, nõukogu, tegevjuhtkonna või audiitorite koosseisus;
  • muudatus aktsiakapitali ning võlakirjade struktuuris;
  • muudatus väärtpaberite omanike õigustes või kohustustes;
  • väärtpaberiomanike nimekirja fikseerimine;
  • tehingud põhivaraga, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamidest;
  • olulised muutused ettevõtte suhtes olulist tähtsust omavate kaupade või teenuste hindades;
  • ettevõttele olulist tähtsust omavad lepingud;
  • uuele turule sisenemine või turu kaotamine;
  • igapäevase majandustegevuse raamidest väljuvad investeeringud;
  • kavandatav ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine;
  • teise äriühinguga ühise äriühingu loomise või ühise projekti alustamine;
  • oluline muutus ettevõtte tegevusvaldkonnas või tegevusalas;
  • ettevõtte poolt või vastu algatatud olulised arbitraaži- ja kohtuasjad;
  • otsus esitada kohtule avaldus pankrotimenetluse alustamiseks enda suhtes;
  • kavatsus esitada üldkoosolekule ettepanek enda likvideerimiseks;
  • jne.
Lisaks kehtivad erinõuded aktsiaemitendile, kes peab avaldama börsiteated ka järgnevatel teemadel:
  • aktsionäride üldkoosolekute kokkukutsumine, päevakord, ettepanekud ja üldkoosoleku otsused;
  • dividendi maksmise ettepanek;
  • aktsiakapitali kavandatav muutmine;
  • oma aktsiate omandamine;
  • võlakirjade emiteerimine;
  • ettevõtte aktsiate ja võlakirjade märkimine;
  • tehingud seotud isikutega;
  • otsus osaluse osaliseks või täielikuks omandamiseks või võõrandamiseks teises äriühingus;
  • juhtidele ning töötajatele väljastatud aktsiaoptsioonid ning nende tingimused;
  • vahearuanded majandusaasta 3 kuu, 6 kuu, 9 kuu ja 12 kuu majandustegevuse ja finantstulemuste kohta ning auditeeritud majandusaasta aruanne (NB! vahearuanded tuleb esitada 2 kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu).
     

Millised kohustused ja piirangud on siseteavet omavatel isikutel?

Börsiettevõtted peavad lähtuma Euroopa Liidu turukuritarvituse määrusest (Market Abuse Regulation- MAR). Määrusega on kehtestatud ühised siseteabe alusel kauplemist, siseteabe õigusvastast avaldamist ja turuga manipuleerimist (turukuritarvitamist) reguleeriv õigusraamistiks ning turukuritarvitust tõkestavad meetmed, et tagada liidu finantsturgude terviklikkus ning tugevdada investorite kaitset nendel turgudel ja suurendada investorite usaldust kõnealuste turgude vastu.
Järelvalvet teostab Finantsinspektsioon.
Tulenevalt MAR-ist (artikkel 17) peab emitent tagama, et siseteave avalikustatakse viisil, mis võimaldab avalikkusel sellele kiire juurdepääsu ning seda täielikult, täpselt ja õigeaegselt hinnata. Emitent ei tohi avalikustamisel siseteavet siduda oma tegevuse reklaamimisega. Emitent avaldab kogu siseteabe, mis tuleb avalikkusele kättesaadavaks teha, oma veebisaidil ja säilitab seda seal vähemalt viis aastat.

Emitent võib teabe avalikustamisega viivitada, kui täidetud on järgmised tingimused:
• siseteabe avalikustamine võib ohustada emitendi ja finantssüsteemi stabiilsust;
• avalikustamisega viivitamine on avalikkuse huvides, st ei eksitaks avalikkust;
• emitent suudab tagada teabe konfidentsiaalsuse;
Teabe avalikustamisega viivitamine toimub omal vastutusel.
Siseteabega viivitamise kavatsusest peab emitent Finantsinspektsiooni ja börsi kirjalikult teavitama, selgitades sealjuures, kuidas ülal loetletud tingimused täidetud olid.

Juhtide tehingud
(MAR artikkel 19)
Juhtimiskohustusi täitvad isikud ja nendega lähedalt seotud isikud teatavad emitendile ja Finantsinspektsioonile kõikidest tehingutest, mis nad on oma arvel teinud emitendi aktsiatega või võlainstrumentidega või nendega seotud tuletisinstrumentide või muude finantsinstrumentidega.
Teavituskohustus tekib alates tehingust, mille kogusumma on kalendriaastal üle 5000 euro. Selle arvutamiseks liidetakse kokku kõik asjaomased tehingud ilma tasaarvelduseta (netting).
Teade esitatakse kohe, kuid mitte hiljem kui kolmandal tööpäeval tehingu tegemise kuupäevast arvates. Emitent tagab, et nimetatud teave avalikustatakse kohe, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast tehingu kuupäeva viisil, mis võimaldab teabele võrdsetel alustel kiiret ligipääsu.
Juhtimiskohustusi täitvad isikud teatavad nendega lähedalt seotud isikutele käesoleva artikli kohastest kohustustest kirjalikult ja hoiavad selle teate koopia alles.
Emitendi juhtimiskohustusi täitev isik ei kauple oma arvel ega kolmanda isikul arvel ei otse ega kaudselt emitendi aktsiate, võlainstrumentide, tuletisinstrumentide ega muude nendega seotud finantsinstrumentidega 30 kalendripäeva pikkusel keeluajal, mis eelneb vahearuande või aastaaruande avalikustamisele.

Euroopa Liidu Turukuritarvituse direktiivi (Market Abuse Directive) kohaselt on kõik börsiettevõtted kohustatud pidama ettevõtte siseteabele ligipääsu omavatest isikutest dünaamilist nimekirja. Nõue on kehtestatud selleks, et ettevõte saaks hõlpsasti siseteabe liikumist ja selle võimalikku väärkasutamist jälgida ning vajadusel järelevalveorganitele esitada.